LTP sotsioloogiline uuring

2013. aasta 24.-25. oktoobrini toimus KUMU auditooriumis konverents ühesmõtlemine “Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas”, millel Marju Lauristin esitles Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eestvõttel koostatud sotsioloogilise uuringu esimesi tulemusi.

Kavas olid ettekanded, mis käsitlesid laulu- ja tantsupeo mõju ühiskonnas ning vaatlesid peo sisu ja vormiga seotud teemasid.

Sotsioloogilise uuringu “Minu laulu- ja tantsupidu” valmistasid ette laulu- ja tantsupeo eestvedajad ning mitmed kaasamõtlejad Marju Lauristini juhendamisel. Uuringu viis läbi 2013. aasta alguses Saar Poll. Küsitleti ligikaudu 1300 eesti keelt kõnelevat inimest vanuses 15-74 eluaastat. Ühesmõtlemine ning uuring korraldati muuhulgas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise 10. aastapäevaga seoses.

Ühesmõtlemisel osalenud Läti ja Leedu kolleegide ettekannete sisuks oli laulu- ja tantsupidude traditsiooni hetkeseis Lätis ja Leedus.

Ühesmõtlemisel esinesid ettekannetega Marju Lauristin, Aarne Saluveer, Raul Talmar, Heli Jürgneson, Sille Kapper, Angela Arraste, Kristjan Kurm, Eino Pedanik, Saulius Liausa Leedust, Dace Melbārde ja Gatis Mūrnieks Lätist, Erik Terk, Sten Weidebaum ja Rein Veidemann

Iga teemabloki lõpus toimusid mõtteringid, mida juhtisid Neeme Raud ja Indrek Treufeldt. Mõtteringides osalesid Toomas Paul, Rein Lang, Margus Allikmaa, Tõnu Kaljuste, Gunnar Polma, Ants Soots, Ene Üleoja, Tõnu Kõrvits, Hirvo Surva, Kalev Järvela, Juha-Matti Aronen, Karmen Ong, Maie Orav, Heili Einasto, Indrek Mustimets, Peep Ratas, Mikk Üleoja, Ave Sopp, Kadri Tiis ja Andi Einaste.

Ühesmõtlemine  ”Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas” toimus KUMU auditooriumis (Weizenbergi 34) 24.oktoobril kl 11.00 – 19.00 ja 25. oktoobril kl 10.00 – 16.00.

M. Lauristini ja P. Vihalemma poolt koostatud sotsioloogilise uuringu “Minu laulupidu” aruanne

UURING BALTI RIIKIDE ELANIKE KAASATUS LAULU- JA TANTSUPEO LIIKUMISSE

2017. aastal viidi Läti Kultuuriakadeemia uurimisgrupi initsiatiivil Balti riikides läbi uuring, mille eesmärk oli hinnata Läti, Leedu ja Eesti elanike kaasatust laulu- ja tantsupeo liikumisse ning aru saada, mis on kolmes Balti riigis eksisteeriva traditsiooni kestvuse põhjused. Uuringu valimisse kuulusid 1010 vastajat igast riigist, kokku 3030 vastajat.

Uuringu tulemustega (inglise keeles) on võimalik tutvuda SIIN!