III LAULUPIDU

Eesti tänu-laulu-pidu Keiserliku Majesteedi Aleksandri II. 25-aastase walitsuse juubeli-püha mälestuseks

11.-13. juuni 1880 Tallinnas

lp-1880Esimest korda toimus pidu Tallinnas ning põhikorraldajaks oli 1877. aastal asutatud Tallinna laulu- ja mänguselts Lootus. Kuna esimese laulupeo presidendiks oli olnud vaimulikkonna esindaja Adalbert Hugo Willigerode ja teisel peol aadliseisusest G. von Oettingen, siis soovis peo sisuline korraldaja Heinrich Rosenthal leida kolmanda peo presidendiks literaadi – oma nõusoleku andis arst Carl von Wistinghausen.

1880. aastal välja antud laulikus oli 19 laulu, erinevalt teistest sama ajastu pidudest oli vaimulike teoste hulk väiksem – vaid kolm laulu. Põhjuseks oli see, et eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud ning vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus ilmunud laule olid juba enne trükis ilmunud, ligi pooled neist II üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt 8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud riigihümn “Keisri laul”. Eesti algupäraga lauludest esitati muuhulgas näiteks Lydia Koidula luuletusele “Kodu” (“Meil aiaäärne tänavas”) kohandatud rahvaviis, Karl August Hermanni “Ilus oled isamaa” (sõnad Mihkel Veske) ja rahvaviis “Süda tuksub (tuks, tuks, tuks)”. Taas kõlas laulupeol Aleksander Kunileiu “Sind surmani” (sõnad Lydia Koidula).

Peoeelsel päeval toimus peaproov, kus laulupeokoori dirigent Johannes Kappel pöördus kooride poole: “Sellepärast palun teid väga, armsad lauljad, mind jõudumööda toetada ja aidata seeläbi, et takt, valjud ja pehmed, paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad võimalikult selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis. Puhkpilliorkestreid juhatas nagu ka kahel eelmisel laulupeol David Otto Wirkhaus.

Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud.

Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele.

Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi.

Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid.

Laulupeol osales 48 kollektiivi 782 laulja ja mängijaga.

PEO AJAKAVA

Kolmapäeval, 11. juunil
kell 12 peopresidendi tervituskõne auvõõrastele, kõnepidajatele, laulupeo juhtidele, kooride ja orkestrite dirigentidele ja lipukandjatele
kell 14 laulupeo peaproov
kell 20 Lootuse seltsi näitetrupp esitas näidendi “Piirijärve rentnik” Laia tänava teatrimajas

Neljapäeval, 12. juunil
kell 8 äratusmäng Tallinna kirikute ja raekoja tornides
kell 9 rongkäik
kell 10 jumalateenistus Kaarli kiriku juures
kell 12 rongkäik koos asekuberneri tervitamisega Toompeal ja linnavalitsuse tervitamisega raekojaplatsil
kell 15.30 rongkäik Lootuse seltsimajast peoplatsile
kell 16 ühendkooride kontsert Lutheri heinamaal
pidusöök ohvitseride klubis

Reedel, 13. juunil
kell 7 Linda laevaseltsi koosolek laulupeolistele
Lootuse seltsi näitetrupp esitas Lydia Koidula näidendi “Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola”
kell 15 rongkäik ja ükskikooride esinemine
jaanituli

LAULUPEO JUHID

Peokomitee president Carl von Wistinghausen
Peokomitee asepresident Heinrich Rosenthal
Peokomitee sekretär August Einwald
Üldjuhid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus

LAULUPEO KAVA

I kontsert

VÄÄGVERE ORKESTER LAULJATE KAASALAULMISEGA

MEIL TULEB ABI JUMALAST
Koraal

MEESKOOR

ISAMAA
Muusika H. Preisz
Sõnad H. Stein

LAUL
Muusika Louis Spohr
Tõlge Karl August Hermann

VAASA MARSS
Muusika Karl Collan, soome viis
Tõlge Mihkel Veske

ARMASTUSE KIITUS
Muusika Heinrich August Neithardt
Sõnad Martin Lipp

JAKOB HURDA PIDUKÕNE

JUMAL ON SUUR
Muusika Bernhard Klein

METS JA MAAILM
Muusika Carl Maria von Weber
Tõlge Johann Voldemar Jannsen

ILUS OLED ISAMAA
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Mihkel Veske

LAULGEM
Muusika Johannes Kappel

KODU
Eesti rahvaviis
Sõnad Lydia Koidula

ORKESTER

LODOISKA OPERA OUVERTURE
Muusika C. Kreutzer

R. KALLASE PIDUKÕNE

MEESKOOR

OH HELDE JEESUS
Muusika Giovanni Pierluigi da Palestrina
Seade Johann Heinrich Lützel

SIND SURMANI
Muusika Aleksander Kunileid
Sõnad Lydia Koidula

ÖÖPIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Lydia Koidula

ÜKSINDA
Saksa rahvaviis
Tõlge Heinrich Rosenthal

NÜÜD ÜLES, VENE ALAMAD
Muusika,sõnad Johann Voldemar Jannsen

MEESKOOR JA ORKESTER

KEISRI LAUL
Muusika Aleksei Lvov

II kontsert

ÜKSKIKKOORIDE ESINEMINE

ÜHENDKOOR

SÜDA TUKSUB
Eesti rahvalaul
Üleskirjutus R. Kallas
Seade Aleksander Kunileid

VAESLAPSE ÕHTULAUL
Eesti rahvalaul
Seade Karl August Hermann

RONGI-KÄIGU LAUL
Soome rahvaviis
Seade H. Wächter
Sõnad Carl Robert Jakobson