Facebook
II maailmasõda jättis laulu- ja tantsupidude toimumise vahele tavapärasemast suurema vahe. 1943. aastal prooviti Saksa okupatsiooni tingimustes taastada Lauljate Liitu ja korraldada “XII tänu-üldlaulupidu”, aga see ei õnnestunud. 1945. aastal andis Eesti NSV rahvakomissaaride nõukogu ja Eestimaa Kommunistlikku Partei keskkomitee välja määruse laulupeo korraldamiseks 1947. aastal.
1946. aasta suvel peeti lauluväljakul eelpidu, kus esinesid koorid ja rahvatantsijad. Otsus pidada samal ajal laulupeokontserdist eraldi rahvakunstiõhtu sündis õige napilt enne pidu – 1946. aasta detsembris.
Suursündmusega prooviti näidata nõukogude režiimi sõbralikkust rahvuskultuuri suhtes ja sobitada see Nõukogude Liidu ametliku teesiga “sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Just vormi rõhutati selle peo puhul iseäranis – hoolimata sõjajärgsest kaupade puudusest pöörati suurt tähelepanu lauljate ja tantsijate riietamisele rahvarõivastesse ning hoolitseti selle eest, et rongkäik ja peoplats oleks ideoloogiale kohaselt kaunistatud. Nii laulu- kui tantsupeo repertuaaris leidus veel hulgaliselt eelmistel pidudel esitatud laule ja tantse, kuid seda kritiseeriti ning tehti ettepanekuid järgmistel pidude repertuaari laiendamiseks ja “parandamiseks”.
PEO AJAKAVA
Reedel, 27. juunil
kell 19.30 rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil
Laupäeval, 28. juunil
kell 15 rongkäik
laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 29. juunil
laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
Vabaõhulavastus “Lembitu” Juhan Sütiste näidendi “Ristikoerad” ainetel (lavastaja Leo Kalmet, Draamateater)
XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll
Tantsupeo üldjuht August Saukas
Peo eel oli mureallikaks tantsijatele rahvariiete valmistamine – sõjajärgsel ajal oli kõike napilt. Ullo Toomi kahepäevasest reisist hobuvankri ja kahe tonni villaga Keilasse villaveskisse 200 tantsupaari jaoks villast lõnga tegema, on saanud suisa legend.
Pidu algas ingeri karjapasuna kutsumisega, järgnesid poliitikute kõned ja Laine Mesikäppa leelotus. 1947. aastal hõikas Laine Mesikäpp esimest korda peo avatuks, see jäi tema ülesandeks järgnevaks 43 aastaks. Rahvatantse esitati kolmes osas, nendele lisaks esinesid sega-, nais- ja meeskoorid, leelotajad, rahvapilliorkester, kandle- ja torupillimängijad ning võimlejad, toimusid jõu- ja osavusmängud.
840 tantsijat tantsisid kas väikestes ringides või suures üleväljaringis. Tosinast tantsust 10 esitasid segarühmad, “Targa rehealust” tantsisid segarühmade naised ja “Kingsepapolkat” segarühmade mehed. Kõik tantsud olid eesti rahvatantsud, ainukeseks seatud tantsuks oli Anna Raudkatsi “Tuljak”.
TANTSUPEO JUHID
Üldjuht – August Saukas
Rahvatantsude juht Ullo Toomi
Rahvapillimuusika juht Juhan Zeiger
Jõu- ja osavusmängude juht Reet Lohuaru
Erialane konsultant Eduard Visnapuu
Lavastaja Eino (Heino) Uuli
TANTSUPEO KAVA
AVASÕNA – JOHANNES SEMPER
KÕNE – NIGOL ANDRESEN
KÕIK KOORID
NSV LIIDU HÜMN
Muusika Aleksandr Aleksandrov
Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan
Tõlge Vladimir Beekman
EESTI NSV HÜMN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Semper
LAINE MESIKÄPP – HUIGE
SEGAKOOR
LAULIK
Muusika Evald Aav
KUKU SA, KÄGU
Muusika Verner Nerep
NAISKOOR
LAULU EESTVÕTJA
Muusika Mart Saar
NAABRI-MARI
Muusika Enn Võrk
MEESKOOR
IHKASIME IKKEST LAHTI
Muusika Mart Saar
JAAN LÄHEN JAANITULELE
Muusika Riho Päts
LEELOTAJA – MUIA VEETAMM
RAHVAPILLIORKESTER
RUNOVIISID
Muusika Johannes Zeiger
FANTAASIA
Muusika Johannes Zeiger
TANTSUDE I OSA
TILUT-TILUT
OIGE JA VASEMBA
EIDERATAS
JOOKSUPOLKA
LEELOTAJA – ANNE VABARNA
NAISKOOR
KIIGELAUL
Muusika Mihkel Lüdig
VOKIRATAS
Muusika Gustav Ernesaks
PILL OLL’ HELLE
Muusika Riho Päts
KANNEL – JOOSEP KOTKAS
TORUPILL – P. PIILPÄRK
LEELOTAJA – LAINE MESIKÄPP
JÕU JA OSAVUSMÄNGUD
VÄGIKÄIKA-VEDAMINE
REBASEPÜÜDMINE
LOOGAMÄNG
VEEREKAKK
SEGAKOOR
ÜLES, ÜLES, HELLAD VENNAD
Muusika Artur Kapp
SAAREMAA
Muusika Verner Nerep
LÕPPEKS
Muusika Mart Saar
RAHVAPILLIORKESTER
NUKUMÄNG
Muusika Juhan Zeiger
TÕRVIKUTE RONGKÄIK
Muusika Juhan Zeiger
TANTSUDE II OSA
TARGA REHEALUNE
KINGSEPA-POLKA
NELJÄPUARI
VIRU POLKA
MEESKOOR
MIS VIGA MINU VELLEL
Muusika Hugo Leppnurm
SÖÖGE, LANGUD
Muusika Riho Päts
VIRULASE TANTS
Muusika Tuudur Vettik
TANTSUDE III OSA
MUSTJALA KÕRGE
LEPALIND
KAERA-JAAN
TULJAK
LÕPPSÕNA – JOHANNES SEMPER