Facebook
Kaks nädalat enne juubelilaulupidu toimus laulupidude sünnilinnas Tartus Tartu juubelilaulupidu. Esimese üldlaulupeo eeskuju järgides musitseerisid seal vaid mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid.
Esimest korda süüdati laulupeotuli pidude sünnilinnas Tartus, et võtta pärast seda ette teekond Tallinnasse laulupeo toimumislinna. Tuli süüdati päikesekiirtest I üldlaulupeo toimumiskohas, kus avati 1869.aastat meenutav mälestuskivi. Järgnevate nädalate jooksul liikus tuli läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse.
Lisaks Tartusse püstitatud mälestusmärgile rajati memoriaal ka lauluväljakule Lasnamäe kaldaäärele. Istutati 100 tamme, rajati aumüür ja püstitati mälestuskivi “Laulud nüüd lähevad”. See Friedrich Kuhlbarsi luulerida – “Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal” – mille Mihkel Lüdig 20. sajandi algul Viljandi lauluseltsile Koit hümniks viisistas, kõlas esimest korda laulupeol 1923. aastal. 1969. aasta juubelilaulupeost alates sai see üldlaulupidude traditsiooniliseks alguslauluks. Alates 1982. aastast on see ka noortelaulupidude alguslauluks.
Au sees hoiti I üldlaulupeo traditsioone – toimusid võistulaulmised ja hommikused äratusmängud. Laulupeo kava koostamisel pöörati suurt tähelepanu eelmiste laulupidude repertuaarile. I üldlaulupeol kõlanud lauludest lauldi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula “Sind surmani”. Aga juubelipeoks kirjutati ka uut muusikat – näiteks kirjutas Veljo Tormis Hando Runneli sõnadele kantaadi “Laulu algus”.
Juubelipidu oli võrreldes teiste nõukogude perioodi laulupidudega vähem politiseeritud. Kui teised laulupeod olid pühendatud mõnele poliitilisele või sõjalisele aastapäevale, siis 1969. aasta juubelilaulupidu vaid laulupidude 100. juubelile. Traditsiooni pikkust väljendasid lisaks mälestusmärkide rajamisele ja laulupeo repertuaarile ka heliloojate, koorijuhtide ja kultuuritegelaste mälestamised Metsakalmistul. Tähelepanu pöörati ka laiemale kultuuriprogrammile – Estonia teater etendas Pirita jõekäärus Villem Kapi ooperi “Lembitu” ja lauluväljakul Pjotr Tšaikovski balletti “Luikede järv”. Laulupeo eelõhtul toimus rahvaste sõpruse kontsert, kus esinesid lisaks eesti kollektiividele külaliskoorid, -lauljad, -tantsijad ja -orkestrid. Meenete ja suveniiride tootmisel oldi samuti suursugune – mitmesugused märgid ja mälestusmedalid, plekkmärgid, millel kujutatud kõikide toimunud laulupidude märgid; margid, ümbrikud ja kirjaplokid; vööd, käekotid, siidpearätid, tanupaelad ja rahvuslikud põlled; bridžimänguplokk koos kaarditaskuga, sigaretid, tikutasku…
Gustav Ernesaksa mälestused juubelipeost olid võimsad: “Juubelilaulupeo hea õnnestumine tegi kõik sõnatuks. Ka lähemad asjaosalised. Ei ole ette näha, et sellest võiks nii ruttu toibuda. Veel uneski kuuled ja näed hiigelkoori laulukaare alt tuld purskamas.”
Laulupeol osales 771 kollektiivi 30 230 laulja ja mängijaga.
LAULUPEO KAVA
I KONTSERT
ÜHENDKOOR
AVATSEREMOONIA
Fanfaarid, tule süütamine, lipu heiskamine
KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Dirigent Gustav Ernesaks
Peokõne – Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär Johannes Käbin
LENINI PARTEI
Muusika Eugen Kapp
Sõnad Erni Hiir
Dirigent Jüri Variste
LAULU ALGUS
Kantaat
Muusika Veljo Tormis
Sõnad Hando Runnel
Dirigent Jüri Variste
POISTEKOOR
TÄNASTE SEPPADE LAUL
Muusika Villem Kapp
Sõnad Arvi Siig
Dirigent Uno Järvela
PILL OLL’ HELLE
Muusika Riho Päts
Eesti rahvalaul
Dirigent Uno Järvela
LAUL KEVADELE
Muusika Tuudur Vettik
Rahvaluule
Dirigent Uno Järvela
KIIGELAUL
Muusika Mihkel Lüdig
Rahvaluule
Dirigent Uno Järvela
POISTELAUL
Muusika Aksel Pajupuu
Sõnad Kaarel Korsen
Dirigent Aksel Pajupuu
Saadab TVTÜ Eesti NSV puhkpilliorkester
MEESKOOR
SIND SURMANI
Muusika Aleksander Kunileid
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Gustav Ernesaks
LEELO
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
Dirigent Gustav Ernesaks
PILVEDELE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Karl Eduard Sööt
Dirigent Roland Laasmäe
OMA SAAR
Muusika Juhan Simm
Sõnad Gustav Suits
Dirigent Roland Laasmäe
HUMAL
Muusika Evald Aav
Rahvaluule
Dirigent Arvo Ratassepp
MULL’ LAPSEPÕLVES RÄÄKIS
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Carl Robert Jakobson
Dirigent Arvo Ratassepp
PUHKPILLIORKESTER
AVAMÄNG “KALEV JA LINDA”
Muusika Eduard Tamm
Dirigent Leopold Vigla
KALURITE TANTS
Muusika Eero Liives
Dirigent Voldemar Lemmik
KIIGEMÄEL
Muusika Paul Karp
Dirigent Helmut Orusaar
NAISKOOR
ÖÖBIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Lembit Verlin
ALLIK
Muusika Mart Saar
Sõnad Karl Eduard Sööt
Dirigent Lembit Verlin
ÖÖ LAUL
Muusika Alfred Karindi
Sõnad Anna Haava
Dirigent Laine Karindi
MIDRILINNU MÄNG
Muusika Adolf Vedro
Rahvaluule
Dirigent Aado Velmet
LAULIKU LAPSEPÕLI
Muusika Miina Härma
Rahvaluule
Dirigent Richard Ritsing
ÄRGE UNUSTAGE LAULU
Muusika Enn Võrk
Sõnad Karl Eduard Sööt
Dirigent Richard Ritsing
SEGAKOOR
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad F. Schilleri järgi
Dirigent Tuudur Vettik
PÕHJAVAIM
Muusika Mart Saar
Sõnad Marie Heiberg
Dirigent Tuudur Vettik
VARAS
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Karl Eduard Sööt
Dirigent Tuudur Vettik
SÄÄL NÜÜD KASVAB
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Anna Haava
Dirigent Tuudur Vettik
MEIE ERR
Muusika Cyrillus Kreek
Rahvaluule
Dirigent Jüri Variste
KANGAKUDUMISE LAUL
Muusika Eduard Oja
Rahvaluule
Dirigent Jüri Variste
II KONTSERT
SÜMFOONIAORKESTER
PIDULIK AVAMÄNG
Muusika Dmitri Šostakovitš
Dirigent Neeme Järvi
KODUMAINE VIIS
Muusika Heino Eller
Dirigent Heino Rannap
RISTPULKADE TANTS
Muusika Eduard Tubin
Dirigent Heino Rannap
IV OSA SÜMFOONIAST NR. 2
Muusika Villem Kapp
Dirigent Neeme Järvi
VENE KOORID JA KÜLALISKOORID VENNASVABARIIKIDEST
AU KODUMAALE
Lõpukoor ooperist “Sõda ja rahu”
Muusika, sõnad Sergei Prokofjev
Seade John Tungal
Dirigent John Tungal
LAUL ALLIKATEST
Muusika Andrei Ešpai
Sõnad V. Karpenko
Dirigent John Tungal
VÄNDRA POLKA
Muusika Eik Toivi
Eesti rahvalaul
Dirigent John Tungal
MU ARMAS KODUMAA
Muusika Serafim Tulikov
Sõnad A. Dostal
Dirigent John Tungal
LASTEKOOR
OLED SEISNUD TORMIKAARTEL
Muusika Eugen Kapp
Sõnad Jaan Kärner
Dirigent Heino Kaljuste
LAULJATE TERETUS
Muusika, sõnad Karl August Hermann
Dirigent Heino Kaljuste
KUKU, KUKU KÄOKENE
Muusika Artur Kapp
Rahvaluule
Dirigent Kuno Areng
TIHASE MÄNG
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
Dirigent Kuno Areng
RINGMÄNGULAUL
Muusika Heino Kaljuste
Eesti rahvalaul
Dirigent Heino Kaljuste
SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST
Muusika Tuudur Vettik
Sõnad Markus Univer
Dirigent Heino Kaljuste
ÕNNELIK ELU
Muusika Boris Kõrver
Sõnad Lehte Hainsalu
Dirigent Heino Kaljuste
Saade Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel
PUHKPILLIORKESTER
PIDULIK PROLOOG
Muusika Rein Ploom
Dirigent Leopold Vigla
MERI LAULAB
Muusika Villem Reimann
Dirigent Aleksei Stepanov
SLAAVI TANTS NR. 10
Muusika Antonin Dvorak
Dirigent Helmut Orusaar
FINAAL BALLETIST “KALEVIPOEG”
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Helmut Orusaar
NAISKOOR
LAUL KODUMAALE
Muusika Villem Kapp
Sõnad Kulno Süvalep
Dirigent Lembit Verlin
LUULET SINU SÜLES
Muusika Uno Naissoo
Sõnad Hando Runnel
Dirigent Lembit Verlin
MERI
Muusika Gennadi Podelski
Sõnad Sulev Muttik
Dirigent Lembit Verlin
MU LEEDUMAA
Muusika Domas Andrulis
Seade Ado Velmet
Sõnad J. Šimkus
Tõlge M. Pukits
Dirigent Richard Ritsing
MÄED ARAGVI TEEL
Muusika Otar Taktakišvili, gruusia rahvaviis
Sõnad N. Barathašvili
Tõlge Juhan Zeiger
Dirigent Richard Ritsing
KITSAS KIIK
KIIGEL KARTLIK
2 osa tsüklist “Kiigelaulud”
Muusika Veljo Tormis
Eesti rahvalaul
Dirigent Lembit Verlin
MEESKOOR
SIND EI UNUSTAND MA ÄRA
Muusika Eugen Kapp
Sõnad Paul Viiding
Dirigent Harald Uibo
MÖÖDA MÄGITEID JA ORGE
Vene revolutsiooniline laul
Seade A. Turov
Sõnad S. Alõmov
Dirigent Arvo Ratassepp
ÕNN
Muusika Edgar Arro
Sõnad Ellen Niit
Dirigent Roland Laasmäe
JÜRIÖÖ MARSS
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Barbarus
Dirigent Gustav Ernesaks
PÕHJARANNIKUL
Muusika Villem Kapp
Sõnad Kersti Merilaas
Dirigent Gustav Ernesaks
Saade TVTÜ Eesti NSV teeneline puhkpilliorkester
SEGAKOOR
LAUL HELISE
Muusika Tuudur Vettik
Sõnad Paul Rummo
Dirigent Tuudur Vettik
ISAMAALE
Muusika Eino Tamberg
Sõnad Juhan Liiv
Dirigent Jüri Variste
LAI DNEPR
Ukraina rahvalaul
Seade Ado Velmet
Sõnad T. Ševtšenko
Tõlge L. Velmet
Dirigent Ants Kiilaspea
LAULDES ÜLES KASVASIN
Muusika Alfred Kalninš
Läti rahvalaul
Tõlge Arvo Ratassepp
Dirigent Jüri Variste
LÕIKUSE LAUL
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Debora Vaarandi
Dirigent Gustav Ernesaks
ÜHENDKOOR
LÕPUKOOR KANTAADIST “RAHVA VÕIM”
Muusika Eugen Kapp
Sõnad Paul Rummo
Dirigent Jüri Variste
LAULULAVALT LAHKUVATELE KOORIDELE
Kantaat
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad M. Raud
Dirigent Gustav Ernesaks
Lõppsõna – Eesti NSV Üldlaulupeo Peakomisjoni esimees Arnold Green
LENINI PARTEI
Muusika Eugen Kapp
Sõnad Erni Hiir
Dirigent Jüri Variste
KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Dirigent Gustav Ernesaks
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Gustav Ernesaks
KODUMAA
Muusika Raimund Kull
Sõnad Mihkel Veske
Dirigent Gustav Ernesaks
Lipu langetamine, laulupeotule kustutamine
LAULUPEO JUHID
Üldjuhid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Tuudur Vettik, Lembit Verlin, Richard Ritsing, Arvo Ratassepp, Roland Laasmäe, Heino Kaljuste, Uno Järvela, John Tungal, Leopold Vigla, Helmut Orusaar, Neeme Järvi, Heino Rannap
Dirigendid Voldemar Lemmik, Aado Velmet, Kuno Areng, Aleksei Stepanov, Harald Uibo, Ants Kiilaspea, Laine Karindi
Laulupeo kava üldjuht Aksel Pajupuu
Assistendid August Lüüs, Vello Loogna
Lavaliikumise üldjuht Fred Raudberg
Lavaliikumise juhid Voldemar Toomingas ja Georg Zahharov
Stsenaariumi autorid Johannes Kelder, Aksel Pajupuu
Saateorkestrid Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Puhkpilliorkester (dirigent Helmut Orusaar), Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansabmel (dirigent Erich Loit), Sõjaväeosade ühendatud puhkpilliorkester (dirigendid Georg Šehali, Ilmar Tomberg, Gennadi Laubis, Viktor Savkov)