XXIII LAULUPIDU (1999)

 

Uue aastatuhande viimase peol tähistati ühtlasi laulupidude 130. ja tantsupidude 65. juubelit. Peole eelnes pidulik tuletoomine läbi Eesti. Tantsupeotuli süüdati tantsujuhi Helju Mikkeli kodutalus Haldjal, laulupeotuli laulupidude sünnilinnas Tartus. Kahe peo tuled ühinesid jaanipäeva õhtul kõikidest maakondadest toodud tõrvikutuledega. Ühinenud peotuli rändas Eesti Meestelaulu Seltsi korraldamisel järgnevate päevade jooksul  üle 400 kilomeetri ning läbis Palamuse, Torma, Avinurme ja Lohusuu, sõitis seejärel piirivalvekaatril mööda Peipse järve ja Narva jõge Narva. Pärast seda liiguti hobuvankrtiel läbi Sinimägede, Toila, Rakvere, Võsu ja Kuusalu laulu- ja tantsupeo toimuslinna Tallinasse.

Laulupeol osales 24 875 lauljat ja mängijat ning tantsupeol 7973 tantsijat koos saatjatega.

PEO AJAKAVA

Mihkel Lüdigi “Koiduga” laulsid ühendkoorid laulupeotule tuletornis loitma ja laulupeo avatuks. Järgnes Eesti hümn ja Eesti presidendi Lennart Meri kõne. Meri viimases kõnes lauluväljakul ütles ta sõnad, mis on jäänud laulupidude ajalukku kuldsetena: “Laulupidu ei ole kunagi moes
olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud. See lauluahel algas hallist muinasajast ja koondas meid saja kolmekümne aasta eest Tartusse esimeseks üldlaulupeoks. Tartus me laulsime pühaks Eesti hümni veel enne Eesti Vabariiki.”

Õhtuhämaruses järgnenud kontserdil esinesid Eesti parimad sümfooniaorkestrid ja valikkoorid, kõlas eesti ja maailma muusika klassika. I kontserdi peadirigent Arvo Volmer põhjendas toona uudset, aga paljudele ka võib-olla harjumatut valikut peokavas väga hästi: “Võib-olla on see aja märk, et läbi aegade eestlust kandva sündmuse ees seisavad uued ülesanded. Enam ei võitle me siin laulukaare all võõra võimu vastu, vaid pigem eestlaste oma näo säilitamise ja eestlusele sügavama kultuurilise sisu andmise eest.”

II kontserdil esinesid kõik kooriliigid ning kava koosnes tuntud ja armastatut laulupeolauludest – kõlasid Karl August Hermanni, Miina Härma, Ester Mägi, Konstantin Türnpu ja mitmete teiste eesti heliloojate teosed. Uudisloominguna kõlasid puhkpilliorkestrite esituses Priit Raigi “Isamaale” ja Hans Hindpere “Sõit suurele peole” ning lastekooride esituses Urmas Sisaski “Kalevi tulek”, mis kirjutatud rahvuseepose “Kalevipoeg” sõnadele.

LAULUPEO KAVA

Laulupeo avamine ja I kontsert

ÜHENDKOOR

KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Dirigent Ants Soots

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM
Muusika Friedrich Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen

LAULU ALGUS
Kantaat
Muusika Veljo Tormis
Sõnad Hando Runnel
Dirigent Olev Oja

SÜMFOONIAORKESTER JA VALIKKOOR

JALATÄIS MAAD MÕTTE JA SÜDAME TARVIS
Kantaat
Muusika Eino Tamberg
Sõnad Jaan Krossi, Friedebert Tuglase, Kristjan-Jaak Petersoni ja Kalju Lepiku luule
Dirigent Arvo Volmer

PIDULIK PRELÜÜD
Muusika Eduard Tubin
Dirigent Endel Nõgene

HOSTIAS
SANCTUS
Reekviemist
Muusika Cyrillus Kreek
Dirigent Arvo Volmer

O FORTUNA
Kantaadist “Carmina Burana”
Muusika Carl Orff
Dirigent Neeme Järvi

ORJADE KOOR
Ooperist “Nabucco”
Muusika Giuseppe Verdi
Dirigent Jüri Alperten

HALLELUJA
Oratooriumist “Messias”
Muusika Georg Friedrich Händel
Dirigent Tõnu Kaljuste

SANCTUS
Oratooriumist “Joonase lähetamine”
Muusika Rudolf Tobias
Solistid Pille Lill (sopran), Urve Tauts (mezzosopran), Juhan Tralla (tenor), Rauno Elp (bariton), Mati Palm (bass)
Dirigent Neeme Järvi

KODUMAINE VIIS
Muusika Heino Eller
Dirigent Taavo Virkhaus

KÕRTSISTSEEN
Ooperist “Tormide rand”
Solistid Tiit Tralla (tenor), Teo Maiste (bass)
Dirigent Eri Klas

PÄIKESELE
Kantaat
Muusika Artur Kapp
Sõnad Mihkel Veske
Solist Mati Kõrts (tenor)
Dirigent Arvo Volmer

KODUMAA
Bravuuv marsist
Muusika Raimond Kull
Sõnad Mihkel Veske
Dirigent Eri Klas

KUNGLA RAHVAS
Ooper-lauleldusest “Uku ja Vanemuine”
Muusika Karl August Hermann
Solistid Pirjo Levandi (sopran), Mati Kõrts (tenor)
Dirigent Tõnu Kaljuste

II kontsert

PUHKPILLIORKESTER

ISAMAALE
Muusika Priit Raik
Dirigent Andres Avarand

KIIGEMÄEL
Muusika Paul Karp
Dirigent Leho Muldre

SÕIT SUURELE PEOLE
Muusika Hans Hindpere
Dirigent Andres Avarand

VANAD SÕBRAD
Muusika Carl Teicke
Dirigent Heldur Saade

LASTEKOOR

LOOTUS
Muusika Andres Valkonen
Sõnad Ott Arder
Seade Tõnis Kõrvits
Dirigent Toomas Voll

LAULJATE TERVITUS
Muusika, sõnad Karl August Hermann
Dirigent Lennart Jõela

KALEVI TULEK
Muusika Urmas Sisask
Sõnad eeposest “Kalevipoeg”
Dirigent Lydia Rahula

MEESKOOR

LAENA MULLE KANNELT, VANEMUINE
Muusika Villem Kapp
Sõnad eeposest “Kalevipoeg”
Dirigent Jüri Rent

MU SÜNNIMAA
Muusika Tuudur Vettik
Sõnad Jakob Liiv
Dirigent Ants Üleoja

ENNE JA NÜÜD
Muusika Miina Härma
Sõnad eeposest “Kalevipoeg”
Dirigent Ants Soots

SANTA MARIA
Muusika Alo Ritsing
Sõnad Paul-Eerik Rummo
Dirigent Alo Ritsing

MUHU TANTS
Muusika Eduard Tubin
Rahvaluule
Solistid Urmas ja Priit Põldma
Dirigent Kuno Areng

POISTEKOOR

KES SELLE TAMME ISTUTAS
Popurrii lauludest
KES SELLE TAMME ISTUTAS – Gustav Ernesaks, Leili Andre
ISAMAA HIILGAVA PINNALLA PAISTAB – Juhana Ennola, Lydia Koidula
POISTE LAUL – Riho Päts, Julius Oro
POISTELAUL – Aksel Pajupuu, Kaarel Korsen
POISTEKLUBI LAUL – Arne Oit, Juhan Saar
POISTE KOOL – Hans Hindpere, Priit Aimla
Seade Olav Ehala
Dirigent Venno Laul

MEESKOOR JA POISTEKOOR

MU EESTIMAA
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Peeter Grünfeldt
Dirigent Hirvo Surva

ÕNNE, EESTI
Muusika Valter Juhandi
Sõnad Valmar Adams
Dirigent Undel Kokk

NAISKOOR

LUULET SINU SÜLES
Muusika Uno Naissoo
Sõnad Hando Runnel
Dirigent Ants Sööt

SIRELI, KAS MUL ÕNNE
Muusika, sõnad Gustav Ernesaks
Dirigent Ants Sööt

VALU LAUL
PÄIKESERATAS
Muusika Olav Ehala
Sõnad Juhan Viiding
Dirigent Tiia-Ester Loitme

NEIULAULUD
Muusika Ester Mägi
Rahvaluule
Dirigent Vaike Uibopuu

MUDILASKOOR

KUNINGALAUL
Muusika, sõnad Kadri Hunt
Dirigent Annelii Traks

LÄHME, LAPSED
Muusika Aarne Saluveer
Sõnad Kalju Kangur
Dirigent Aarne Saluveer

NAISKOOR JA MUDILASKOOR

AEG
Muusika René Eespere
Sõnad Jaan Kaplinski, René Eespere
Dirigent Aarne Saluveer

SEGAKOOR

VALVUR
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Piibli järgi
Dirigent Ene Üleoja

VIRU LAULIKU MÕTTED
Muusika Ester Mägi
Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald
Dirigent Elo Kaarepere

TÕNNI KOSJASÕIT
Muusika Miina Härma
Sõnad Friedrich Karlsoni järgi Leelo Tungal
Dirigent Toomas Kapten

PÕHJAVAIM
Muusika Mart Saar
Sõnad Marie Heiberg
Dirigent Piret Talts

KUI MINA ALLES
Muusika Veljo Tormis
Sõnad Märt Moon
Dirigent Aivar Leštšinski

ÜHENDKOOR

PRIIUSE HOMMIKUL
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Marie Heiberg
Dirigent Jüri Rent

TA LENDAB MESIPUU POOLE
Muusika Peep Sarapik
Sõnad Juhan Liiv
Dirigent Vaike Uibopuu

VEEL KAITSE, KANGE KALEV
Muusika Miina Härma
Sõnad Friedrich Karlson
Dirigent Ene Üleoja

TULJAK
Muusika Miina Härma
Sõnad Friedrich Karlson
Dirigent Ants Üleoja

ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA
Muusika Riho Päts
Sõnad Gustav Suits
Dirigent Venno Laul

MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Kuno Areng

LAULUPEO JUHID

Laulupeo kunstiline juht, valikkooride koormeister Ants Soots
I kontserdi peadirigent Arvo Volmer
Mudilaskooride üldjuht Aarne Saluveer
Lastekooride üldjuht Toomas Voll
Poistekooride üldjuht Venno Laul
Meeskooride üldjuht, valikkooride koormeister Jüri Rent
Naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu
Segakooride üldjuht Elo Kaarepere
Puhkpilliorkestrite üldjuht Andres Avarand
Lavastaja Arne Mikk
Kava juht Raul Talmar
Dirigendid Jüri Alperten, Kuno Areng, Lennart Jõela, Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, Toomas Kapten, Eri Klas, Undel Kokk, Tiia-Ester Loitme, Leho Muldre, Olev Oja, Heldur Saade, Hirvo Surva, Ants Sööt, Lydia Rahula, Alo Ritsing, Piret Talts, Anneli Traks, Taavo Virkhaus, Ants Üleoja, Ene-Juta Üleoja
I kontserdil esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise sümfoonikud, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester
II kontserdil kaastegevad Piirivalve Orkester Arvi Miido juhatusel ja instrumentaalansambel Olav Ehala juhatusel