Facebook
Taas toimusid laulu- ja tantsupidu koos. Peo korraldamisega alustati juba varakult, sest eeltööd olid muutunud üha mahukamaks. Üheks põhjuseks oli tantsupeole soovijate ja seal esinejate arvu suurenemine. Et võimalikult palju tantsijad saaksid suurest peost osa võtta, jagati tantsijad senisest detailsemalt erinevatesse alarühmadesse.
Üldlaulupeo Peakomisjoni esimeheks määrati Arnold Green, alaliselt alustas tööd laulupeo büroo, mille juhiks sai Ilmar Moss. Laulupeo büroo juures tegutses Gustav Ernesaksa juhtimisel koorisektsioonide nõukogu.
Esimest korda esinesid tantsupeol noorte viiuldajate ansambel Erich Loidi juhatusel ning laulupeol esinesid kutselised ja isetegevuslikud sümfooniaorkestrid.
Nii Vanemuine kui Estonia võtsid peonädalast aktiivselt osa. Estonias esietendus Eino Tambergi ooper “Raudne kodu” (libreto Uno Laht Evald Tammlaane järgi), Kadrioru kõlakojas oli laupäeval, 17. juunil võimalus nautida “Luikede järve”. Vanemuise teater etendas päev hiljem, pühapäeva hilisõhtul lauluväljakul vabaõhuetendusena Gustav Ernesaksa laulumängu “Mari ja Mihkel” ehk “Kuidas “Uuspere” ja “Vanavere” laulupeole läksid” (libreto Kersti Merilaas, Ardi Liives ja Paul Rummo).
PEO AJAKAVA
Reedel, 16. juulil
kell 19 rahvakunstiõhtuI etendus Komsomoli nim. staadionil
Laupäeval, 17. juulil
kell 14.30 pidulik rongkäik
kell 17.30 laulupeo avatseremoonia ja I kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 20 rahvakunstiõhtuI II etendus Komsomoli nim. staadionil
Pühapäeval, 18. juulil
kell 13 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 20 rahvakunstiõhtuI III etendus Komsomoli nim. staadionil
Ühendkooride üldjuhid Gustav Ernesaks ja Jüri Variste
Peo üldjuhid Ullo Toomi ja Alfred Raadik
Laulupeo I kontsert algas Gustav Ernesaksa kantaadiga “Laul, ava tiivad”. Kantaadi sõnade autor Enn Vetemaa on hiljem öelnud, et tegu on ühe tema poliitilise tööga, mis aga sellest hoolimata pole häbenemisväärne: “Olen kirjutanud kantaaditeksti ka Gustav Ernesaksale, see on veel üks mu poliitilisi töid. Aga seal tõesti ei ole midagi häbeneda. Selle kantaadi pealkiri on “Laul, ava tiivad”. Poliitikat sai sellesse niipalju, et Rein Ristlaan palus mul ühe rea ringi teha, panna sinna midagi selle kohta, et rahvastevaheline sõprus on hea asi – mis on täiesti tõsi, see pole ju paha!”
Kahel kontserdil esitati vaheldumisi eesti ja nõukogude heliloojate teosed. Näiteks kõlasid rahvaviisidest inspireeritud Riho Pätsi “Pill oll’ helle”, Heino Kaljuste “Tütre tänu”, Mart Saare “Laulik” ja “Leelo”. Vanemast eesti heliloojate loomingust olid esindatud Konstantin Türnpu ja Aleksander Läte. Meeskoorid laulsid Lydia Koidula sõnadele kirjutatud Türnpu teost “Meil aiaäärne tänavas” ja Marie Heibergi sõnadele loodud “Priiuse hommikul”, mis oli kõlanud ka 1928. ja 1938. aastal peetud üldlaulupidudel. Ühendkoorid laulsid Friedrich Schilleri luuletuse “An die Freude” eestikeelsele tõlkele loodud Aleksander Läte “Laul rõõmule”. Laul kõlas esimest korda juba IV üldlaulupeol 1891. aastal. 1972. aastal kuulutati aga teisel pool raudset eesriiet Ludwig van Beethoveni “Ood rõõmule” Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) hümniks. Beethoven komponeeris teose Schilleri sõnadele, hümnina aga kõlab tänini sõnadeta versioon samast teosest.
Peole lisas ideoloogilist pidulikkust NSVL-i Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Anastass Mikojani ja kosmonaut German Titovi viibimine laulu- ja tantsupeol. Kosmonaut Titov pidas lauluväljakul ka kõne. Nõukogude perioodi peole omaselt kõlasid ülistuslaulud Leninile, lauldi pioneeridest, traktoristidest ja põlevkivikaevuritest. Kui 1960. aastal lauldi Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” vastu võimude tahtmist laulupeo lõpulauluna, siis sellel üldlaulupeol oli see ametlikult kavas viimase lauluna enne lõputseremooniat ja üldjuhtide tänamist.
Laulupeol osales 690 kollektiivi 25 806 laulja ja mängijaga.
LAULUPEO KAVA
I kontsert
ÜHENDKOOR
LAUL, AVA TIIVAD
Kantaat
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Enn Vetemaa
Dirigent Gustav Ernesaks
LAUL LENINIST
Muusika A. Holminov
Sõnad J. Kamenetski
Tõlge Kaarel Korsen
Dirigent Jüri Variste
RAHVASTE SÕPRUS
Muusika Edgar Arro
Sõnad K. Kangur
Dirigent Jüri Variste
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Fr. Schilleri järgi
Dirigent Gustav Ernesaks
NAISKOOR
AU TÖÖLE
Muusika Vano Muradeli
Sõnad A. Kovalenkov
Tõlge A. Tamm
Dirigent Richard Ritsing
MÖÖDA VOLGAT
Vene rahvalaul
Seade V. Loktjev
Dirigent Lembit Verlin
MU LAUL, MU LEELO
Muusika Z. Venckaus
Sõnad K. Kubilinsko
Tõlge A. Tamm
Dirigent Richard Ritsing
PILL OLL’ HELLE
Muusika Riho Päts
Rahvaluule
Dirigent Richard Ritsing
ÕHTU SAAREL
Muusika Villem Reimann
Sõnad Enn Vetemaa
Dirigent Lembit Verlin
POISTEKOOR
POISTE LAUL
Muusika Riho Päts
Sõnad Julius Oro
Dirigent Aksel Pajupuu
MEIE ORKESTER
Muusika E. Vazovski
Sõnad R. Pisarski
Tõlge Heino Kaljuste
Dirigent Aksel Pajupuu
VÄIKE LAMBUR
Muusika Z. Kodaly
Tõlge L. Pärna
Dirigent Uno Järvela
TERVITUS MATKAL
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Neeme Laanepõld
Dirigent Uno Järvela
RÄNNAKULAUL
Muusika Heino Rannap
Sõnad A. Lee
Dirigent Uno Järvela
MEESKOOR
ME KODUMAA, SA KASVA, ÕITSE
Muusika B. Aleksandrov, A. Babadžanjan
Sõnad S. Mihhalkov
Tõlge P. Härm
Dirigent Gustav Ernesaks
MEIE TÕOTUS
Muusika Tuudur Vettik
Sõnad Paul Rummo
Dirigent Harald Uibo
KALURI LAUL
Muusika Villem Kapp
Sõnad Juhan Smuul
Dirigent Arvo Ratassepp
VOKIRATAS
Muusika Eduard Oja
Rahvaluule
Dirigent Arvo Ratassepp
PÜHENDUS
Muusika B. Smetana
Dirigent Harald Uibo
VENE KOOR
LENINI NIMEGA
Muusika A. Filippenko
Sõnad V. Botško
Dirigent Karl Leinus
PÕLEVKIVIKAEVURITE LAUL
Muusika Eugen Kapp
Sõnad J. Šumakov
Dirigent Karl Leinus
KUSTUB ÕHTU
Muusika A. Svešnikov
Sõnad I. Beloussova
Dirigent John Tungal
VERHOVIINA, MINU KODUMAA
Muusika, sõnad M. Maškin
Dirigent John Tungal
TBILISI HOMMIK
Muusika M. Davitašvili
Sõnad S. Porthidze
Dirigent John Tungal
AUSTUS, AU…
Muusika M. Glinka
Sõnad S. Gorodetski
Dirigent Karl Leinus
ENTUSIASTIDE MARSS
Muusika I. Dunajevski
Sõnad A. D. Actill
Dirigent Karl Leinus
SEGAKOOR
LAULIK
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
Dirigent Jüri Variste
NII SAI LAULUST SÕPRUSSILDA
Muusika Villem Kapp
Sõnad A. Pirn
Dirigent Ants Kiilaspea
RUMBALA
Hispaania vabadusvõitlejate laul
Seade U. Koch
Rahvaluule
Dirigent Alfred Karindi
MINU LEMMIK, TRAKTORIST
Muusika V. Popovitš
Sõnad V. Popa
Tõlge O. Hõlpus
Dirigent Ants Kiilaspea
PRIIUSE HOMMIKUL
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Marie Heiberg
Dirigent Jüri Variste
II kontsert
SÜMFOONIAORKESTRER
LAULUPIDU
Tsüklist “Tallinna pildid”
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Heino Rannap
JAANIÖÖ
Sümfooniline poeem
Muusika Mihkel Lüdig
Dirigent Neeme Järvi
MÕÕKADE TAGUMINE
Balletist “Kalevipoeg”
Dirigent Eugen Kapp
Dirigent Heino Rannap
ANDANTE FESTIVO
Muusika Jean Sibelius
Dirigent Neeme Järvi
ERISEGAKOOR
LAUL PARTEIST
Kantaat
Muusika Jaan Koha
Sõnad Otto Roots
Dirigent Neeme Järvi
LASTEKOOR
LAUL LENINIST
Muusika Anatoli Novikov
Sõnad R. Seljanin
Dirigent Karl Leinus
TULE MATKAMA, PIONEER
Muusika Boris Kõrver
Sõnad Manivald Kesamaa
Dirigent Kuno Areng
SUVEÕHTU
Muusika Wolfgang Amadeus Mozart
Dirigent Kuno Areng
KASVAVAD VÄIKESED PUUD
Muusika P. Hadžijev
Sõnade tõlge Kaarel Korsen
Dirigent Heino Kaljuste
TÜTRE TÄNU
Eesti rahvalaul
Seade, dirigent Heino Kaljuste
PIONEERIDE VALSS
Muusika M. Smatek
Sõnad K. Baroch
Tõlge Kaarel Korsen
Dirigent Heino Kaljuste
MEESKOOR
SÕDURITE KOOR
Ooperist “Dekabristid”
Muusika J. Šaporin
Sõnad V. Roždestvenski
Tõlge U. Kreen
Dirigent Arvo Ratassepp
NOKTURN
Oratooriumist “Võitlus sortsisooga”
Muusika M. Zarinš
Tõlge, dirigent Arvo Ratassepp
MEIL AIAÄÄRNE TÄNAVAS
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Harald Uibo
LAINE TÕUSEB
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Juhan Smuul
Dirigent Gustav Ernesaks
SÕMERALT SÕRMIKULE
Muusika Eduard Tubin
Rahvaluule
Dirigent Gustav Ernesaks
LEELO
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
Dirigent Gustav Ernesaks
PUHKPILLIORKESTER
PIDULIK PROLOOG
Muusika Villem Kapp
Dirigent Leopold Vigla
AVAMÄNG “EGMONT”
Muusika Ludwig van Beethoven
Dirigent Jaan Kääramees
SUREMATU NOORUS
Muusika J. Ozolinš
Dirigent Jaan Kääramees
AVAMÄNG “KOIT”
Muusika B. Gorbulskis
Dirigent Helmut Orusaar
KALURITE TANTS
Ooperist “Tormide rand”
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Voldemar Lemmik
PIDULIK MARSS
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Leopold Vigla
NAISKOOR
KEVDADE LAUL
Muusika Alfred Karindi
Sõnad Karl Eduard Sööt
Dirigent Richard Ritsing
LATGALLIA
Muusika A. Kalninš
Sõnad S. Kaldupe
Tõlge Otto Roots
Dirigent Richard Ritsing
ŠTŠEDRIK
Muusika M. Leontovitš
Rahvaluule
Dirigent Richard Ritsing
VIHULE
Muusika Edgar Arro
Rahvaluule
Dirigent Lembit Verlin
SINU AKNAL TUVID
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Debora Vaarandi
Dirigent Lembit Verlin
PÄIKESELE
Muusika Mart Saar
Sõnad Mihkel Veske
Dirigent Lembit Verlin
SEGAKOOR
LAUL LENINIST
Muusika Tuudur Vettik
Sõnad Erni Hiir
Dirigent Alfred Karindi
ME UHKE RAND
Muusika Alfred Karindi
Sõnad Kaarel Korsen
Dirigent Alfred Karindi
SUVEÕHTUL
Muusika Boris Kõrver
Sõnad Ilmar Sikemäe
Dirigent Ants Kiilaspea
NIIDULAUL
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Ain Kaalep
Dirigent Ants Kiilaspea
LAULIK
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
Dirigent Jüri Variste
ÜHENDKOOR
BUCHENWALDI HÄIREKELL
Muusika Vano Muradeli
Sõnad A. Sobolev
Tõlge Hardi Tiidus
Dirigent Jüri Variste
HÜMN SUURELE LINNALE
Muusika R. Glier
Sõnad A. Fatjanov
Tõlge Heino Kaljuste
Dirigent Jüri Variste
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Gustav Ernesaks
Üldlaulupeo pidulik tseremoonia ühendatud kooride ja puhkpilliorkestrite osavõtul
LAULUPEO JUHID
Üldlaulupeo Peakomisjoni esimees Arnold Green
Ühend- ja meeskooride üldjuht Gustav Ernesaks
Ühend- ja segakooride üldjuht Jüri Variste
Segakooride üldjuhid Ants Kiilaspea ja Alfred Karindi
Meeskooride üldjuhid Harald Uibo ja Arvo Ratassepp
Naiskooride üldjuhid Lembit Verlin ja Richard Ritsing
Laste- ja venekooride üldjuht Karl Leinus
Vene kooride üldjuht John Tungal
Lastekooride üldjuhid Heino Kaljuste ja Kuno Areng
Poistekooride üldjuht Uno Järvela ja Aksel Pajupuu
Sümfooniaorkestrite üldjuhid Neeme Järvi ja Heino Rannap
Puhkpilliorkestrite üldjuhid Leopold Vigla, Jaan Kääramees, Voldemar Lemmik ja Helmut Orusaar
Ühendkooride saade Eesti Raadio ja Televisiooni Komitee sümfooniaorkester (dirigent Neeme Järvi), Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (dirigent Helmut Orusaar), Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu puhkpilliorkester (dirigent Helmut Orusaar), Ühendatud vene rahvapillide orkester (Georgi Medvedjev)
Laululaval liikumise juht Rene Rätsnik