2019. aastal tähistati suure pidulikkusega 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. Juubel oli ka tantsupeol – 85 aasta jooksul oli toimunud juba 20 tantsupidu – ning tule tulemise traditsioonil, sest esimest korda võeti sarnane teekond ette 50 aastat tagasi laulupidude 100. juubelit tähistades. 2019. aastal süüdati tuli 1. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi pargis ja kanti läbi kõigi maakondade pealinna. Tule täpne teekond igas maakonnas oli kohalike valida ja korraldada.

Esimest korda kingiti pidustuste esimesel päeval laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidjatele ja edasikandjatele kodarrahad, kõrgeim austusavaldus pühendumise eest.

Tervet pidu saatis suur kaasaelamine ja osalemissoov. Laulupeol osales 1020 kollektiivi 33 183 laulja, orkestrandi ja juhendajaga. Esmakordselt laulupidude ajaloos olid korraldajad sunnitud turvalisuse kaalutlustel lõpetama pühapäevase kontserdi piletimüügi. Pühapäevast kontserti sai otsepildis vaadata suurte ekraanidega ühisvaatamiskohtadelt üle Eesti. Tantsupeol osales 713 kollektiivi ehk 11 500 inimest. Rahvamuusikapeol musitseeris 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Algselt Kalevi staadioni lähedusse Poolamäel toimuma pidanud pidu koliti registreerunud muusikute suure arvu ja kiirelt läbi müüdud piletite tõttu hoopis Vabaduse väljakule, piletid osteti tagasi ja pidu oli kõigile tasuta. Laulu- ja tantsupidu olid ligipääsetavamad ka puuetega inimestele: vaegnägijatele kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujoonistega, vaegkuuljatele tõlgiti laulupidu viipekeelde, mõlemal peol oli eraldi ala ratastoolis külastajatele.

Peo ajakava

Neljapäeval, 20. juunil
18.69 – Tartu 2019. aasta laulupeo ja XXVII laulupeo ühiskontsert Tartu maarja kirikus

Neljapäeval, 4. juulil
Kell 19 – tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Kell 21 – kontsert „Kannelde öö“ Tallinna Metodisti kirikus

Reedel, 5. juulil
Kell 11 – tantsupeo II etendus
Kell 14 – rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul
Kell 18 – tantsupeo III etendus

Laupäeval, 6. juulil
Kell 13 – rongkäiku algus Vabaduse väljakult
Kell 19 – laulupeo avakontsert „Õpetajale“ Tallinna lauluväljakul

Pühapäeval, 7. juulil
Kell 14 – laulupidu Tallinna lauluväljakul

Ettevalmistused juubelilaulupeoks olid suurejoonelised. 150. aastapäevale kohaselt ilmusid mitmed raamatud, koostati näitusi, eetris olid erinevad saatesarjad. Uuenduskuuri läbis laulukaar, mille laudis ja katteplekk vahetati, ühtlasi korrastati kogu laululava fassaadid. Laulukaare pidulikul avamisel maikuus kiitis Hirvo Surva kaare värsket kõla ja mõtiskles, kas kunagi jõuame laulupeoni, kus heli ei peakski võimendama. Suvisel laulupeol kõlas alustuseks Eesti hümn ilma võimenduseta, kogu lauluväljaku ühislaulmisel.

Juubelilaulupeo eel otsustati asendada ligi 60 aastat laulupidusid teeninud dirigendipult uuega. Konkursi võitis Austraalias elava disaineri Andres Truusi töö „Risttee“, mille minimalistlik disain peidab nutikat tehnilist lahendust, mis lubab pulti liigutada. Puldi konstruktsiooni tegi AMV Metall Viljandimaalt tasuta, kingituseks laulupeole.

Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ suunas tähelepanu sellele, et meie laulupeokultuur ei tekkinud ega saa edasi kesta ilma õpetajateta. Pärast avaühendkoori käidi läbi teekond 19. sajandist tänapäeva, näidates sidet eesti heliloojate ja nende õpetajate nimel. Laulude valikut ja õpetajate-õpilaste suhteid tutvustasid vahetekstid ja järgemööda laulukaare uuele laudisele ilmuvad õpetajate portreed. Uudsust lisasid läti keeles kõlanud läti rahvalaul „Rīga dimd“, selle seadja ja Cimze seminari õpetaja Janis Cimze auks, ning Villem Kapi soololaul „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“ Ain Angeri esituses. Laulupeo avakontserti lõpetasid kolm ühislaulu, nende hulgas avakontserti ainus uudisteos Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri „Üksi pole keegi“. See laul võeti koheselt omaks ja kõlas kooride nõudmisel ka teise kontserdi lõpus ühislauluna.

Laulupeo pühapäevasel kontserdil oli uudisloomingut rohkelt, kõlas 17 uudisteost ja hulk uusi seadeid. Üheks kõige mõjusamaks ja tähendusrikkamaks teoseks hinnati Sirbi veergudel Maria Möldri poolt „Tornikella kaja“, Ülo Kriguli sümfooniline taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tornikell minu külas“. Veel kiitis Möldri uudisloomingust ühendkooride esitatud Pärt Uusbergi „Igaviku tuules“: „hästi töötav uus a cappella teos, sügav ja sobilik, ning eri kooriliigid on seal hästi esile toodud.“  Mitmes arvustuses märgiti ka Kadri Voorandi laule, eriti südamesse läks „Ära mind lahti lase“. Kontserdi vahetekstideks olid meenutused laulupeost, mille valik oli värvikas ja muhe. Laulupeo ametliku kava järel kõlasid veel René Eespere „Ärkamise aeg“, Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“, „Üksi pole keegi“ ja Karl August Hermanni„Kungal rahvas“.

Laulupeo kava

Laulupeo avakontsert „Õpetajale“

ÜHENDKOOR

Koit
Muusika: Mihkel Lüdig (1880–1958)
Tekst: Friedrich Kuhlbars (1841–1924)
Dirigent Ants Soots

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Muusika: Fredrik Pacius (1809–1891)
Tekst: Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
Dirigent Alo Ritsing

Kuulajale
Muusika: Gustav Ernesaks (1908–1993)
Tekst: Betti Alver (1906–1989)
Dirigent Hirvo Surva

***

Kaunimad laulud
Muusika: Friedrich August Saebelmann (1851–1911)
Tekst: Peeter Ruubel (1859–1929)
Esitab valikühendkoor
Dirigent Aarne Saluveer

Rīga dimd
Läti rahvalaul
Seade: Jānis Cimze (1814–1881)
Esitab valiksegakoor
Dirigent Kaspars Putninš

Kuldrannake
Muusika: Aleksander Läte (1860–1948)
Tekst: Ado Reinvald (1847–1922)
Esitab valikmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja

Vürstide saabumine ballett-ooperist „Mlada“
Nikolai Rimski-Korsakov (­­­­­1844–1908)
Esitab Kaitseväe orkestri- ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester
Dirigent Neeme Järvi

Lõbusad vastlad Peterburis
Muusika: Eduard Tamm (1879–1941)
Seade: Peeter Saan (1959)
Esitab Kaitseväe orkestri- ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester
Dirigent Aavo Ots

Otsekui hirv
Muusika: Rudolf Tobias
Tekst: Psalm 42
Esitab valiksegakoor
Dirigent Kaspar Mänd

Armastuse poeem
Muusika: Artur Lemba (1885–1963)
Seade: Ülo Krigul (1978)
Esitab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Robert Traksmann (viiul)
Dirigent Paul Mägi

Õitsiliste koor balletist „Kratt“
Muusika: Eduard Tubin (1905–1982)
Tekst: Erika Tubin (1916–1983)
Esitab valiknaiskoor
Dirigent Kristiina Poska

Kadettide koor ooperist „Cyrano de Bergerac“
Muusika: Eino Tamberg (1930–2010)
Tekst: Jaan Kross (1920–2007)
Esitab valikmeeskoor, solist Raiko Raalik (bass)
Dirigent Anu Tali

Meie aed, I osa
Muusika: Arvo Pärt (1935)
Tekst: Eno Raud (1928–1996)
Esitab valiklastekoor
Dirigent Olari Elts

Mõõkade tagumine balletist „Kalevipoeg“
Muusika: Eugen Kapp (1908–1996)
Esitab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Toomas Kapten

Kui lõpeb suvepäeva viimne vine
Muusika: Villem Kapp (1913–1964)
Tekst: Juhan Sütiste (1899–1945)
Esitavad Ain Anger (bass), Siim Selis (klaver)

Sa oled mu südame suvi
Muusika: Artur Kapp (1878–1952)
Tekst: Eduard Wöhrmann (1863–1943)
Esitab valikmeeskoor
Dirigent Ants Soots

Üks hetk
Muusika: Ester Mägi (1922)
Tekst: Vladimir Beekman (1929–2009)
Esitab valiknaiskoor
Dirigent Veronika Portsmuth

Noore veljo, veeritäge!
Muusika: Mart Saar (1882–1963)
Tekst: rahvaluule
Esitab valiksegakoor
Dirigent Heli Jürgenson

Laulis isa, laulis poega sarjast „Liivlaste pärandus“
Muusika: Veljo Tormis (1930–2017)
Tekst: liivi rahvaluule
Esitab valikühendkoor, solist Mehis Tiits (tenor)
Dirigent Hirvo Surva

Nüüd ole, Jeesus, kiidetud I osa teosest „Kreegi vihik“
Muusika: Tõnu Kõrvits (1969)
Tekst: eesti vaimulik rahvaviis (Kihnu)
Esitab valiknaiskoor
Dirigent Tõnu Kaljuste

Sanctus Requiemist
Muusika: Cyrillus Kreek (1889–1962)
Esitab valikühendkoor
Dirigent Tõnu Kaljuste

Kodumaine viis
Muusika: Heino Eller (1887–1970)
Esitab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Age Juurikas (klaver)
Dirigent Risto Joost

Me oleme põhjamaa lapsed
Muusika: Evald Aav (1900–1939)
Tekst: Anna Haava (1864–1957)
Orkestri sissejuhatus ja seade: Rasmus Puur 
Esitab valikühendkoor
Dirigent Triin Koch

ÜHISLAULUD

Üksi pole keegi
Muusika: Tauno Aints (1975)
rahvaviis Kuusalust, „Vana Kannel III“, 642
Tekst: Urve Tinnuri (1953)
Esitab valikühendkoor koos valiklastekooriga
Solist Lauri Õunapuu
Dirigent Peeter Perens

Puud ma laulan haljusesse lauleldusest „Uku ja Vanemuine“
Muusika ja tekst: Karl August Hermann (1851-1909)
Seade: Raimo Kangro (1949–2001) ja Kristo Matson (1980)
Esitab valikühendkoor koos valiklastekooriga
Dirigent Endrik Üksvärav

Kungla rahvas lauleldusest „Uku ja Vanemuine“
Muusika: Karl August Hermann
Tekst: Friedrich Kuhlbars
Orkestriseade Kristo Matson
Esitab valikühendkoor koos valiklastekooriga
Dirigent Raul Talmar

Laulupidu „Minu arm“

LASTEKOOR

Lauljate tervitus
Muusika ja tekst: Karl August Hermann ­­­­­­­­(1851–1909)
Dirigent: Mai Simson

Maarja kuld
Muusika: Sakarias Jaan Leppik (1969)
Tekst: Kihnu rahvaluule
Kooriseade: Kadri Hunt (1964)
Orkestriseade: Margo Kõlar
Solistid: Triinu Piirsalu (viiul), Siret Sui (plokkflööt), Anna-Liisa Eller (kromaatiline kannel), Kärt Suurlaht, Li Langebraun (väikekannel), Elisabeth Keizars, Anna Rika Kizant, Loore Laimets, Mia Simona Preisfreund, Annabel Soode (laul)
Dirigent: Elo Üleoja

Õnn ei tule pikutades
Muusika: Kadri Voorand (1986)
Tekst: Virve Osila (1946)
Orkestrisaade: Tõnis Kõrvits
Liikumisseade: Rauno Zubko
Dirigent: Ingrid Kõrvits

Maa, mida armastan
Muusika: Rasmus Puur (1991)
Tekst: Hando Runnel (1938)
Dirigent: Maarja Soone

PUHKPILLIORKESTER

Sinule, Eesti!
Muusika: Riivo Jõgi (1987)
Dirigent: Peeter Änilane

Ärka, kannel ja harf!
Muusika: Mart Siimer (1967)
Seade laulupeole: Mati Põdra (1968)
Dirigent: Bert Langeler

Kolm eesti rahvapillilugu
Orja torupillivalts, Tsirgu Liisa, Torupilli Jussi lugu
Eesti rahvaviisi ainetel Ott Kask (1962)
Torupillidel: Ulvi Võsa, Kerli Kislõi, Susanna Viktoria Mõtsmees
Dirigent: Tarmo Kivisilla

Käes on jälle suvi
Popurrii eesti heliloojate suvelauludest
Kui käes on jaanipäev (Uno Naissoo), Jaanipäev (Vello Toomemets), Ühe suve muinaslood (Uno Naissoo), Suvised huvid (Rein Rannap)
Autor: Tõnis Kõrvits (1944)
Dirigent: Peeter Saan

VALIKMUDILASKOOR

Rõõmulaul
Muusika: Riho Päts (1899–1977)
Tekst: eesti rahvaluule,
Seade: Riho Esko Maimets (1988)
Liikumisseade: Vaike Rajaste
Dirigent: Maret Alango

Naerulohkudega maailm
Muusika: Helin-Mari Arder (1974)
Tekst: Olivia Saar (1931)
Orkestriseade: Teet Raik
Dirigent: Vilve Maide

Buratino laul
Muusika: Olav Ehala (1950)
Tekst: Juhan Viiding (1948–1995)
Dirigent: Jaanika Kuusik

Ilus oled, isamaa
Muusika: Siiri Siimer (1963)
Tekst: Mihkel Veske (1843-1890)
Orkestrisaade: Tõnis Kõrvits
Dirigent: Annelii Traks

NAISKOOR

Päikese tõusu aegu
Muusika: Mari Amor (1973)
Tekst: Villem Grünthal-Ridala (1885–1942)
Dirigent: Ingrid Roose

Ilmaratas
Muusika ja tekst: Henry Laks (1961)
Seade: Ene Uibo (1961)
Löökpillisaade: Vambola Krigul
Löökpillidel: Kaspar Ernesaks, Anni Karu, Vambola Krigul, Gertrud Leopard, Maarja Nuut
Dirigent: Raul Talmar

Suvine tuul
Muusika: Lembit Veevo (1926 –2000)
Tekst: Juhan Liiv (1864 –1913)
Dirigent: Andrus Siimon

Kergotamine
Muusika: Seto viis
Tekst: rahvaluule
Seade ansamblile Zetod: Kristjan Priks (1977)
Seade naiskoorile ja orkestriseade: Kristel Laas (1982)
Liikumisseade: Elo Unt
Dirigent Külli Kiivet

SÜMFOONIAORKESTER

Päike laulab
Muusika: Jonas Tarm (1994)
Dirigent: Riivo Jõgi

Päikesele
Muusika: Tõnu Kõrvits (1969)
Dirigent: Hando Põldmäe

Sümfoonia nr 2 c-moll, 3. osa Allegro
Muusika: Villem Kapp (1913 –1964)
Dirigent: Jüri-Ruut Kangur

Tornikella kaja
Sümfooniline taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tornikell minu külas“
Muusika: Ülo Krigul (1978)
Tekst: Fernando Pessoa ja Juhan Viidingu loomingu põhjal koostanud Marius Peterson ja Ülo Krigul
Lugeja: Marius Peterson
Dirigent: Kaspar Mänd

Koondorkester

Eesti muinasjutt
I Eesti muinasjutt, II Vana sarvelugu,
III Veere, veere … 
Muusika: Ardo Ran Varres (1974)
dirigent Hando Põldmäe

POISTEKOOR

Aatomiku laul
Muusika: Arvo Pärt (1935)
Tekst: Vladimir Beekman (1929–2009)
Dirigent: Kuldar Schüts

Spordimeeste laul
muusikalist „Detektiiv Lotte“
Muusika: Priit Pajusaar (1964)
Tekst: Leelo Tungal (1947)
Orkestrisaade: Tõnis Kõrvits
Liikumisseade: Märt Agu
Dirigent: Lydia Rahula

POISTEKOOR JA MEESKOOR

Kes selle tamme istutas?
Muusika: Gustav Ernesaks (1908–1993)
Tekst: Leili Andre (1922–2007)
Dirigent: Hirvo Surva

Vanaisa
Muusika: Andres Lemba (1968)
Tekst: Jaanus Vaiksoo (1967)
Dirigent: Indrek Vijard

Mere kutse
Muusika: Kadri Hunt (1964)
Tekst: Leelo Tungal (1947)
Orkestriseade: Margo Kõlar
Solistid: Hardy Hännikäinen (plokkflööt),
Arp Reindla (viiul)
Dirigent: Kuno Kerge

MEESKOOR

Mu arm
Muusika: Riho Esko Maimets (1988)
Tekst: Ernst Enno (1875–1934)
Dirigent: Ülle Tuisk

Ärategemise laul
Muusika ja tekst: Tõnis Kaumann  (1971)
Dirigent: Mikk Üleoja

Isad ja pojad
Muusika ja tekst: Uno Loop (1930)
Kooriseade Andres Lemba (1968)
Instrumentaalsaade: Siim Aimla
Saadavad: Allan Järve (trompet), Siim Aimla (saksofon),
Andrus Karjel (tromboon), saateansambel
Dirigent: Peeter Perens

SEGAKOOR

Kannel
Muusika: Hain Hõlpus (1972)
Regilaul Lüganuselt
Dirigent: Rasmus Puur

Emakeelelaul
Muusika: Tõnu Kõrvits (1969)
Tekst: Doris Kareva (1958)
Dirigent: Heli Jürgenson

Isamaale
Muusika: Eino Tamberg (1930–2010)
Sõnad: Juhan Liiv (1864–1913)
Dirigent: Triin Koch

Ära mind lahti lase
Muusika: Kadri Voorand (1986)
Tekst: Triin Soomets (1969)
Orkestrisaade: Tõnis Kõrvits
Dirigent: Valter Soosalu

ÜHENDKOOR

Tuljak
Muusika: Miina Härma (1864–1941)
Tekst: Ferdinand Karlson (1875–1941)
Dirigent: Ants Üleoja

Ilus oled, isamaa
Muusika ja tekst: Tõnis Mägi (1948)
Seade: Tõnis Kõrvits (1944)
Dirigent: Peeter Perens

Igaviku tuules
Muusika: Pärt Uusberg (1986)
Tekst: Kristjan Jaak Peterson (1801–1822)
Juhan Liiv (1864–1913)
eesti rahvaluule
Dirigent: Pärt Uusberg

Ta lendab mesipuu poole
Muusika: Peep Sarapik (1949–1994)
Tekst: Juhan Liiv (1864–1913)
Orkestriseade: Tõnis Kõrvits 
Dirigent: Vaike Uibopuu

Mu isamaa on minu arm
Muusika: Gustav Ernesaks (1908-1993)
Tekst: Lydia Koidula (1843-1886)
Dirigent: Olev Oja

Laulupeo tegijad

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens
Laulupeo kunstilise juhi assistent Siim Selis

Mudilaskoori liigijuht Maret Alango
Mudilaskoori dirigendid Jaanika Kuusik, Vilve Maide, Annelii Traks
Lastekoori liigijuht Maarja Soone
Lastekoori dirigendid Ingrid Kõrvits, Mai Simson, Elo Üleoja
Poistekori liigijuht Hirvo Surva
Poistekoori dirigendid Lydia Rahula, Kuldar Schüts, Indrek Vijard
Segakoori liigijuht Triin Koch
Segakoori dirigendid Heli Jürgenson, Rasmus Puur, Valter Soosalu
Naiskoori liigijuht Raul Talmar
Naiskoori dirigendid Külli Kiivet, Ingrid Roose, Andrus Siimon
Meeskoori liigijuht Mikk Üleoja
Meeskoori dirigendid Kuno Kerge, Peeter Perens, Ülle Tuisk
Puhkpilliorkestri liigijuht Bert Langeler
Puhkpilliorkestri dirigendid Tarmo Kivisilla, Peeter Saan, Peeter Änilane
Sümfooniaorkestri liigijuht Hando Põldmäe
Sümfooniaorkestri dirigendid Riivo Jõgi, Jüri-Ruut Kangur, Kaspar Mänd
Lavastaja Kaili Viidas

I kontserdi tegijad

Muusikajuht Siim Selis
Maakondlike eelproovide dirigendid: Aarne
Saluveer, Andrus Siimon, Ants Soots, Elo Üleoja,
Heli Jürgenson, Hirvo Surva, Ingrid Kõrvits,
Ingrid Roose, Kuno Kerge, Maarja Soone, Mikk
Üleoja, Olari Elts, Peeter Perens, Raul Talmar,
Triin Koch, Veronika Portsmuth

Orkestrid:
Kaitseväe orkester
Politsei- ja Piirivalveorkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister
Arvo Leibur

Tekstid Ott Kilusk ja Kaili Viidas

Salvestatud tekstide helirežissöör Külli Tüli
Lavastaja Kaili Viidas
Loevad Peeter Tammearu ja Karin Tammaru

Hääl Priit Loog

Valgusportreed Andres Tenusaar

Helirežissöör Tanel Klesment, konsultant
Tammo Sumera
Helitehniline teenindamine Eventech

II kontserdi tegijad

Saateorkester
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, kontsertmeister Toomas Ellervee

Saateansambel
Rain Rämmal (klahvpillid), Paul Daniel (kitarr),
Mihkel Mälgand (basskitarr, kontrabass),
Andrus Lillepea (löökpillid)

Tekstid Ott Kilusk ja Kaili Viidas

Mälestused laulupidudest valinud Ott Kilusk ja Kaili Viidas koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Laulupeomuuseumiga.
Helirežissöör Külli Tüli
Lavastaja Kaili Viidas
Loevad Ago Anderson, Arabella Anderson, Argo Aadli, Carmen Mikiver, Eva Koldits, Gert Raudsepp, Hans-Martti Mägar, Ingrid Isotamm, Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Jane Napp, Kaili Viidas, Karin Tammaru, Lii Tedre, Liis Karpov, Ott Raidmets, Paul Samuel Vihmar, Selina Lebin, Sten Karpov, Tambet Seling

Hääl Maiken Schmidt ja Priit Loog

Lauluväljaku kujundus
Martin Rästa, Karin Bachmann, Mirko Traks