VII LAULUPIDU

Tallinna III Eesti laulupidu

12.-14. juuni 1910 Tallinnas

7-laulupiduEsmakordselt peeti pidu ilma pühenduseta mõnele keiserlikule tähtpäevale. Võrreldes eelmise laulupeoga oli edasi läinud nii eestlaste kultuurielu kui arenenud ühiskondlik positsioon – laulupeolinnas Tallinnas oli laulupeo toimumise eel linnapeaks eestlane ja ka volikogus oli enamus eestlastel. Kultuurielu edendamist iseloomustab hästi näiteks teatrite kutseliseks muutumine – nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks. Tartus asuv Vanemuine oli endale juba rajanud teatri nõuetele vastava maja ning Estonia soovis teha sama. Laulupeo korraldamise eestvedajaks saigi Estonia selts, kes lootis peoga saada majanduslikku tuge uue maja ehitamiseks. Laulupeo teisel päeval toimus pidulik nurgakivi panek Estonia uuele hoonele, kuid peost saadud tulu ei olnud nii suur kui loodetud – vaid 18 rubla ja 98 kopikat. Puhkpilliorkestrite repertuaaris oli 4 teost välisautoritelt, esimest korda peol osalenud lastekooride 5 laulust olid 2 välisautoritelt, aga nais-, mees- ja segakooride repertuaar koosnes ainult eesti päritolu heliloojate teostest. Tegu oli igati esindusliku ja uhke kavaga, mis kahjuks piirkondlikest eelproovidest hoolimata jäi kooridele liiga raskeks. Peorongkäik algas Russalka juurest mererannast, kust liiguti Kadrioru lossi ette. Seal anti kuberner Korostovetsile üle tervitus tsaarile ja lauldi keisririigi hümni. Siis liikus rongkäik edasi peoplatsile tänase Laulupeo tänava lõppu. “Laulupidu alustati riighümniga, millele kuberner reageeris elaguhüüetega. Lauljate vahele paigutatud erariides politseinikud hüüdsid seepeale samuti “Elagu!” ja plaksutasid. Publik ei olevat plaksutanud ega hüüdnud”, kirjutatakse raamatus “130 aastat eesti laulupidusid”. Teise päeva kontserdil kõlasid peamiselt noorema põlvkonna eesti heliloojate teosed. Peo lõpus lauldi ilma dirigendita, püsti seistes ja pead paljastades “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Orkester mängis “Porilaste marssi” David Otto Wirkhausi juhatamisel, mille peale kuberner vihastas ja määras Wirkhausile 10 päeva aresti. Aga kuna teos, erinevalt Soomest, ei olnud siin keelatud, siis ei pidanud hallipäine Wirkhaus juhatamise eest karistust kandma. Laulupeost võttis osa 527 kollektiivi 10 100 laulja ja mängijaga, mis on üle 4000 osaleja rohkem kui eelneval laulupeol. Laulupeole saabus 36 eestlaste kollektiivi ka väljastpoolt Eesti- ja Liivimaa kubermangu piire, kaugemalt tulijate hulgas olid näiteks Ülem-Suetuki, Simbirski ja Jevpatoria koorid.

PEO AJAKAVA

Laupäeval, 12. juunil rongkäik, kuberner Korostovetsi tervitamine Kadriorus kell 16 laulupeo I kontsert Pühapäeval, 13. juunil kell 6 äratusmängud Kaarli ja Jaani kiriku tornidest kell 12 laulupeo II kontsert

LAULUPEO JUHID

Muusikatoimkonna esimees Mihkel Kippert Muusikatoimkonna liikmed August Topman, Adalbert Wirkhaus, Otto Hermann, Teofil Teder, A. Strutzkin Kirjatoimkonna esimees Johannes Voldemar Veski Üldise juhtimise korraldaja V. Klement Sega- ja meeskooride üldjuht Mihkel Lüdig Lastekooride üldjuht Mihkel Kippert Puhkpilliorkestrite üldjuht David Otti Wirkhaus

LAULUPEO KAVA

I kontsert

ÜHENDATUD SEGA-, MEES-, LASTE- JA PASUNAKOORID

KEISRILAUL Muusika Aleksei Lvov

PASUNAKOOR

PALWE Ooperist “Joosep Egiptuses” Muusika Étienne Nicolas Méhul ALLEGRETTO SONATAST Muusika Ludwig van Beethoven MARSS Muusika Carl Teike

SEGAKOOR

OH LAULA JA HÕISKA Muusika, sõnad Karl August Hermann ARMUKESE OOTEL Muusika Johannes Kappel Sõnad Carl Robert Jakobson MA TERETAN SIND HOMMIK Muusika Johannes Kappel Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald KÜLL OLI ILUS MU ÕIEKE Muusika Miina Hermann Sõnad Anna Haava PÜHENDAN KÕIK KALLILE Muusika Miina Hermann Sõnad Anna Haava

ÜHENDATUD MEESKOORID

EESTI LAUL Muusika, sõnad Karl August Hermann JAHILAUL Muusika Friedrich Saebelmann Sõnad Peeter Ruubel

SEGAKOOR

KANNEL Muusika A. Thomson Seade Miina Hermann Rahvaluule KUI MA OLIN WÄIKSEKENE Eesti rahvaviis Seade Miina Hermann Rahvaluule TULE KOJU Eesti rahvaviis Seade Miina Hermann Sõnad Andres Alver EHI, WELI, OPI, WELI! Eesti rahvaviis Seade Mihkel Lüdig Rahvaluule MEIE ELU Eesti rahvaviis Seade Mart Saar Rahvaluule SIND SURMANI Muusika Aleksander Kunileid Seade Karl August Hermann Sõnad Lydia Koidula

II kontsert

PASUNAKOOR

MARSS Muusika Carl Teike MIGNONETTE Uvertüür Muusika J. Baumann

SEGAKOOR

PALUMINE Muusika Artur Kapp Sõnad Ado Reinwald ÜKSIK LILL Muusika Mihkel Lüdig Sõnad Martin Lipp KODUTA Muusika Mart Saar Sõnad Elise Aun-Raup

SEGAKOOR ORKESTRI SAATEL

NOORED SEPAD Muusika Rudolf Tobias Sõnad Gustav Suits

ÜHENDATUD SEGA- JA MEESKOOR ORKESTRI SAATEL

MILLAL? Muusika Aleksander Läte Sõnad Martin Lipp

LASTEKOOR

ÜLES, ÜLES, HELLAD WENNAD! Eesti rahvaviis Seade Karl August Hermann Rahvaluule MEIL AIA-ÄÄRNE TÄNAWAS Eesti rahvaviis Seade Aleksander Kunileid Sõnad Lydia Koidula KUKU SA, KÄGU, KULDALINDU Eesti rahvaviis EESTI LAULU HÄÄL Muusika Fredrik Pacius Sõnad Mihkel Veske TÄNUPALWE Muusika Eduard Kremser Orkestri saatel

ÜHENDATUD SEGA- JA MEESKOORID ORKESTRI SAATEL

WEEL POLE KADUN’D KÕIK Muusika Mart Saar Sõnad Karl Eduard Sööt

MEESKOOR

TÕTTA! Muusika Mihkel Lüdig Sõnad Ado Reinwald PILWEDELE Muusika Aleksander Läte Sõnad Karl Eduard Sööt

SEGAKOOR

TUKSUW SÜDA Muusika Aleksander Läte Sõnad Anna Haava ÕÕTSUV MERI Muusika Rudolf Tobias Sõnad Karl Eduard Sööt KEISRILAUL* Muusika Aleksei Lvov MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM* Muusika Fredrik Pacius Sõnad Johann Voldemar Jannsen PORILASTE MARSS* Dirigent David Otto Wirkhaus * Polnud kavas.