Facebook
Vene keisririigi Balti provintsides toimus esimene laulupeole sarnanev baltisaksa muusikapidu 1836. aastal Riias. Esimeseks baltisaksa laulupeoks loetakse aga 1857. aastal Tallinnas toimunud pidu. Järgmised baltisaksa laulupeod toimusid 1861 Riias ja 1866 Tallinnas. Põhjalikke ülevaateid andis neist oma ajalehtedes Johann Voldemar Jannsen, kes pidusid kirjeldades ei jätnud mainimata, kui tore oleks, kui ka eestlased millegi sarnasega hakkama saaksid.
Mõttest teostuse poole astuti otsustav samm 1867. aastal, kui Liivimaa kindralkubernerile esitati taotlus pidada 1869. aastal Liivimaa pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva laulupeoga. Selleks ajaks olid siin-seal Eestis toimunud juba väiksemad kooride ühisesinemised. Kuid luba viibis ja saabus alles napid 4 kuud enne peo planeeritud toimumisaega. Kuigi Johann Voldemar Jannsen oli alustanud mõnede ettevalmistustega juba varem, läks peo organiseerimise, laulikute trükkimise ja laulude selgeks õppimisega väga kiireks. Laulude kiiret omandamist selgitab see, et lauljate hulgas oli palju Valga ja Kuuda seminaris hariduse saanud köstreid ja kooliõpetajaid, kellel oli tugev muusikaline haridus.
Laulupidu organiseeris 1865. aastal asutatud Vanemuise selts. Pidutoimkonna juhiks oli Tartu Maarja koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode, üldjuhtideks ja dirigentideks Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. Laulupeo organiseerimisega olid seotud paljud eesti rahvusliku liikumise tegelased. Lahkhelide tõttu repertuaari valimisel ei teinud koostööd aga näiteks Carl Robert Jakobson.
Kuigi Eesti aladel oli toona kõige rohkem just segakoore, otsustati peole kutsuda vaid meeskoorid. Ajaleht Perno Postimees põhjendas peokorraldajate sellist otsust moraalsete kaalutlustega: “Kuidas oleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühe ainsa päeva peale, kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandus poleks ette tulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud, ehk teda koguniste keelanud pühitsemast”. Lisaks olid peole kutsutud puhkpilliorkestrid. Kokku saabus peole 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat.
Kuna eesti algupäraga helilooming oli üsna haruldane, koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest. Kõigi laulude sõnad tõlgiti eesti keelde – I üldlaulupeol polnud ühtegi laulu, mis oleks esitatud saksa või vene keeles. Isegi Vene keisririigi hümn, mida hilisematel laulupidudel lauldi tihti vene ja eesti keeles, kõlas sel peol vaid eestikeelsena.
Laulupeol oli kaks eesti päritolu helilooja Aleksander Kunileiu teost – “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”. Mõlema laulu sõnade autoriks oli Lydia Koidula. Kunileiu kõrval väärivad eraldi märkimist ka teise kohaliku helilooja teosed: Tartu Ülikooli muusikadirektori Friedrich Brenneri “Taevas ning maa kaovad” ja “Issandat kiitke kõik paganad”. I üldlaulupeol kõlas ka Fredrik Paciuse viis “Vårt land”, millele Johann Voldemar Jannsen oli loonud eestikeelsed sõnad pealkirjaga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Koorid saabusid Tartusse päev enne laulupeo algust, et pidada ühiselt peaproovi. Esimene kokkulaulmine toimus Maarja kiriku suletud uste taga. Heinrich Rosenthal annab oma mälestusteraamatus „Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel“ proovis valitsenud meeleolust hea kirjelduse: „Vaadates suurt lauljate hulka, kes oli pingsa tähelepanuga oma pilgud dirigendikepile suunanud, hakkas Jannsenil peaaegu kõhe, sest tal tekkis hirm, et sellist massi ei ole võimalik korraga juhatada. Siis oleks aga küsitavaks muutunud kogu peo õnnestumine. Programmi esimesed kolm numbrit olid tuntud koraalid /—/. Need laulud esitati laitmatu puhtusega ja kõlasid jõuliselt, pühalikult ja võimsalt. Siis järgnes B. Kleini figureeritud stroofidega keerukas kompositsioon, 97. psalm; 4) „Jumal on suur“. Selle esitus ületas kõik ootused. Nagu üks mees järgisid kõik lauljad dirigendi püüdlusi. Mulje oli suurepärane. Sellega oli edu tagatud ja Jannsen vabanes rõhuvast murest.“
Järgmist päeva alustati äratusmänguga – helisesid kirikukellad ning seejärel kostus Jaani ja Maarja kiriku tornidest pasunakooride mäng. Seejärel oli kavas ühine rongkäik toonase Vanemuise maja juurest Tähe tänavalt Toomeorgu jumalateenistusele, kus teenisid mitmed kirikuõpetajad, Väägvere pasunakoor ja Tartu-Maarja segakoor. Ungarlane Pal Hunfalvy annab jumalateenistusest ja oma esimest kohtumisest eesti lauljatega emotsionaalse ülevaate: „Jumalateenistus algab lauluga „Sind, vägev jumal, kiidame.“ Sellest hingeminevamat laulu ei ole ma kunagi kusagil kuulnud, sellega võrreldes on ka suurepäraselt esitatud traagiline ooper kõigest komöödia. /—/ Jumalateenistus koos rongkäiguga kestis ühtekokku viis tundi ja selle aja jooksul ei silmanud ma suures rahvahulgas vähimatki märki vaimustuse ja pingsa tähelepanu vaibumisest.“ Pealelõunal jätkus programm vaimuliku kontserdiga Ressource’i aias, tänase Peetri kiriku juures. Laulu juhatasid Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid, kõnelesid A. H. Willigerode ja Fr. Hörchelmann, loeti ette tervitusi võimukandjatelt, kes ise kohale ei olnud tulnud.
Teisel peopäeval peeti ilmaliku kontserdi proov ülikooli maneežis. Nagu esimestele pidudele kombeks, liiguti Ressource´i aeda ehk peoplatsile ühise rongkäiguna. Kui lauljad kohale jõudsid, sadas nii tugevat vihma, et kontserti toimumine seati kahtluse alla. Otsustati, et kui kuulajad platsile jäävad, ei saa ka lauljad pakku joosta. Dr. G. Schultz-Bertrami kirjeldusel „sinistest vihmavarjudest improviseeritud katuse all“ toimunud kontserti rõõmu vihmapiisad ei kustutanud. „Muidugi oli ka laulujuhtidel raske, kuid kõige vähem sobis nendel tujulangust näidata; „vaid tõstsid oma hõbekeppi, nagu oleksid nemad sellega tahtnud vihmatilgad tagasi lüüa, ja iga laulu hakatuses püüdsid nad lauljaid selle sõnaga trööstida: „Sõbrad, laulgem nüüd ilm kuivaks!““ Eriti olevat J. V. Jannseni lõbus esinemine aidanud lauljate tuju ja vastupidavust tõsta“, kirjutas Rudolf Põldmäe toonasele ajakirjandusele toetudes raamatus „Esimene Eesti üldlaulupidu 1869“. Peokõnesid pidasid Fr. Hörchelmann, Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Eriti mõjuvaks loetakse Hurda programmilist kõnet „Kolm soovi“. Kõnes toonitas Hurt seda, et eestlased peaksid end rohkem harima – enam lugema ja kõrgema kooli asutama, aga seejuures ikkagi eestlasteks jääma. Peopäeva lõpetas õhtusöök, mis oli Eesti Postimehe hinnangul „kõige vesisem, aga sellepärast mitte kõige magedam“ osa laulupeost.
Laulupeo viimasel päeval toimus võistulaulmine ja -mängimine, esinesid üksikud koorid ja orkestrid. Võistulaulmise võitis Tallinna Estonia seltsi segakoor, võistumängimises tuli esimeseks Väägvere pasunakoor, mida juhatas David Otto Wirkhaus, kes järgmistel laulupidudel juba puhkpilliorkestrite dirigendina üles astus.
Laulupidu õnnestus igati, üsna pea asuti pidama järgmise peo pidamise plaani.
LAULUPEO JUHID
Peokomitee juht Adalbert Hugo Willigerode
Üldjuhid Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid
PEO AJAKAVA
Teisipäeval, 17. juunil
kooride saabumine
kell 12 vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus
Kolmapäeval, 18. juunil
kell 6 äratusmängud
kell 9 rongkäigu algus
kell 10 juubeli-jumalateenistus Toomeorus
kell 16 vaimulik kontsert Ressource’i aias
Neljapäeval, 19. juunil
kell 8 ilmaliku kontserdi proov
kell 15 rongkäik
kell 16 ilmalik kontsert Ressource’i aias pidusöök Vanemuise aias
Reedel, 20. juunil
kell 10 üksikute kooride ja orkestrite kontsert Ressource’i aias
kell 14 kooride võistulaulmine Vanemuise aias
LAULUPEO KAVA
Vaimulik kontsert
SIIONIS KÕIK VAHID HÜÜDVAD
Sionis kõik wahhid hüüdwad
Koraal
Johann Voldemar Jannsen
KIIDA NÜÜD ISSANDAT, MINU SÜDA!
Kida nüüd Issandat, minno südda
Koraal
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
MEIL TULEB ABI JUMALAST
Meil’ tulleb abbi Jummalast
Koraal
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
Koraale saatsid pasunakoorid Adalbert Hugo Willigerode juhatusel
JUMAL ON SUUR
Jummal on suur. Laul 97
Muusika Bernhard Klein
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
SIND ISSAND ME KIIDAME
Sind, Issand, meie kidame
Muusika G. Geissler
Dirigent Aleksander Saebelmann-Kunileid
TAEVAS NING MAA KAOVAD
Taewas ning ma kauwad
Muusika Friedrich Christian August Brenner
Dirigent Aleksander Saebelmann-Kunileid
HÕISKAGU KÕIK SEE MAAILM
Hõiskago kõik se maailm. Laul 100
Muusika F. J. Kunkel
Dirigent Aleksander Saebelmann-Kunileid
TÄNU SUL´ JEESUS
Tänno sull’, Jesus
Muusika G. Neumann
Dirigent Aleksander Saebelmann-Kunileid
SEE ON KAUNIS, LÕBUS, HÄÄ
Se on kaunis, lõbbus ja hea. Laul 92
Muusika C. Palmer
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
ISSANDAT KIITKE, KÕIK PAGANAD
Issandat kiitke kõik pagganad. Laul 117
Muusika Friedrich Christian August Brenner
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
KÕIK TAEVAD LAULVAD JEHOOVALE KIITUST
Kõik taewad laulwad Jehowale kitust
Muusika Ludwig van Beethoven
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
TERE, TERE, JEESUS KRISTUS (AVE VERUM)
Terre, terre, Jesus Kristus
Muusika Wolfgang Amadeus Mozart
Dirigent Johann Voldemar Jannsen
Ilmalik kontsert
NÜÜD RÕÕMU PÄEV ON KÄES
Nüüd römopääw on kääs
Muusika Conradin Kreutzer
EESTI VENNAD LAULGEM RÕÕMSAST
Eesti wennad, laulgem rõõmsast
Muusika Joseph Hartmann Stuntz
OH, METS, SU HALJA OKSADEGA
Oh mets, so halja oksadega
Muusika Carl Häser
MIS HIILGAB VEEL ÕHTUL SEAL MÄE PEAL
Mis hiilgab weel õhtul seal mäe peal
Muusika Conradin Kreutzer
KEVADE LAUL
Kewwade laul
Muusika Felix Mendelssohn-Bartholdy
SUUR RÕÕMU PÄEV ON TULNUD
Suur rõmopääw on tulnud
Muusika Alberik Zwyssig
KUI JU JÕED RÕÕMSAST JOOKSVAD
Kui jo jõed rõõmsast jookswad
Muusika Carl Häser
TERE NÜÜD, SA KALLIS PÄEV
Terre nüüd, sa kallis pääw
Muusika Felix Mendelssohn-Bartholdy
MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM
Mo issama, mo õn ja rõõm
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen
MU MEELES SEISAB ALATI
Mo meles seisab allati
Muusika Karl Collan
KUI MEIE VAIM SIIN LAULU TIIVUL
Kui meie waim siin laulo tiwul
Muusika Johann Wenzel Kalliwoda
ÕHTU KELLAD
Õhto kellad
Muusika Franz Wilhelm Abt
MU ISAMAA ON MINU ARM
Mo issama on minno arm
Muusika Aleksander Saebelmann-Kunileid
Sõnad Lydia Koidula
SIND SURMANI
Sind surmani ma tahhan kül kalliks piddada
Muusika Aleksander Saebelmann-Kunileid
Sõnad Lydia Koidula
KEISRI LAUL
Keisri laul
Muusika Aleksei Lvov