VII LAULUPIDU

Tallinna III Eesti laulupidu

12.-14. juuni 1910 Tallinnas

7-laulupiduEsmakordselt peeti pidu ilma pühenduseta mõnele keiserlikule tähtpäevale. Võrreldes eelmise laulupeoga oli edasi läinud nii eestlaste kultuurielu kui arenenud ühiskondlik positsioon – laulupeolinnas Tallinnas oli laulupeo toimumise eel linnapeaks eestlane ja ka volikogus oli enamus eestlastel. Kultuurielu edendamist iseloomustab hästi näiteks teatrite kutseliseks muutumine – nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks. Tartus asuv Vanemuine oli endale juba rajanud teatri nõuetele vastava maja ning Estonia soovis teha sama.

Laulupeo korraldamise eestvedajaks saigi Estonia selts, kes lootis peoga saada majanduslikku tuge uue maja ehitamiseks. Laulupeo teisel päeval toimus pidulik nurgakivi panek Estonia uuele hoonele, kuid peost saadud tulu ei olnud nii suur kui loodetud – vaid 18 rubla ja 98 kopikat.
Puhkpilliorkestrite repertuaaris oli 4 teost välisautoritelt, esimest korda peol osalenud lastekooride 5 laulust olid 2 välisautoritelt, aga nais-, mees- ja segakooride repertuaar koosnes ainult eesti päritolu heliloojate teostest. Tegu oli igati esindusliku ja uhke kavaga, mis kahjuks piirkondlikest eelproovidest hoolimata jäi kooridele liiga raskeks.

Peorongkäik algas Russalka juurest mererannast, kust liiguti Kadrioru lossi ette. Seal anti kuberner Korostovetsile üle tervitus tsaarile ja lauldi keisririigi hümni. Siis liikus rongkäik edasi peoplatsile tänase Laulupeo tänava lõppu. “Laulupidu alustati riighümniga, millele kuberner reageeris elaguhüüetega. Lauljate vahele paigutatud erariides politseinikud hüüdsid seepeale samuti “Elagu!” ja plaksutasid. Publik ei olevat plaksutanud ega hüüdnud”, kirjutatakse raamatus “130 aastat eesti laulupidusid”.

Teise päeva kontserdil kõlasid peamiselt noorema põlvkonna eesti heliloojate teosed. Peo lõpus lauldi ilma dirigendita, püsti seistes ja pead paljastades “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Orkester mängis “Porilaste marssi” David Otto Wirkhausi juhatamisel, mille peale kuberner vihastas ja määras Wirkhausile 10 päeva aresti. Aga kuna teos, erinevalt Soomest, ei olnud siin keelatud, siis ei pidanud hallipäine Wirkhaus juhatamise eest karistust kandma.

Laulupeost võttis osa 527 kollektiivi 10 100 laulja ja mängijaga, mis on üle 4000 osaleja rohkem kui eelneval laulupeol. Laulupeole saabus 36 eestlaste kollektiivi ka väljastpoolt Eesti- ja Liivimaa kubermangu piire, kaugemalt tulijate hulgas olid näiteks Ülem-Suetuki, Simbirski ja Jevpatoria koorid.

PEO AJAKAVA

Laupäeval, 12. juunil
rongkäik, kuberner Korostovetsi tervitamine Kadriorus
kell 16 laulupeo I kontsert

Pühapäeval, 13. juunil
kell 6 äratusmängud Kaarli ja Jaani kiriku tornidest
kell 12 laulupeo II kontsert

LAULUPEO JUHID

Muusikatoimkonna esimees Mihkel Kippert
Muusikatoimkonna liikmed August Topman, Adalbert Wirkhaus, Otto Hermann, Teofil Teder, A. Strutzkin
Kirjatoimkonna esimees Johannes Voldemar Veski
Üldise juhtimise korraldaja V. Klement
Sega- ja meeskooride üldjuht Mihkel Lüdig
Lastekooride üldjuht Mihkel Kippert
Puhkpilliorkestrite üldjuht David Otti Wirkhaus

LAULUPEO KAVA

I kontsert

ÜHENDATUD SEGA-, MEES-, LASTE- JA PASUNAKOORID

KEISRILAUL
Muusika Aleksei Lvov

PASUNAKOOR

PALWE
Ooperist “Joosep Egiptuses”
Muusika Étienne Nicolas Méhul

ALLEGRETTO SONATAST
Muusika Ludwig van Beethoven

MARSS
Muusika Carl Teike

SEGAKOOR

OH LAULA JA HÕISKA
Muusika, sõnad Karl August Hermann

ARMUKESE OOTEL
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Carl Robert Jakobson

MA TERETAN SIND HOMMIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald

KÜLL OLI ILUS MU ÕIEKE
Muusika Miina Hermann
Sõnad Anna Haava

PÜHENDAN KÕIK KALLILE
Muusika Miina Hermann
Sõnad Anna Haava

ÜHENDATUD MEESKOORID

EESTI LAUL
Muusika, sõnad Karl August Hermann

JAHILAUL
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Peeter Ruubel

SEGAKOOR

KANNEL
Muusika A. Thomson
Seade Miina Hermann
Rahvaluule

KUI MA OLIN WÄIKSEKENE
Eesti rahvaviis
Seade Miina Hermann
Rahvaluule

TULE KOJU
Eesti rahvaviis
Seade Miina Hermann
Sõnad Andres Alver

EHI, WELI, OPI, WELI!
Eesti rahvaviis
Seade Mihkel Lüdig
Rahvaluule

MEIE ELU
Eesti rahvaviis
Seade Mart Saar
Rahvaluule

SIND SURMANI
Muusika Aleksander Kunileid
Seade Karl August Hermann
Sõnad Lydia Koidula

II kontsert

PASUNAKOOR

MARSS
Muusika Carl Teike

MIGNONETTE
Uvertüür
Muusika J. Baumann

SEGAKOOR

PALUMINE
Muusika Artur Kapp
Sõnad Ado Reinwald

ÜKSIK LILL
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Martin Lipp

KODUTA
Muusika Mart Saar
Sõnad Elise Aun-Raup

SEGAKOOR ORKESTRI SAATEL

NOORED SEPAD
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Gustav Suits

ÜHENDATUD SEGA- JA MEESKOOR ORKESTRI SAATEL

MILLAL?
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Martin Lipp

LASTEKOOR

ÜLES, ÜLES, HELLAD WENNAD!
Eesti rahvaviis
Seade Karl August Hermann
Rahvaluule

MEIL AIA-ÄÄRNE TÄNAWAS
Eesti rahvaviis
Seade Aleksander Kunileid
Sõnad Lydia Koidula

KUKU SA, KÄGU, KULDALINDU
Eesti rahvaviis

EESTI LAULU HÄÄL
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Mihkel Veske

TÄNUPALWE
Muusika Eduard Kremser
Orkestri saatel

ÜHENDATUD SEGA- JA MEESKOORID ORKESTRI SAATEL

WEEL POLE KADUN’D KÕIK
Muusika Mart Saar
Sõnad Karl Eduard Sööt

MEESKOOR

TÕTTA!
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Ado Reinwald

PILWEDELE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Karl Eduard Sööt

SEGAKOOR

TUKSUW SÜDA
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Anna Haava

ÕÕTSUV MERI
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Karl Eduard Sööt

KEISRILAUL*
Muusika Aleksei Lvov

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM*
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen

PORILASTE MARSS*
Dirigent David Otto Wirkhaus

* Polnud kavas.