III TANTSUPIDU

Eesti NSV XII üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu

27.-29. juuni 1947 Tallinnas

1947II maailmasõda jättis laulu- ja tantsupidude toimumise vahele tavapärasemast suurema vahe. 1943. aastal prooviti Saksa okupatsiooni tingimustes taastada Lauljate Liitu ja korraldada “XII tänu-üldlaulupidu”, aga see ei õnnestunud. 1945. aastal andis Eesti NSV rahvakomissaaride nõukogu ja Eestimaa Kommunistlikku Partei keskkomitee välja määruse laulupeo korraldamiseks 1947. aastal.

1946. aasta suvel peeti lauluväljakul eelpidu, kus esinesid koorid ja rahvatantsijad. Otsus pidada samal ajal laulupeokontserdist eraldi rahvakunstiõhtu sündis õige napilt enne pidu – 1946. aasta detsembris.

Suursündmusega prooviti näidata nõukogude režiimi sõbralikkust rahvuskultuuri suhtes ja sobitada see Nõukogude Liidu ametliku teesiga “sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Just vormi rõhutati selle peo puhul iseäranis – hoolimata sõjajärgsest kaupade puudusest pöörati suurt tähelepanu lauljate ja tantsijate riietamisele rahvarõivastesse ning hoolitseti selle eest, et rongkäik ja peoplats oleks ideoloogiale kohaselt kaunistatud. Nii laulu- kui tantsupeo repertuaaris leidus veel hulgaliselt eelmistel pidudel esitatud laule ja tantse, kuid seda kritiseeriti ning tehti ettepanekuid järgmistel pidude repertuaari laiendamiseks ja “parandamiseks”.

PEO AJAKAVA

Reedel, 27. juunil
kell 19.30 rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil

Laupäeval, 28. juunil
kell 15 rongkäik
laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul

Pühapäeval, 29. juunil
laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
Vabaõhulavastus “Lembitu” Juhan Sütiste näidendi “Ristikoerad” ainetel (lavastaja Leo Kalmet, Draamateater)

XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll
Tantsupeo üldjuht August Saukas 


 

Peo eel oli mureallikaks tantsijatele rahvariiete valmistamine – sõjajärgsel ajal oli kõike napilt. Ullo Toomi kahepäevasest reisist hobuvankri ja kahe tonni villaga Keilasse villaveskisse 200 tantsupaari jaoks villast lõnga tegema, on saanud suisa legend.

Pidu algas ingeri karjapasuna kutsumisega, järgnesid poliitikute kõned ja Laine Mesikäppa leelotus. 1947. aastal hõikas Laine Mesikäpp esimest korda peo avatuks, see jäi tema ülesandeks järgnevaks 43 aastaks. Rahvatantse esitati kolmes osas, nendele lisaks esinesid sega-, nais- ja meeskoorid, leelotajad, rahvapilliorkester, kandle- ja torupillimängijad ning võimlejad, toimusid jõu- ja osavusmängud.

840 tantsijat tantsisid kas väikestes ringides või suures üleväljaringis. Tosinast tantsust 10 esitasid segarühmad, “Targa rehealust” tantsisid segarühmade naised ja “Kingsepapolkat” segarühmade mehed. Kõik tantsud olid eesti rahvatantsud, ainukeseks seatud tantsuks oli Anna Raudkatsi “Tuljak”.

TANTSUPEO JUHID

Üldjuht – August Saukas
Rahvatantsude juht Ullo Toomi
Rahvapillimuusika juht Juhan Zeiger
Jõu- ja osavusmängude juht Reet Lohuaru
Erialane konsultant Eduard Visnapuu
Lavastaja Eino (Heino) Uuli

TANTSUPEO KAVA

AVASÕNA – JOHANNES SEMPER

KÕNE – NIGOL ANDRESEN

KÕIK KOORID

NSV LIIDU HÜMN
Muusika Aleksandr Aleksandrov
Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan
Tõlge Vladimir Beekman

EESTI NSV HÜMN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Semper

LAINE MESIKÄPP – HUIGE

SEGAKOOR

LAULIK
Muusika Evald Aav

KUKU SA, KÄGU
Muusika Verner Nerep

NAISKOOR

LAULU EESTVÕTJA
Muusika Mart Saar

NAABRI-MARI
Muusika Enn Võrk

MEESKOOR

IHKASIME IKKEST LAHTI
Muusika Mart Saar

JAAN LÄHEN JAANITULELE
Muusika Riho Päts

LEELOTAJA – MUIA VEETAMM

RAHVAPILLIORKESTER

RUNOVIISID
Muusika Johannes Zeiger

FANTAASIA
Muusika Johannes Zeiger

TANTSUDE I OSA

TILUT-TILUT

OIGE JA VASEMBA

EIDERATAS

JOOKSUPOLKA

LEELOTAJA – ANNE VABARNA

NAISKOOR

KIIGELAUL
Muusika Mihkel Lüdig

VOKIRATAS
Muusika Gustav Ernesaks

PILL OLL’ HELLE
Muusika Riho Päts

KANNEL – JOOSEP KOTKAS

TORUPILL – P. PIILPÄRK

LEELOTAJA – LAINE MESIKÄPP

JÕU JA OSAVUSMÄNGUD

VÄGIKÄIKA-VEDAMINE

REBASEPÜÜDMINE

LOOGAMÄNG

VEEREKAKK

SEGAKOOR

ÜLES, ÜLES, HELLAD VENNAD
Muusika Artur Kapp

SAAREMAA
Muusika Verner Nerep

LÕPPEKS
Muusika Mart Saar

RAHVAPILLIORKESTER

NUKUMÄNG
Muusika Juhan Zeiger

TÕRVIKUTE RONGKÄIK
Muusika Juhan Zeiger

TANTSUDE II OSA

TARGA REHEALUNE

KINGSEPA-POLKA

NELJÄPUARI

VIRU POLKA

MEESKOOR

MIS VIGA MINU VELLEL
Muusika Hugo Leppnurm

SÖÖGE, LANGUD
Muusika Riho Päts

VIRULASE TANTS
Muusika Tuudur Vettik

TANTSUDE III OSA

MUSTJALA KÕRGE

LEPALIND

KAERA-JAAN

TULJAK

LÕPPSÕNA – JOHANNES SEMPER