III LAULUPIDU

Eesti tänu-laulu-pidu Keiserliku Majesteedi Aleksandri II. 25-aastase walitsuse juubeli-püha mälestuseks

11.-13. juuni 1880 Tallinnas

lp-1880Esimest korda toimus pidu Tallinnas ning põhikorraldajaks oli 1877. aastal asutatud Tallinna laulu- ja mänguselts Lootus. Kuna esimese laulupeo presidendiks oli olnud vaimulikkonna esindaja Adalbert Hugo Willigerode ja teisel peol aadliseisusest G. von Oettingen, siis soovis peo sisuline korraldaja Heinrich Rosenthal leida kolmanda peo presidendiks literaadi – oma nõusoleku andis arst Carl von Wistinghausen. 1880. aastal välja antud laulikus oli 19 laulu, erinevalt teistest sama ajastu pidudest oli vaimulike teoste hulk väiksem – vaid kolm laulu. Põhjuseks oli see, et eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud ning vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus ilmunud laule olid juba enne trükis ilmunud, ligi pooled neist II üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt 8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud riigihümn “Keisri laul”. Eesti algupäraga lauludest esitati muuhulgas näiteks Lydia Koidula luuletusele “Kodu” (“Meil aiaäärne tänavas”) kohandatud rahvaviis, Karl August Hermanni “Ilus oled isamaa” (sõnad Mihkel Veske) ja rahvaviis “Süda tuksub (tuks, tuks, tuks)”. Taas kõlas laulupeol Aleksander Kunileiu “Sind surmani” (sõnad Lydia Koidula). Peoeelsel päeval toimus peaproov, kus laulupeokoori dirigent Johannes Kappel pöördus kooride poole: “Sellepärast palun teid väga, armsad lauljad, mind jõudumööda toetada ja aidata seeläbi, et takt, valjud ja pehmed, paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad võimalikult selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis. Puhkpilliorkestreid juhatas nagu ka kahel eelmisel laulupeol David Otto Wirkhaus. Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. Laulupeol osales 48 kollektiivi 782 laulja ja mängijaga.

PEO AJAKAVA

Kolmapäeval, 11. juunil kell 12 peopresidendi tervituskõne auvõõrastele, kõnepidajatele, laulupeo juhtidele, kooride ja orkestrite dirigentidele ja lipukandjatele kell 14 laulupeo peaproov kell 20 Lootuse seltsi näitetrupp esitas näidendi “Piirijärve rentnik” Laia tänava teatrimajas Neljapäeval, 12. juunil kell 8 äratusmäng Tallinna kirikute ja raekoja tornides kell 9 rongkäik kell 10 jumalateenistus Kaarli kiriku juures kell 12 rongkäik koos asekuberneri tervitamisega Toompeal ja linnavalitsuse tervitamisega raekojaplatsil kell 15.30 rongkäik Lootuse seltsimajast peoplatsile kell 16 ühendkooride kontsert Lutheri heinamaal pidusöök ohvitseride klubis Reedel, 13. juunil kell 7 Linda laevaseltsi koosolek laulupeolistele Lootuse seltsi näitetrupp esitas Lydia Koidula näidendi “Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola” kell 15 rongkäik ja ükskikooride esinemine jaanituli

LAULUPEO JUHID

Peokomitee president Carl von Wistinghausen Peokomitee asepresident Heinrich Rosenthal Peokomitee sekretär August Einwald Üldjuhid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus

LAULUPEO KAVA

I kontsert

VÄÄGVERE ORKESTER LAULJATE KAASALAULMISEGA

MEIL TULEB ABI JUMALAST Koraal

MEESKOOR

ISAMAA Muusika H. Preisz Sõnad H. Stein LAUL Muusika Louis Spohr Tõlge Karl August Hermann VAASA MARSS Muusika Karl Collan, soome viis Tõlge Mihkel Veske ARMASTUSE KIITUS Muusika Heinrich August Neithardt Sõnad Martin Lipp JAKOB HURDA PIDUKÕNE JUMAL ON SUUR Muusika Bernhard Klein METS JA MAAILM Muusika Carl Maria von Weber Tõlge Johann Voldemar Jannsen ILUS OLED ISAMAA Muusika Karl August Hermann Sõnad Mihkel Veske LAULGEM Muusika Johannes Kappel KODU Eesti rahvaviis Sõnad Lydia Koidula

ORKESTER

LODOISKA OPERA OUVERTURE Muusika C. Kreutzer R. KALLASE PIDUKÕNE

MEESKOOR

OH HELDE JEESUS Muusika Giovanni Pierluigi da Palestrina Seade Johann Heinrich Lützel SIND SURMANI Muusika Aleksander Kunileid Sõnad Lydia Koidula ÖÖPIK Muusika Johannes Kappel Sõnad Lydia Koidula ÜKSINDA Saksa rahvaviis Tõlge Heinrich Rosenthal NÜÜD ÜLES, VENE ALAMAD Muusika,sõnad Johann Voldemar Jannsen

MEESKOOR JA ORKESTER

KEISRI LAUL Muusika Aleksei Lvov

II kontsert

ÜKSKIKKOORIDE ESINEMINE

ÜHENDKOOR

SÜDA TUKSUB Eesti rahvalaul Üleskirjutus R. Kallas Seade Aleksander Kunileid VAESLAPSE ÕHTULAUL Eesti rahvalaul Seade Karl August Hermann RONGI-KÄIGU LAUL Soome rahvaviis Seade H. Wächter Sõnad Carl Robert Jakobson