III TANTSUPIDU

Eesti NSV XII üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu

27.-29. juuni 1947 Tallinnas

1947II maailmasõda jättis laulu- ja tantsupidude toimumise vahele tavapärasemast suurema vahe. 1943. aastal prooviti Saksa okupatsiooni tingimustes taastada Lauljate Liitu ja korraldada “XII tänu-üldlaulupidu”, aga see ei õnnestunud. 1945. aastal andis Eesti NSV rahvakomissaaride nõukogu ja Eestimaa Kommunistlikku Partei keskkomitee välja määruse laulupeo korraldamiseks 1947. aastal. 1946. aasta suvel peeti lauluväljakul eelpidu, kus esinesid koorid ja rahvatantsijad. Otsus pidada samal ajal laulupeokontserdist eraldi rahvakunstiõhtu sündis õige napilt enne pidu – 1946. aasta detsembris. Suursündmusega prooviti näidata nõukogude režiimi sõbralikkust rahvuskultuuri suhtes ja sobitada see Nõukogude Liidu ametliku teesiga “sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Just vormi rõhutati selle peo puhul iseäranis – hoolimata sõjajärgsest kaupade puudusest pöörati suurt tähelepanu lauljate ja tantsijate riietamisele rahvarõivastesse ning hoolitseti selle eest, et rongkäik ja peoplats oleks ideoloogiale kohaselt kaunistatud. Nii laulu- kui tantsupeo repertuaaris leidus veel hulgaliselt eelmistel pidudel esitatud laule ja tantse, kuid seda kritiseeriti ning tehti ettepanekuid järgmistel pidude repertuaari laiendamiseks ja “parandamiseks”.

PEO AJAKAVA

Reedel, 27. juunil kell 19.30 rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil Laupäeval, 28. juunil kell 15 rongkäik laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul Pühapäeval, 29. juunil laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul Vabaõhulavastus “Lembitu” Juhan Sütiste näidendi “Ristikoerad” ainetel (lavastaja Leo Kalmet, Draamateater) XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll Tantsupeo üldjuht August Saukas 
  Peo eel oli mureallikaks tantsijatele rahvariiete valmistamine – sõjajärgsel ajal oli kõike napilt. Ullo Toomi kahepäevasest reisist hobuvankri ja kahe tonni villaga Keilasse villaveskisse 200 tantsupaari jaoks villast lõnga tegema, on saanud suisa legend. Pidu algas ingeri karjapasuna kutsumisega, järgnesid poliitikute kõned ja Laine Mesikäppa leelotus. 1947. aastal hõikas Laine Mesikäpp esimest korda peo avatuks, see jäi tema ülesandeks järgnevaks 43 aastaks. Rahvatantse esitati kolmes osas, nendele lisaks esinesid sega-, nais- ja meeskoorid, leelotajad, rahvapilliorkester, kandle- ja torupillimängijad ning võimlejad, toimusid jõu- ja osavusmängud. 840 tantsijat tantsisid kas väikestes ringides või suures üleväljaringis. Tosinast tantsust 10 esitasid segarühmad, “Targa rehealust” tantsisid segarühmade naised ja “Kingsepapolkat” segarühmade mehed. Kõik tantsud olid eesti rahvatantsud, ainukeseks seatud tantsuks oli Anna Raudkatsi “Tuljak”.

TANTSUPEO JUHID

Üldjuht – August Saukas Rahvatantsude juht Ullo Toomi Rahvapillimuusika juht Juhan Zeiger Jõu- ja osavusmängude juht Reet Lohuaru Erialane konsultant Eduard Visnapuu Lavastaja Eino (Heino) Uuli

TANTSUPEO KAVA

AVASÕNA – JOHANNES SEMPER KÕNE – NIGOL ANDRESEN

KÕIK KOORID

NSV LIIDU HÜMN Muusika Aleksandr Aleksandrov Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan Tõlge Vladimir Beekman EESTI NSV HÜMN Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Johannes Semper

LAINE MESIKÄPP – HUIGE

SEGAKOOR

LAULIK Muusika Evald Aav KUKU SA, KÄGU Muusika Verner Nerep

NAISKOOR

LAULU EESTVÕTJA Muusika Mart Saar NAABRI-MARI Muusika Enn Võrk

MEESKOOR

IHKASIME IKKEST LAHTI Muusika Mart Saar JAAN LÄHEN JAANITULELE Muusika Riho Päts

LEELOTAJA – MUIA VEETAMM

RAHVAPILLIORKESTER

RUNOVIISID Muusika Johannes Zeiger FANTAASIA Muusika Johannes Zeiger

TANTSUDE I OSA

TILUT-TILUT OIGE JA VASEMBA EIDERATAS JOOKSUPOLKA

LEELOTAJA – ANNE VABARNA

NAISKOOR

KIIGELAUL Muusika Mihkel Lüdig VOKIRATAS Muusika Gustav Ernesaks PILL OLL’ HELLE Muusika Riho Päts

KANNEL – JOOSEP KOTKAS

TORUPILL – P. PIILPÄRK

LEELOTAJA – LAINE MESIKÄPP

JÕU JA OSAVUSMÄNGUD

VÄGIKÄIKA-VEDAMINE REBASEPÜÜDMINE LOOGAMÄNG VEEREKAKK

SEGAKOOR

ÜLES, ÜLES, HELLAD VENNAD Muusika Artur Kapp SAAREMAA Muusika Verner Nerep LÕPPEKS Muusika Mart Saar

RAHVAPILLIORKESTER

NUKUMÄNG Muusika Juhan Zeiger TÕRVIKUTE RONGKÄIK Muusika Juhan Zeiger

TANTSUDE II OSA

TARGA REHEALUNE KINGSEPA-POLKA NELJÄPUARI VIRU POLKA

MEESKOOR

MIS VIGA MINU VELLEL Muusika Hugo Leppnurm SÖÖGE, LANGUD Muusika Riho Päts VIRULASE TANTS Muusika Tuudur Vettik

TANTSUDE III OSA

MUSTJALA KÕRGE LEPALIND KAERA-JAAN TULJAK LÕPPSÕNA – JOHANNES SEMPER