Facebook
Uue aastatuhande viimase peol tähistati ühtlasi laulupidude 130. ja tantsupidude 65. juubelit. Peole eelnes pidulik tuletoomine läbi Eesti. Tantsupeotuli süüdati tantsujuhi Helju Mikkeli kodutalus Haldjal, laulupeotuli laulupidude sünnilinnas Tartus. Kahe peo tuled ühinesid jaanipäeva õhtul kõikidest maakondadest toodud tõrvikutuledega. Ühinenud peotuli rändas Eesti Meestelaulu Seltsi korraldamisel järgnevate päevade jooksul üle 400 kilomeetri ning läbis Palamuse, Torma, Avinurme ja Lohusuu, sõitis seejärel piirivalvekaatril mööda Peipse järve ja Narva jõge Narva. Pärast seda liiguti hobuvankrtiel läbi Sinimägede, Toila, Rakvere, Võsu ja Kuusalu laulu- ja tantsupeo toimuslinna Tallinasse.
Laulupeol osales 24 875 lauljat ja mängijat ning tantsupeol 7973 tantsijat koos saatjatega.
PEO AJAKAVA
1999. aasta tantsupeo ideekavandite konkursile laekus vaid üks töö – Mait Agu “Talismani tantsud”. Tantsupeol tantsiti nelja tantsujuhi, Anna
Raudkatsi, Helju Mikkeli, Kristjan Toropi ja Mait Agu tantse, keda ühendas talisman. Talismani lasi Helju Mikkel teha 1970. aastal Anna Raudkatsi Helsingi ülikooli lõpusõrmusest, mille Raudkats oli Mikkelile kinkinud. 1994. aasta tantsupeol kinkis Mikkel sõrmuse Kristjan Toropile. Pärast Toropi surma andis Mikkel sõrmuse hoida Mait Agule.
Tantsupeo käigus tahtis Mait Agu sepistada õnnerauda ja künda tantsupeole 4 vagu. Raudkatsi, Mikkeli ja Toropi vaod pidid olema sirged, tema enda vagu aga kõver. Mait Agu õpilased otsustasid teisiti, ka viimane vagu sai vähem kui aasta enne tantsupidu traagiliselt lahkunud tantsujuhi auks sirge. Muudeti ka peo lõpp, kus Mait Agu oli plaaninud talismani edasi kinkida. Talismanikandja saatusest umbusklikuks muutunud tantsujuhid viisid talismani Eesti Teatri- ja Muusikamuuuseumisse.
Kalevi staadioni tuletornist sai tantsupeo puhuks sepikoda, kus löödi põlema ka tantsutuli. Pärast Mait Agu “Tantsuloitsu” alustati tantsupeo kündmist. Raamatus “75 aastat Eesti tantsupidusid” kirjutatakse: “Peo kulminatsiooniks sai Mait Agu loomingule pühendatud viimane tantsuploki meestetants “Oma õnne sepad”, Agu enda õpilaste esitatud “Kodukotus”, kus üheks tantsijaks ka autori poeg, praegune koreograaf-lavastajaMärt Agu, ja pea kõigi tantsijate poolt esitatud “Tants Põhjamaast”. Neid vaatas publik hiirvaikselt…”
Kõige viimase tantsuna tantsiti “Oige ja vasemba”, tehes sellega kummardus veel ühele tähtsalt tantsujuhile Ullo Toomile.
TANTSUPEO KAVA
TANTSULOITS
B-SEGARÜHMAD
Muusika Erich Loit
Koreograafia Mait Agu
Lavastus Helle-Mare Kõmmus
ANNA RAUDKATSI TANTSUD
1.-2. KLASSI SEGARÜHMAD
NÜÜD TULGE TANTSIMA
SÕBRAD, MIS TE MÕTLETE
MINUGA NÜÜD TANTSI SA
Rahvamuusika
Seade Tõnis Kõrvits
5.-6. KLASSI SEGARÜHMAD
VIIRG- JA RINGTANTS
Rahvamuusika
Seade Tõnis Kõrvits
SÜDA TUKSUB
Rahvamuusika
Seade Tõnis Kõrvits
3.-4. KLASSI SEGARÜHMAD
ISAMAA HIILGAVA PINNALLA
Muusika Juhana Ennola
NAIS- JA NEIDUDERÜHMAD
EIDERATAS
Rahvaviis
1.-6. KLASSI SEGARÜHMADE POISID JA B-SEGARÜHMADE MEHED
PULGATANTS
Muusika Enn Võrk
B-SEGARÜHMAD
KUNGLA RAHVAS
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Friedrich Kuhlbars
TULJAK
Muusika Miina Härma, Raimond Kull
Sõnad Friedrich Karlson
HELJU MIKKELI TANTSUD
C-SEGARÜHMAD
SÕLESEPAD
Muusika Ivar Voites
Sõnad Helju Mikkel
NAIS- JA NEIDUDERÜHMAD
KULLAKETRAJAD
Muusika Eugen Kapp
A-SEGARÜHMAD
VANAISA POLKA
Rahvalik muusika
Seade Kaarel Tuberik
SETUDE ESINEMINE
LAULUMÄNGUD
NAIS- JA NEIDUDERÜHMAD
LINAMÄNG
Rahvamuusika
A-SEGARÜHMAD
OTSAPANDJATSE
Rahvamuusika
Seade Elmar Luhats
KRISTJAN TOROPI TANTSUD
D-SEGARÜHMAD
INGLISKAD
Rahvamuusika
D- JA 7.-9. KLASSI SEGARÜHMAD
LABAJALAVALSID
Rahvamuusika
7.-9. KLASSI SEGARÜHMAD
POLKAD
Rahvamuusika
Seade Toomas Torop
Tantsuseaded Maie Orav
A-SEGARÜHMAD
SÜIT SAARE TANTSUDEST
Rahvamuusika
Koreograafia Helmi Tohvelmann ja Kristjan Torop
D- ja A-SEGARÜHMAD
RUHNU SÜIT
Rahvamuusika
7.-9. KLASSIDE, D- JA A-SEGARÜHMAD
PEREKONNAVALSID
Rahvamuusika
MAIT AGU TANTSUD
B-SEGARÜHMAD
KOLME KANDI LOOD:
VASTEMÕISA VALSS
VIGURIGA REINLENDER
VÕRU POLKA
Rahvamuusika
Seade Uno Veerne
A-SEGARÜHMADE MEHED
OMA ÕNNE SEPAD
Muusika Uno Naissoo
Sõnad Paul-Eerik Rummo
MAIT AGU ÕPILASED
KODUKOTUS
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Andres Rennit
5.-6. KLASSI, 7.-9. KLASSI, C-, B-, A-SEGARÜHMAD, NEIDUDE- JA NAISRÜHMAD
PÕHJAMAA
Muusika Ülo Vinter
Seade Tõnis Kõrvits
Sõnad Enn Vetemaa
FINAAL
OIGE JA VASEMBA
Rahvamuusika
Koreograafia Ullo Toomi
TANTSUPEO JUHID
Tantsupeo stsenaariumi autor Mait Agu
Lavastusgrupi juht Aavo Moldau
Üldjuht-lavastajad Angela Arraste, Maie Orav, Helle-Mare Kõmmus, Enn Madi, Juris Žigurs
Muusika üldjuht Tõnis Kõrvits
Kunstnik-kujundaja Riina Vanhanen
Helirežissöör Külli Tüli
Vahetekstide autor Heino Aassalu
Vahetekstides kasutati ka Gustav Suitsu luuleridu
Lavastusgrupi liikmed Kristjan Kurm, Jaak Põldmaa
Assistendid Margus Käär, Mart Saar, Linda Pihu, Tiia Kadalipp, Erika Põlendik, Tiiu Pärnits, Kristiina Vessar, Maie Pau, Liia Lees, Kalev Järvela, Ivi Lehtmets, Rita Mändla, Anneli Soom, Tõnu Uustalu,Marina Kuznetsova, Maido Saar, Toomas Torop, Lille-Astra Arraste, Lembit Melles