2019. aastal tähistati suure pidulikkusega 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. Juubel oli ka tantsupeol – 85 aasta jooksul oli toimunud juba 20 tantsupidu – ning tule tulemise traditsioonil, sest esimest korda võeti sarnane teekond ette 50 aastat tagasi laulupidude 100. juubelit tähistades. 2019. aastal süüdati tuli 1. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi pargis ja kanti läbi kõigi maakondade pealinna. Tule täpne teekond igas maakonnas oli kohalike valida ja korraldada.

Esimest korda kingiti pidustuste esimesel päeval laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidjatele ja edasikandjatele kodarrahad, kõrgeim austusavaldus pühendumise eest.

Tervet pidu saatis suur kaasaelamine ja osalemissoov. Laulupeol osales 1020 kollektiivi 33 138 laulja, orkestrandi ja juhendajaga. Esmakordselt laulupidude ajaloos olid korraldajad sunnitud turvalisuse kaalutlustel lõpetama pühapäevase kontserdi piletimüügi. Pühapäevast kontserti sai otsepildis vaadata suurte ekraanidega ühisvaatamiskohtadelt üle Eesti. Tantsupeol osales 713 kollektiivi ehk 11 500 inimest. Rahvamuusikapeol musitseeris 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Algselt Kalevi staadioni lähedusse Poolamäel toimuma pidanud pidu koliti registreerunud muusikute suure arvu ja kiirelt läbi müüdud piletite tõttu hoopis Vabaduse väljakule, piletid osteti tagasi ja pidu oli kõigile tasuta. Laulu- ja tantsupidu olid ligipääsetavamad ka puuetega inimestele: vaegnägijatele kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujoonistega, vaegkuuljatele tõlgiti laulupidu viipekeelde, mõlemal peol oli eraldi ala ratastoolis külastajatele.

Peo ajakava

Neljapäeval, 20. juunil
18.69 – Tartu 2019. aasta laulupeo ja XXVII laulupeo ühiskontsert Tartu maarja kirikus

Neljapäeval, 4. juulil
Kell 19 – tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Kell 21 – kontsert „Kannelde öö“ Tallinna Metodisti kirikus

Reedel, 5. juulil
Kell 11 – tantsupeo II etendus
Kell 14 – rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul
Kell 18 – tantsupeo III etendus

Laupäeval, 6. juulil
Kell 13 – rongkäiku algus Vabaduse väljakult
Kell 19 – laulupeo avakontsert „Õpetajale“ Tallinna lauluväljakul

Pühapäeval, 7. juulil
Kell 14 – laulupidu Tallinna lauluväljakul

 

Laulu- ja tantsupeol „Minu arm“ esinesid rahvamuusikud ja kõlas rahvamuusika mitmel moel. Lisaks laulupeo kontserditele ja tantsupeo etendustele võis rahvamuusikat kuulda ka kannelde ööl 4. juulil Eesti Metodisti Kirikus ning rahvamuusikute peakontserdil 5. juulil Tallinna Vabaduse väljakul. Lisaks juba eelmisel rahvamuusikapeol osalenud pilliliikidele esinesid eraldi ka torupillimängijad.

 

Rahvamuusikute peakontserdi kava

Viiulid

Harju valss
Vigala kihelkond
Seadnud: Kristi Alas (1974)

Polka Pärnumaalt
Tori kihelkond
Mänginud: Mihkel Toom (1873–1958) ja Mart Jantson (1872–1948)
Seadnud: Kristi Alas

Torupillilugu
Lääne-Nigula kihelkond
Mänginud: Villem Ilumäe (1870–1950)
Seadnud: Kristi Alas

Ringvalts
Paistu kihelkond
Mänginud: Karl Leesment (1857–?)
Seadnud: Kristi Alas ja ansambel Tuuleviiul

Kesköine polka
Eeva Talsi (1988)
Seadnud: Kristi Alas

Lõõtspillid

Loosu küla ja Noore ea polka
Mänginud: August Teppo (1875–1959)

Võru valss
Mänginud: Heino Teppo (1930–1977)

Voorimehe troska ja Kilumari reinlender
Mänginud: Elmar Ruusamäe (1934–2014)

Polka Aivar Teppo järgi
Mänginud: Aivar Teppo (1958–2017)

Armukadedus
Mänginud: Karl Kikas (1914–1992)

Kandled

Labajalad
Seadnud: Pille Karras

Polkad suurtelt meistritelt
Arno Sooäär (1934), Igor Tõnurist (1947), Toivo Luhats (1938)
Solistid: Tuule Kann ja Jaak Sooäär

Valss fimist “Kevade”
Viisi muuseumist välja otsinud Veljo Tormis (1930–2017)
Sõnad: Paul-Eerik Rummo (1942)

Torupillid

Karksi
Ants Taul (1950)
Seadnud: Katariin Raska
Solist: Ants Taul

Vakatantsi lugu
Emmaste kihelkond
Mänginud: Juhan Maaker ehk Torupilli Juss (1845–1930)
Seadnud: Cätlin Mägi (1979)

Veltsandi polka
Mustjala kihelkond
Mänginud: Jaan Piht (1875–1950)
Seadnud: Katariin Raska

Kilströmi labajalad
Kuusalu kihelkond
Mänginud: Jakob Kilström (1864–1945)
Seadnud: Merike Paberits (1988)

Torupilli marss
Katariin Raska (1986)

Akordionid

Uhti, uhti uhkesti
Rahvaviis
Seadnud: Tiit Kalluste (1962)

Kojusaabumine
Tuulikki Bartosik (1976)
Solist: Tuulikki Bartosik

Kuu mängib kudrustega
Kulno Malva (1979)
Sõnad: Jõhvi kihelkonnast
Solistid: Liisi Koikson ja Kulno Malva

Poolamäe räpp
Tiit Kalluste
Solist: Jaanus Saks

Paigalejäämise polka
Karksi kihelkond
Laulnud: Mari Sarv (1884–1977)
Seadnud: Kristel Laas (1982)

Näppepillid

Ma kõndisin vainul
Cyrillus Kreek (1889­–1962)
Rahvaluule
Seadnud: Joosep Sang (1971)

Kaks polkat Victor Compe järgi
Rahvaviis
Seadnud: Jaanus Põlder (1971)

Labajalgade popurrii
Rahvaviis
Seadnud: Ilmar Kald (1974)

Lõõtsalugu Setomaalt
Rahvaviis
Seadnud: Joosep Sang
Solist: Martin Müller

Terve no küla
Rahvalik viis
Etnosfäär
Seadnud: Kaarel Kuusk (1987)
Kaastegev ansambel Etnosfäär

Koondorkester

Torupillivalts ja Tori kõrtsi tondilugu
Vändra kihelkond
Mänginud: Hans Dreiman (1872–?)
Seadnud: Juhan Uppin (1984)

Jaan Pihti polka
Mustjala kihelkond
Mänginud: Jaan Piht (1875–1950)
Seadnud: Juhan Uppin

Valss Likmanni järele
Tori kihelkond
Seadnud: Juhan Uppin

Ühel ilusal suveõhtul
Kuusalu kihelkond
Seadnud: Juhan Uppin

Kallike kaugel
Paul Tammeveski (1898–1982)
Mänginud: Richard Reino (1914–2004)
Seadnud: Juhan Uppin

Rahvamuusikute peo loominguline toimkond

Juhan Uppin – loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht
Pille Karras – väikekannelde ja rahvakannelde liigijuht
Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht
Katariin Raska – torupillide liigijuht
Kristi Alas – viiulite liigijuht
Joosep Sang – näppepillide liigijuht
Kristel Laas – akordionite liigijuht