Facebook
Laulupeo organiseerijaks sai 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Tõsisem ettevalmistus hakkas juba 2 aastat enne peo toimumist, kui Eesti jagati 70 piirkonnaks, kus üldjuhid ja instruktorid eelproove korraldasid.
Puhkpilliorkestrite kavas oli saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming selles valdkonnas puudus. Koorirepertuaar koostati ainult eesti heliloojate teostest, ainukeseks erandiks oli Kansalliskuoro laulupeole tuleku puhul soome helilooja K. E. Genetzi “Suomen valta”. Lisaks soomlastele oli Tallinnas veel külaliskoor Ungarist. Eelmistel laulupidudel lauldud laule oli kavas vähe – Johannes Kappeli “Ma teretan sind, hommik” (sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald) ja “Võõrsil” (sõnad Ado Piirikivi), Friedrich Säbelmanni “Palve/Helde Isa taeva seest” (sõnad Peeter Ruubel) ja Miina Härma “Enne ja nüüd” (sõnad eeposest “Kalevipoeg”). Repertuaari kiire vaheldumine annab tunnistust korraldajate uuendusmeelsusest ja uue repertuaari suhtelisest rohkusest.
Loomulikult kõlas laulupeol juba esimesest üldlaulupeost kavas olnud Fredrik Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mis nüüd oli saanud 5 aastat tagasi loodud Eesti vabariigi hümniks.
Esimest korda kõlas laulupeol Mihkel Lüdigi “Koit” (sõnad Friedrich Kuhlbars). Järgmisel korral kõlas “Koit” laulupeol 1960. aasta XV laulupeol. Alates laulupidude sajandast juubelist 1969. aastal lauldakse seda alati laulupeo traditsioonilise alguslauluna, aga 1923. aastal kõlas see hoopis II kontserdi kõige viimase lauluna.
Pidu algas 30. juunil rongkäiguga Balti jaama juurest Kadriorgu Rohelisele aasale, kus toimus laulupeo I kontsert. Selleks tarbeks oli Kadrioru staadionile arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatud puittribüün, mis sobis nii laulupeoks kui spordivõistluste vaatamiseks. Rongkäigu ajal tervitati riigikogu ja valitsuse liikmeid ning tähtsamaid väliskülalisi. Laulupeoplatsil avas peo riigivanema Juhan Kukke kõne, II kontserdil pidas kõne Eesti Lauljate Liidu esimees Jaan Linnamägi. Viimase päeva kontserdil esinesid sõjaväeorkestrid, Estonia Muusikaosakonna segakoor ja ühendkoor, esitati eelmiste päevade parimaid laule.
Laulupeo ajal andsid eraldi kontserte mitmed Eesti koorid ning külalised Soomest ja Ungarist. Ettekandele tuli 2 suurvormi – Georg Friedrich Händeli oratoorium “Messias” ja Wolfgang Amadeus Mozarti “Reekviem”. Estonias etendati oopereid Giuseppe Verdi “Aida” ja “Rigoletto” ning Gioachino Rossini “Sevilla habemeajaja”. Draamateater esitas vabaõhulavastusena Sophoklese “Kuningas Oidipuse”, Oscar Wilde’i “Salome” ning Rabindranath Tagore draama “Ohver”. Lauljad Aino Tamm ja Tenni Vironi andsid kontserte.
Laulupeo puhul oli Eestisse sõitnud arvukalt külalisi ja välisajakirjanikke Lätist, Soomest, Itaaliast, Taanist, Inglismaalt, Rootsist ja Poolast. Et Eestis käik ajakirjanikele veelgi parema mulje jätaks, koostati neile Eestit tutvustav eriprogramm.
Laulupeost võttis osa 386 kollektiivi 10 562 laulja ja mängijaga. Pidu läks igati korda ning Eesti Lauljate Liit otsustas hakata iga viie aasta järel suurpidusid korraldama.
PEO AJAKAVA
Laupäeval, 30. juunil
kell 17 laulupeo I kontsert Kadriorus Rohelisel aasal
Pühapäeval, 1. juulil
kell 16 laulupeo II kontsert Kadriorus Rohelisel aasal
Esmaspäeval, 2. juulil
kell 12 III kontsert Kadriorus Rohelisel aasal
LAULUPEO JUHID
Ühendatud laulukooride juhid Anton Kasemets, Juhan Simm
Ühendatud pasunakooride juht Eduard Knude
Ühendatud sõjaväe pasunakooride juht Georg Reder
LAULUPEO KAVA
I kontsert
AVAMISKÕNE
SEGAKOOR
HÜMN – MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen
VALVUR, KAS JU MÖÖDAS ÖÖ
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Piiblist
TÄNU JA KIITUS
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Anton Suurkask
KODUTALUST LAHKUMINE
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Martin Lipp
VAHTIJAD
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Eduard Wöhrmann
KUKKU
Muusika Adolf Vedro
Rahvaluule
ISAMAA MÄLESTUS
Muusika Karl August Hermann
PASUNAKOOR
MARSCH
Muusika A. Seld
GAVOTT
Muusika L. Jessel
ROMANS
Muusika C. Kahnt
MEESKOOR
MA TERETAN SIND, HOMMIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald
VÄIKSELE ISAMAALE
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Andres Kurrikoff
SEE ON EESTI LAUL
Muusika Artur Kapp
Sõnad Eduard Wöhrmann
SEGAKOOR
NOORUSE UNENÄGU
Muusika Miina Hermann
Sõnad Gustav Suits
PISARAD
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Ado Reinwald
ENNE JA NÜÜD
Muusika Miina Hermann
Eeposest “Kalevipoeg”
II kontsert
PASUNAKOOR
AVAMÄNG
Muusika O. Nicolai
ÜHENDATUD SEGAKOORID
EKS TEIE TEA
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Piiblitekst: Paulus 1. Korint. 3:16
PALVE
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Peeter Ruubel
KAUNIMAD LAULUD
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Peeter Ruubel
SOUMEN VALTA
Muusika Emil Genetz
VÕÕRSIL
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Ado Piirikivi
MEIE ERR
Muusika Cyrillus Kreek
Rahvaluule
LAULU MÕJU
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
PASUNAKOOR
GAVOTT
Muusika Joh. Semfke
MARSCH
Muusika M. Oseheit
MEESKOOR
OMA SAAR
Muusika Juhan Simm
Sõnad Gustav Suits
NÄÄNIA KREUZWALDI MÄLESTUSEKS
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad “Lembitust”
MEESTE LAUL
Muusika Miina Hermann
Sõnad Jakob Liiv
SEGAKOOR
MIS NEED OHJAD
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
KARJASE LAUL
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Ado Reinwald
KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
III kontsert
SÕJAVÄE PASUNAKOORID
KATKENDID SÜIDIST “SIGURD JORSALFAR”
Muusika Edvard Grieg
SÜIT “PEER GYNT I”
Muusika Edvard Grieg
AVAMÄNG – “ISAMAA”
Muusika G. Bizet
VALS BALL – “LILLEDE TANTS”
Muusika L. Delibes
TÕRVIKUTE TANTS NR 1
Muusika G. Meyerbeer
AVAMÄNG – “LENDAV HOLLANDLANE”
Muusika Richard Wagner
UNGARI RAPSOODIA NR. 1
Muusika Ferenc Liszt
TULJAK
Muusika Miina Hermann
Seadnud Raimund Kull
KULDRANNAKE
Muusika Aleksander Läte
Seade Raimund Kull
MARSS OOPERIST “PROHVET”
Muusika G. Meyerbeer
ÜKSIKUTE LAULUKOORIDE KONTSERT
ÜHENDATUD KOORIDE KONTSERT
I ja II kontserdil ettekantud paladest