Facebook
1950. aastal toimunud laulu- ja tantsupidu on kõigist pidudest kõige süngem ning ideologiseeritum. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.
Loomulikult ei pääsenud sellest ka laulu- ja tantsupidude traditsioon ja selle juhid. Eriti pingeliseks muutus olukord pärast 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumit, millega vahetati senised parteijuhid Moskvale meelepärasematega. Pleenumi järel vahetati osaliselt välja ka laulu- ja tantsupidude korraldustoimkond. Ullo Toomi asemel määrati üldlavastajaks Juhan Raude; arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik.
Ideoloogilisi parandusi tehti pärast VIII pleenumit ka laulupeo sümboolikas ja nimes. “Kodanliku igandina” kaotati laulupidudele tavaks saanud nummerdus ning muudeti märgikavandit. Uuel tegelasmärgil oli lisaks Pika Hermanni tornile ka Kremli torn, keskel olev muusika sümbol muudeti väiksemaks.
PEO AJAKAVA
Reedel, 21. juulil
kell 18 rahvakunstiõhtu Tallinna Lauluväljakul
Laupäeval, 22. juulil
kell 15 rongkäik
laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 23. juulil
kell 15 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
Ühendkooride üldjuht Gustav Ernesaks
Rahvakunstiõhtu üldjuht Aleksander Viner
Rahvatantsude üldjuht Ullo Toomi
Pärast 1950. aasta märtsipleenumi vahetati senine peo üldjuht Ullo Toomi ideoloogiliselt sobivamate, aga kogenematute juhtide vastu. Enneolematult uhke peo korraldamiseks otsustati kaasata peole kõik, kes soovi avaldasid – Tallinnasse saabus 2500 ebaühtlase tasemega tantsijat.
Rahvakunstiõhtu pidi toimuma lauluväljaku ette rajatud 7000m² alal. Esimene proovipäev oli täielik fiasko. Uueks pealavastajaks määratud Aleksander Viner tegi otsuse rahvakunstiõhtu tantsijate halva ettevalmistuse tõttu ära jätta. Sama päeva hilisõhtul otsustati Ullo Toomi, kes esimest proovi oli pealt vaadanud, peo juhiks tagasi kutsuda.
Järgmisel päeval valiti saabunud tantsijatest välja 1800, kes mahtusid ettevalmistatud tantsuplatsile tantsima. Hoolimata luhtaläinud proovipäevast suudeti kontserdil väljakule moodustada isegi esimesi keerulisemaid mustreid.
Pärast Tallinna valiksegakooride esituses kõlanud Gustav Ernesaksa “Laulu Stalinile” kuulutasid karjasarved peo avatuks, rahvatantsijad tulid väljakule, lauldi Nõukogude Liidu ja Eesti NSV hümne, leelotas Laine Mesikäpp. Järgnesid rahvatantsurühmade etteasted, mis vaheldusid koori- ja soololauludega, jõu- ja osavusmängude ning rahvamuusikute esinemised. Lisaks folkloorsetele tantsudele hakkas enam ilmuma kavasse autoritantse. Esimest korda esitati tantsupeo ühes blokis teiste rahvaste tantse – kavas oli vene, karjalasoome, läti, leedu ja ukraina tantsud. Hoolimata sellest, et eelmise tantsupeo järel kritiseeriti “Tuljakut”, oli see tants ikkagi jäänud rahvakunstiõhtut lõpetavaks tantsuks.
TANTSUPEO JUHID
Rahvakunstiõhtu üldjuht Aleksander Viner
Rahvatantsude üldjuht Ullo Toomi
Rahvatantsujuhid Juhan Raude ja Ott Valgemäe
Rahvamuusika üldjuht Leo Tauts
Rahvapilliorkestrite juhid Johannes Zeiger, Eik Toivi ja Voldemar Saviauk
Valikkooride juhid Gustav Ernesaks, Jüri Variste ja Ado Velmet
TANTSUPEO KAVA
TALLINNA ÜHENDATUD VALIKKOORID
LAUL STALINILE
Muusika, dirigent Gustav Ernesaks
5 KARJASARVE PUHUJAT
KARJAPASUNATE PEOKUTSE
RAHVATANTSIJATE TULEK VÄLJAKULE
Saade valikpuhkpilliorkestrid
AVASÕNA
NSV LIIDU HÜMN
Muusika Aleksandr Aleksandrov
Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan
Tõlge Vladimir Beekman
EESTI NSV HÜMN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Semper
LAINE MESIKÄPP – KUTSE PEOLE
RAHVATANTSURÜHMAD
VÄNDRA POLKA
Eesti rahvatants
Saade Tallinna ühendatud valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester
KALAMIES
Eesti rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester
HÜPPETANTS
Eesti rahvatants
Koreograafia Anna Raudkats
Saade rahvapillide koonorkester
ETTEKANDEID VANADELT RAHVAPILLIDELT
P. SILD – TORUPILLIL
A. URITAMM – PARMUPILLIL
A. VENNOLA – LEHEPILLIL
RAHVATANTSURÜHMAD
PILLERKAARE POLKA
Koreograafia R. Rood
Saade rahvapillide koondorkester
INGLISKA
Eesti rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester
TALLINNA VALIKSEGAKOORID
ORUS VOOLAMAS JÕEKE KIIRE
Vene rahvalaul
RAHVATANTSURÜHMAD
VENE RINGTANTS
Vene rahvatants
Koreograafia T. Ustinova
Saade akordionide orkester
NIIDIRULL
Karja-Soome rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester
TALLINNA VALIKSEGAKOORID
LÕIKUSELAUL
Muusika Gustav Ernesaks
PULMALAUL
Tšuvaši rahvalaul
RAHVATANTSURÜHMAD
ATŠKUPS
Läti rahvatans
Saade rahvapillide koondorkester
VALIKNAISKOORID
TÖÖKAS KAASA
Ukraina rahvalaul
VALIKRAHVATANTSURÜHMAD
HOPAK
Ukraina rahvatants
Saade akordionide orkestri saatel
VALIKNAISKOORID
LEEDUMAA
Muusika A. Andrulis
VALIKRAHVATANTSURÜHMAD
VESKI
Leedu rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester
TALLINNA VALIKNAISKOORID
KUI MA OLIN VÄIKSEKENE
Eesti rahvalaul
TALLINNA VALIKMEESKOORID
VOKIRATAS
Eesti rahvalaul
Koreograafia E. Oja
VALIKRAHVATANTSURÜHMAD
LINA
Koreograafia Helju Mikkel
Saade rahvapillide koondorkester
EESTI NSV RAADIOINFORMATSIOONIKOMITEE RAHVAPILLIORKESTER
ESTONIA OOPERISOLIST JENNI SIIMON
ILUTEGIJA
Muusika V. Kapp
RAHVAPILLIDE KOONDORKESTER
SIMUNA PILLILUGU
RAHVATANTSURÜHMAD
OIGE JA VASEMBA
Eesti rahvatants
Saade Tallinna valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester
JOOKSUPOLKA
Eesti rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester
MEESTANTSURÜHMAD
SINDLILÕIKAMINE
Saade rahvapillide koondorkester
ESTONIA OOPERISOLIST AARO PÄRN
SEPA LAUL
Muusika Gustav Ernesaks (ooperist “Pühajärv”)
MEESTANTSURÜHMAD
JÕU- JA OSAVUSMÄNGUD
TALLINNA VALIKMEESKOORID
TEMESI KALDAL
Ungari rahvalaul
HEI HOOGU
Vene rahvalaul
Koreograafia A. Svešnikov
RAHVATANTSURÜHMAD
JÄMAJA LABAJALG
Eesti rahvatants
Saade Tallinna valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester
KOSJATANTS
Koreograafia Ullo Toomi
Saade rahvapillide koondorkester
TULJAK
Eesti rahvatants
Koreograafia Anna Raudkats
Saade Tallinna ühendatud valikkoorid, rahvapillide koondorkester ja puhkpilliorkester
LÕPPSÕNA