2014. aastal süüdati esimest korda laulu- ja tantsupeo ühine tuli Tartus Eesti Rahva Muuseumi pargis. Uus oli ka tule tulemise teekonna kavandamisviis: enne pidu korraldati konkurss, mille võitis Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi ja naiskoori Emajõe Laulikud ideekavand “Külast külla – käest kätte”. 15. juunil Tartus alanud teekond viis 1000 kilomeetri pikkusele jalgrattarännakule läbi Tartumaa, Jõgevamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Harjumaa. 

“Puudutusele” eelnenud tantsupidudel oli tihti teemaks mets ja meri, kuid sel korral otsustati fookusesse asetada inimene metsa ja mere vahel. Tantsupidu jutustas loo õnne otsivast poisist, kes sirgub rõõmu, armastust ja turvatunnet täis lapsepõlvekodus. Uudishimu ajel jõudis peategelane tormakasse ja edu taga ajavasse halli maailma ning kolmandas osas tagasi koju teadmisega, et “Peatumine nõuab julgust. Puudutamine pühendumist,” nagu märkis peo idee autor Sten Weidebaum.

Tantsude vahel ei loetud vahetekste. Süžee arengut mõistis publik tantsijate rollimängudest, tantsude pealkirjadest ja väljakule ilmuvatest mustritest, mille loomiseks koguti inspiratsiooni ja tarkust Anu Raualt. Vihjeid sõnumite mõistmiseks jagas ka tantsupeo teatmik, kus oli kirjas, mis tähendust võisid kanda kindamustrid või selgitus, et selle tantsuga joonistasid väikesed tantsijad murule vanaema roosivaiba.

Väga olulisel kohal oli muusika: erinevalt teistest viimaste aastakümnete tantsupidudest tantsiti elava muusika saatel. Enne seda peeti viimane kord niiviisi tantsupidu 1965. aastal — seega oli kogemus uudne nii enamikele tantsijatest kui muusikutest. Väljakutse tundus põnev, isegi põhimõtteid murdvalt. Ansambli Pantokraator liige Erik Sakkov ütles: “Meie põhimõte on olnud, et tantsuks me ei mängi – selles mõttes, et me ei ole kunagi käinud pubides, sünnipäevadel või niisama rõõmuks mängimas. /—/ Aga kui tantsupeole kutsutakse, siis lähevad kõik põhimõtted kohe meelest ära! See ei ole mingi tavaline tants.” Muusikajuht Toomas Lunge lootis ettevalmistusi tehes, et ühises tantsimises ja musitseerimises tekkiv emotsioon saab olema võimas: “Tekib see miski seletamatu, kui üks inimene teeb midagi koos teisega,” arvas ta. Tantsijate ja muusikute kogemus kinnitas tema mõtteid.

Tantsupeo kunstiline juht-pealavastaja Maido Saar
Laulupeo kunstiline juht ja ideekavandi autor Hirvo Surva

Peo ajakava

Reedel, 4. juulil
Kell 18 tantsupeo I etendus “Puudutus” Kalevi staadionil
Kell 20.30 rahvamuusikute pillipeo peakontsert lauluväljakul

Laupäeval, 5. juulil
Kell 11 tantsupeo II etendus “Puudutus” Kalevi staadionil
Kell 14 laulu- ja tantsupeo rongkäik
Kell 20 laulupeo I kontsert “Aja puudutus” lauluväljakul

Pühapäeval, 6. juulil
Kell 11 tantsupeo III etendus “Puudutus” Kalevi staadionil
Kell 14 laulupeo II kontsert “Puudutuse aeg” lauluväljakul

 

Rahvamuusikute kontserdi (või pillipeo, nagu toona öeldi) uhkes kolmepäevases kavas oli lisaks suurele peakontserdile lauluväljakul veel viis pilliliikide kontserti ja mõned väiksemad esinemised. Kokku osales peol üle poole tuhande rahvamuusiku. Esimest korda olid üldlaulu- ja tantsupeo pillipeol eraldi liigina lõõtspillimängijad ja mandoliinimängijad.

Rahvamuusikapeo kava

Neljapäeval, 3. juulil
Kell 18 akordionite liigikontsert „Akordioni puudutus“ (Kadrioru kunstimuuseumis)
Kell 20 viiulite liigikontsert „Põrguorel taevatrepil“ (Kadrioru kunstimuuseumis)
Kell 21 mandoliinide liigikontsert „Mandoliinidega ümber maailma“ (Kochi Aidas)
Kell 22 kannelde liigikontsert „Kannelde öö“ (Tallinna metodisti kirik)

Reedel, 4. juulil
Kell 19 Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri kontsert (Kadrioru kunstimuuseumis)
Kell 20.30 pillipeo peakontsert (Tallinna lauluväljakul)

Laupäeval, 5. juulil
Kell 18 Eesti lõõtspillide liigikontsert „Laupäeva õhtul lõõtsaga“ (Kochi Aidas)

Pillipeo kunstiline toimkond

Juhan Uppin – pillipeo kunstiline juht, lõõtspillide liigijuhi assistent
Pille Karras – kannelde liigijuht
Ella Maidre – kannelde liigijuhi assistent
Enrik Visla – viiulite liigijuht
Juta Helilaid – viiulite liigijuhi assisent
Heino Tartes – eesti lõõtspillide liigijuht
Jaanus Põlder – mandoliinide liigijuht
Villu Talsi – mandoliinide liigijuhi assistent
Kristel Laas – akordionite liigijuht
Cathlen Aidla – akordionite liigijuhi assistent
Martin Medar – pillipeo korraldusjuht
Maria Pihl – pillipeo tehniline assistent