Facebook
II maailmasõda jättis laulu- ja tantsupidude toimumise vahele tavapärasemast suurema vahe. 1943. aastal prooviti Saksa okupatsiooni tingimustes taastada Lauljate Liitu ja korraldada “XII tänu-üldlaulupidu”, aga see ei õnnestunud. 1945. aastal andis Eesti NSV rahvakomissaaride nõukogu ja Eestimaa Kommunistlikku Partei keskkomitee välja määruse laulupeo korraldamiseks 1947. aastal.
1946. aasta suvel peeti lauluväljakul eelpidu, kus esinesid koorid ja rahvatantsijad. Otsus pidada samal ajal laulupeokontserdist eraldi rahvakunstiõhtu sündis õige napilt enne pidu – 1946. aasta detsembris.
Suursündmusega prooviti näidata nõukogude režiimi sõbralikkust rahvuskultuuri suhtes ja sobitada see Nõukogude Liidu ametliku teesiga “sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Just vormi rõhutati selle peo puhul iseäranis – hoolimata sõjajärgsest kaupade puudusest pöörati suurt tähelepanu lauljate ja tantsijate riietamisele rahvarõivastesse ning hoolitseti selle eest, et rongkäik ja peoplats oleks ideoloogiale kohaselt kaunistatud. Nii laulu- kui tantsupeo repertuaaris leidus veel hulgaliselt eelmistel pidudel esitatud laule ja tantse, kuid seda kritiseeriti ning tehti ettepanekuid järgmistel pidude repertuaari laiendamiseks ja “parandamiseks”.
PEO AJAKAVA
Reedel, 27. juunil
kell 19.30 rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil
Laupäeval, 28. juunil
kell 15 rongkäik
laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 29. juunil
laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
Vabaõhulavastus “Lembitu” Juhan Sütiste näidendi “Ristikoerad” ainetel (lavastaja Leo Kalmet, Draamateater)
XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll
Tantsupeo üldjuht August Saukas
Laulupeo repertuaari uute lauludega täiendamiseks kuulutati välja helitööde võistlus. Auhinnati Riho Pätsi, Gustav Ernesaksa, Liidia Austeri ja Mihkel Lüdigi laule. Esikoht määrati Edgar Arro laulule “Õnn”, millele oli sõnad kirjutanud noor luuletaja Ellen Hiiob (Niit). Laul rääkis sellest, et õnn on igaühe enda teha, kolmandas salmis lauldi:
Õnn on inimese käterammus.
Raskusteski kätkeb õnne eos.
Õnn on mõistuse ja kindla sammu,
Töö ja rõõmu katkematu seos.
Ideoloogilistel kaalutlustel pidi laulupeolisi olema kindlasti rohkem kui varasematel pidudel. Selleks osales peol senisest rohkem naislauljaid ja kutsuti osalema lastekoorid, kes olid varasemalt laulnud vaid 1910. aasta laulupeol. Ametlikuks esinejate arvuks saadi 703 kollektiivi ja 25 760 lauljat-mängijat. Ka kuulajate arv pidi olema võimalikult suursugune, mõned ajalehed väitsid, et laulupeol käis koguni 275 000 inimest, mis on selge liialdus.
Laulupeol kõlasid mitmed juba varem tuntud koorilaulud – näiteks Karl August Hermanni “Oh laula ja hõiska” või Miina Härma “Tuljak”. Samas olid kavasse ilmunud mitmed ideoloogilised teosed, neist üks ajastule iseloomulikumaid oli avalauluna sega-, mees- ja naiskooride esitatud Vano Muradeli laul “Raudtahtel Stalin juhtis meid”. Esimest korda lauldi laulupeol Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, mis oli loodud Lydia Koidula sõnadele. 1944. aastal kirjutatud laulu laulsid segakoorid Tuudur Vettiku juhatamisel. Kuno Areng meenutab: “See oli täiesti tavaline laul, keskmine aplaus, ilusti lauldi ära ja asi sellega lõppes. Aga kui siis mindi koju ja hakati vaatama, mis sõnad seal on /—/ See laul hakkas väga kasvama. 1950. aastal see laul juba keelati kui natsionalistlik või nõukogude korra vaenulik lugu.”
LAULUPEO JUHID
Ühendatud segakooride juht Tuudur Vettik
Ühendatud meeskooride juht Gustav Ernesaks
Ühendatud naiskooride juht Alfred Karindi
Ühendatud lastekooride juht Riho Päts
Ühendatud puhkpilliorkestrite juht Leopold Vigla
XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll
LAULUPEO KAVA
I kontsert
AVASÕNA – XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll
ÜHENDKOOR
NSV LIIDU HÜMN
Muusika Aleksandr Aleksandrov
Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan
Tõlge Vladimir Beekman
PEOKÕNE – EK(b)P Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm
EESTI NSV HÜMN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Semper
SEGA-, NAIS- JA MEESKOOR
RAUDTAHTEL STALIN JUHTIS MEID
Muusika Vano Muradeli
SEGAKOOR
OH LAULA JA HÕISKA
Muusika Karl August Hermann
Dirigent Tuudur Vettik
NÕUKOGUDE EESTILE
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Tuudur Vettik
ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA
Muusika Riho Päts
Dirigent Tuudur Vettik
LAUL, HELISE
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Tuudur Vettik
LASTEKOOR
NOORUSJÕUD
Muusika Hugo Lepnurm
Dirigent Riho Päts
TIHASE MÄNG
Muusika Mart Saar
Dirigent Riho Päts
KÜLVAJATE LAUL
Muusika Riho Päts
Dirigent Riho Päts
KEVADE MARSS
Muusika Karl August Hermann
Dirigent Riho Päts
MEESKOOR
IHKASIME IKKEST LAHTI
Muusika Mart Saar
Dirigent Gustav Ernesaks
TAGASI TULLES
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Gustav Ernesaks
SIND EI UNUSTAND MA ÄRA
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Gustav Ernesaks
MU SÜDA
Muusika A. Kapp
Dirigent Gustav Ernesaks
REHEPEKS
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Gustav Ernesaks
MULL’ LAPSEPÕLVES RÄÄKIS
Muusika Konstantin Türnpu
Dirigent Gustav Ernesaks
PUHKPILLIORKESTER
KALEVITE KANTS
Muusika P. Veebel ja Rein Ploom
Dirigent Leopold Vigla
VÕIDUPIDU
Muusika E. Brauer
Dirigent Leopold Vigla
KALURITE TANTS
Muusika E. Liives
Dirigent Leopold Vigla
PIONEERIDE MARSS
Muusika R. Ploom
Dirigent Leopold Vigla
NAISKOOR
EI SAA MITTE VAIKI OLLA
Muusika Miina Härma
Dirigent Alfred Karindi
KODUMAA KEVAD
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Alfred Karindi
LÄHEME SUURELE PEOLE
Muusika Riho Päts
Dirigent Alfred Karindi
NOOR KEVADE
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Alfred Karindi
MIDRILINNU MÄNG
Muusika Adolf Vedro
Dirigent Alfred Karindi
ÄRGE UNUSTAGE LAULU
Muusika Enn Võrk
Dirigent Alfred Karindi
SEGAKOOR
SÄÄL NÜÜD KASVAB
Muusika Mihkel Lüdig
Dirigent Tuudur Vettik
NOORTE LAUL
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik
KANGAKUDUMISE LAUL
Muusika Ed. Oja
Dirigent Tuudur Vettik
PULMALAUL
Muusika Riho Päts
Dirigent Tuudur Vettik
KAERA-JAAN
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik
TULJAK
Muusika Miina Härma
Dirigent Tuudur Vettik
II kontsert
SEGAKOOR JA MEESKOOR
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
SEGAKOOR
MEIE PÄEVAD
Muusika Liidia Auster
Dirigent Tuudur Vettik
VIISAASTAKU VÕIT
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Tuudur Vettik
VESKI-TIIU
Ukraina rahvaviis
Dirigent Tuudur Vettik
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Tuudur Vettik
OH LAULA JA HÕISKA
Muusika Karl August Hermann
Dirigent Tuudur Vettik
LASTEKOOR
LAULIKU LAPSEPÕLI
Muusika Miina Härma
Dirigent Riho Päts
TIHASE MÄNG
Muusika Mart Saar
Dirigent Riho Päts
HIIR HÜPPAS
Muusika Mart Saar
Dirigent Riho Päts
MARUPOLKA
Muusika Riho Päts
Dirigent Riho Päts
MEESKOOR
ÕNN
Muusika Edgar Arro
Dirigent Gustav Ernesaks
JÕUDU TÖÖLE
Muusika Riho Päts
Dirigent Gustav Ernesaks
LAUL MERELE
Muusika A. V. Aleksandrov
Dirigent Gustav Ernesaks
JAAN LÄEB JAANITULELE
Muusika Riho Päts
Dirigent Gustav Ernesaks
JÜRIÖÖ MARSS
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Gustav Ernesaks
PUHKPILLIORKESTER
POLKA
Muusika Cyrillus Kreek
Dirigent Leopold Vigla
PIDU LÕPB
Muusika Cyrillus Kreek
Dirigent Leopold Vigla
KODUMAA MARSS
Muusika Raimond Kull
Dirigent Leopold Vigla
NAISKOOR
KODUMAA KEVAD
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Alfred Karindi
TANTSIDES
Muusika M. Saar
Dirigent Alfred Karindi
NOOR KEVADE
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Alfred Karindi
HEINALISTE LAUL
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Alfred Karindi
LEPALIND
Muusika Riho Päts
Dirigent Alfred Karindi
ÄRGE UNUSTAGE LAULU
Muusika Enn Võrk
Dirigent Alfred Karindi
SEGAKOOR
SÄÄL NÜÜD KASVAB
Muusika Mihkel Lüdig
Dirigent Tuudur Vettik
NOORTE LAUL
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik
KANGAKUDUMISE LAUL
Muusika Ed. Oja
Dirigent Tuudur Vettik
PULMALAUL
Muusika Riho Päts
Dirigent Tuudur Vettik
KAERA-JAAN
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik
TULJAK
Muusika Miina Härma
Dirigent Tuudur Vettik
LÕPPKÕNE – XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll