Facebook
Esmakordselt peeti pidu ilma pühenduseta mõnele keiserlikule tähtpäevale. Võrreldes eelmise laulupeoga oli edasi läinud nii eestlaste kultuurielu kui arenenud ühiskondlik positsioon – laulupeolinnas Tallinnas oli laulupeo toimumise eel linnapeaks eestlane ja ka volikogus oli enamus eestlastel. Kultuurielu edendamist iseloomustab hästi näiteks teatrite kutseliseks muutumine – nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks. Tartus asuv Vanemuine oli endale juba rajanud teatri nõuetele vastava maja ning Estonia soovis teha sama.
Laulupeo korraldamise eestvedajaks saigi Estonia selts, kes lootis peoga saada majanduslikku tuge uue maja ehitamiseks. Laulupeo teisel päeval toimus pidulik nurgakivi panek Estonia uuele hoonele, kuid peost saadud tulu ei olnud nii suur kui loodetud – vaid 18 rubla ja 98 kopikat.
Puhkpilliorkestrite repertuaaris oli 4 teost välisautoritelt, esimest korda peol osalenud lastekooride 5 laulust olid 2 välisautoritelt, aga mees- ja segakooride repertuaar koosnes ainult eesti päritolu heliloojate teostest. Tegu oli igati esindusliku ja uhke kavaga, mis kahjuks piirkondlikest eelproovidest hoolimata jäi kooridele liiga raskeks.
Peorongkäik algas Russalka juurest mererannast, kust liiguti Kadrioru lossi ette. Seal anti kuberner Korostovetsile üle tervitus tsaarile ja lauldi keisririigi hümni. Siis liikus rongkäik edasi peoplatsile tänase Laulupeo tänava lõppu. “Laulupidu alustati riighümniga, millele kuberner reageeris elaguhüüetega. Lauljate vahele paigutatud erariides politseinikud hüüdsid seepeale samuti “Elagu!” ja plaksutasid. Publik ei olevat plaksutanud ega hüüdnud”, kirjutatakse raamatus “130 aastat eesti laulupidusid”.
Teise päeva kontserdil kõlasid peamiselt noorema põlvkonna eesti heliloojate teosed. Peo lõpus lauldi ilma dirigendita, püsti seistes ja pead paljastades “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Orkester mängis “Porilaste marssi” David Otto Wirkhausi juhatamisel, mille peale kuberner vihastas ja määras Wirkhausile 10 päeva aresti. Aga kuna teos, erinevalt Soomest, ei olnud siin keelatud, siis ei pidanud hallipäine Wirkhaus juhatamise eest karistust kandma.
Laulupeost võttis osa 527 kollektiivi 10 100 laulja ja mängijaga, mis on üle 4000 osaleja rohkem kui eelneval laulupeol. Laulupeole saabus 36 eestlaste kollektiivi ka väljastpoolt Eesti- ja Liivimaa kubermangu piire, kaugemalt tulijate hulgas olid näiteks Ülem-Suetuki, Simbirski ja Jevpatoria koorid.
PEO AJAKAVA
Laupäeval, 12. juunil
rongkäik, kuberner Korostovetsi tervitamine Kadriorus
kell 16 laulupeo I kontsert
Pühapäeval, 13. juunil
kell 6 äratusmängud Kaarli ja Jaani kiriku tornidest
kell 12 laulupeo II kontsert
LAULUPEO JUHID
Muusikatoimkonna esimees Mihkel Kippert
Muusikatoimkonna liikmed August Topman, Adalbert Wirkhaus, Otto Hermann, Teofil Teder, A. Strutzkin
Kirjatoimkonna esimees Johannes Voldemar Veski
Üldise juhtimise korraldaja V. Klement
Sega- ja meeskooride üldjuht Mihkel Lüdig
Lastekooride üldjuht Mihkel Kippert
Puhkpilliorkestrite üldjuht David Otto Wirkhaus
LAULUPEO KAVA
I kontsert
ÜHENDATUD SEGA-, MEES-, LASTE- JA PASUNAKOORID
KEISRILAUL
Muusika Aleksei Lvov
PASUNAKOOR
PALWE
Ooperist “Joosep Egiptuses”
Muusika Étienne Nicolas Méhul
ALLEGRETTO SONATAST
Muusika Ludwig van Beethoven
MARSS
Muusika Carl Teike
SEGAKOOR
OH LAULA JA HÕISKA
Muusika, sõnad Karl August Hermann
ARMUKESE OOTEL
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Carl Robert Jakobson
MA TERETAN SIND HOMMIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald
KÜLL OLI ILUS MU ÕIEKE
Muusika Miina Hermann
Sõnad Anna Haava
PÜHENDAN KÕIK KALLILE
Muusika Miina Hermann
Sõnad Anna Haava
ÜHENDATUD MEESKOORID
EESTI LAUL
Muusika, sõnad Karl August Hermann
JAHILAUL
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Peeter Ruubel
SEGAKOOR
KANNEL
Muusika A. Thomson
Seade Miina Hermann
Rahvaluule
KUI MA OLIN WÄIKSEKENE
Eesti rahvaviis
Seade Miina Hermann
Rahvaluule
TULE KOJU
Eesti rahvaviis
Seade Miina Hermann
Sõnad Andres Alver
EHI, WELI, OPI, WELI!
Eesti rahvaviis
Seade Mihkel Lüdig
Rahvaluule
MEIE ELU
Eesti rahvaviis
Seade Mart Saar
Rahvaluule
SIND SURMANI
Muusika Aleksander Kunileid
Seade Karl August Hermann
Sõnad Lydia Koidula
II kontsert
PASUNAKOOR
MARSS
Muusika Carl Teike
MIGNONETTE
Uvertüür
Muusika J. Baumann
SEGAKOOR
PALUMINE
Muusika Artur Kapp
Sõnad Ado Reinwald
ÜKSIK LILL
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Martin Lipp
KODUTA
Muusika Mart Saar
Sõnad Elise Aun-Raup
SEGAKOOR ORKESTRI SAATEL
NOORED SEPAD
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Gustav Suits
ÜHENDATUD SEGA- JA MEESKOOR ORKESTRI SAATEL
MILLAL?
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Martin Lipp
LASTEKOOR
ÜLES, ÜLES, HELLAD WENNAD!
Eesti rahvaviis
Seade Karl August Hermann
Rahvaluule
MEIL AIA-ÄÄRNE TÄNAWAS
Eesti rahvaviis
Seade Aleksander Kunileid
Sõnad Lydia Koidula
KUKU SA, KÄGU, KULDALINDU
Eesti rahvaviis
EESTI LAULU HÄÄL
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Mihkel Veske
TÄNUPALWE
Muusika Eduard Kremser
Orkestri saatel
ÜHENDATUD SEGA- JA MEESKOORID ORKESTRI SAATEL
WEEL POLE KADUN’D KÕIK
Muusika Mart Saar
Sõnad Karl Eduard Sööt
MEESKOOR
TÕTTA!
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Ado Reinwald
PILWEDELE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Karl Eduard Sööt
SEGAKOOR
TUKSUW SÜDA
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Anna Haava
ÕÕTSUV MERI
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Karl Eduard Sööt
KEISRILAUL*
Muusika Aleksei Lvov
MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM*
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen
PORILASTE MARSS*
Dirigent David Otto Wirkhaus
* Polnud kavas.