Facebook
Esimene taasiseseisvunud Eestis peetud pidu otsustati pidada üldlaulupidude 125. aastapäeval. Ühtlasi täitus 1994. aastal 60 aastat I Eesti Mängudest, mida loetakse I üldtantsupeoks. Peo patrooniks oli president Lennart Meri.
Laulupeotuli süüdati Tartu juubelipeo ajal I üldlaulupeo toimumispaigas, tantsupeotuli aga esmakordselt Helju Mikkeli kodutalus Haldjal Tartumaal. Peotuled ühinesid Nõo kiriku juures ning jõudsid ühiselt peo alguseks Tallinnasse. Tule tulemise korraldas Eesti Meestelaulu Selts ja see rändas 430 kilomeetrit hobuvankril läbi Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla Tallinnasse.
PEO AJAKAVA
Reedel, 1. juulil
kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Laupäeval, 2. juulil
kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil
kell 15.30 rongkäik
kell 20 laulupeo avamine ja I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 3. juulil
kell 14 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 18 tantsupeo III etenduskontseralevi staadionil
Laulupeo muusikajuht Kuno Areng
Tantsupeo pealavastaja Mait Agu
Esimesele taasiseseisvunud Eestis peetud peole lisas pidulikkust 125 aasta möödumine I üldlaulupeost. Selle tähistamiseks avati Tartu juubelilaulupeo ajal esimese laulupeo toimumispaigas Tartu Peetri kiriku juures Mati Karmini loodud mälestuskivi. Mälestusmärgi juures süüdati pidulikult laulupeotuli. Laulupeo eelnädalal toimusid koorifestival Tallinn’94, oratooriumifestival ja rahvusvaheline tantsufestival Tuljak.
Juubelilaulupeo avatseremoonial kõlas suure pidulikkusega 1991. aastal taas riigihümniks saanud Friedrich Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Järgnenud kontserdil, mille juhtmõtteks oli “Mu süda, ärka üles”, kõlasid eelkõige eesti heliloojate vaimulikud teosed, aga ka näiteks Giuseppe Verdi või Ludwig van Beethoveni helitööd. Tavapärasest hiljem alanud kontserdi lõpetas ühendkooride esitatud Urmas Sisaski “Eesti missa”, mille ajal süttisid lauluväljakul tuhanded küünlad.
Teise kontserdi pealkirjaks oli “Me oleme põhjamaa lapsed”. Põhjamaadesse kuulumisest jutustasid nii mõnedki laulukaare all kõlanud laulud – loomulikult lauldi ühendkooride poolt Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa “Laulu Põhjamaast”, puhkpilliorkestrid esitasid popurrii Põhjamaade rahvaviisidest ning segakooride esituses kõlas Evald Aava ja Anna Haava “Me oleme Põhjamaa lapsed”. Laulupeole eelneval aastal lahkunud laulutaati Gustav Ernesaksa mälestati Veljo Tormise “Meelespeaga”. Laulupeo üheks tipphetkeks kujunes Tõnis Mägi “Koidu” laulmine autori soleerimisel. Pärast “Koitu”, laulupeo lõppsõnu ning üldjuhtide austamist jätkati ülevas meeleolus spontaansete ühislauludega.
Laulupeol esines 817 koori ja orkestrit 25 802 laulja ja mängijaga. Nagu ka eelmisel üldlaulupeol osales laulupeol palju väliseestlasi ja külalisi teistest maadest – kokku 32 kollektiivi 11 riigist.
I KONTSERT “MU SÜDA ÄRKA ÜLES”
ÜHENDKOOR
ISAMAA KOGUDUS, ASTU
Koraal
Dirigent Roman Toi
KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Dirigent Kuno Areng
LAULUPEO AVAMINE
MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM
Muusika Friedrich Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen
TEE SILMAPIIRILE
Muusika ja sõnad René Eespere
Dirigent Vaike Uibopuu
EKS TEIE TEA
Muusika Rudolf Tobias
Tekst Piiblist
Dirigent Ants Üleoja
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Aleksander Kunileid
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Ants Üleoja
ÄRKA ÜLES
Muusika Johannes Hiob
Sõnad Helene Ranna
Dirigent Ants Sööt
PUHKPILLIORKESTER
TROMPETI KAUNIS HÄÄL
Muusika Henry Purcell
Dirigent Vello Loogna
ELEEGIA
Muusika Thonning Olsen
Dirigent Heldur Saade
OH TÕUSE, LAUL
Muusika David Otto Wirkhaus
Dirigent Aadu Regi
TRIUMFIMARSS
Ooperist “Aida”
Muusika Giuseppe Verdi
Dirigent Leho Muldre
MEESKOOR
SIND SURMANI
Muusika Aleksander Kunileid
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Ants Soots
NAISKOOR
MU SÜDA ÄRKA ÜLES
Muusika Cyrillus Kreek, eesti rahvaviis
Dirigent Vaike Uibopuu
MAARJA KIITUSELAUL
Muusika Kaljo Raid
Tekst Piiblist
Dirigent Ants Sööt
MEESKOOR
KYRIE
Muusika Konstantin Türnpu
Dirigent Alo Ritsing
NAISKOOR
PÜHAPÄEVA HOMMIK
Muusika Hjalmar Backman
Sõnad Simo Korpela
Eestikeelsed sõnad Heldur Karmo
Dirigent Ants Sööt
ELURÕÕM
Muusika Michael East
Eestikeelsed sõnad Otto Roots
Dirigent Silvia Mellik
MEESKOOR
SANCTUS
Reekviemist d-moll
Muusika Luigi Cherubini
Dirigent Kuno Areng
NAISKOOR
TÕSTA OMA SILMAD
Oratooriumist “Elias”
Muusika Felix Mendelssohn-Bartholdy
Dirigent vaike Uibopuu
ÜHENDKOOR
KÕIK TAEVAD LAULVAD
Muusika Ludwig van Beethoven
Sõnad C. F. Gellert
Dirigent Ants Üleoja
EESTI MISSA:
-KYRIE
-GLORIA
-CREDO
-SANCTUS
-AGNUS DEI
Muusika Urmas Sisask
Dirigent Ene Üleoja
II KONTSERT “ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED”
PUHKPILLIORKESTER
UUS PÄEV
Muusika Hans Hindpere
Dirigent Aadu Regi
EESTI TANTS
Muusika Hans Hindpere
Dirigent Leho Muldre
POPURRII PÕHJAMAADE RAHVAVIISIDEST
Muusika Tiit Juurikas
Dirigent Vello Loogna
PÕHJALAAGER
Marss
Muusika Jüri Kuru
Dirigent Heldur Saade
LASTEKOOR
LAULUD SAATKU MEID
Muusika Raivo Kõrgemägi
Sõnad Neeme Laanepõld
Dirigent Lennart Jõela
LEIVALÕHNALINE
Muusika Raimond Lätte
Sõnad Olivia Saar
Dirigent Lennart Jõela
RINGMÄNGULAUL
Muusika Heino Kaljuste
Eesti rahvalaul
Dirigent Tiia-Ester Loitme
NELI PUURAHVA LAULU
“Buratino lood”
-TERETUSLAUL – sõnad René Eespere
-NUKUTEATRIS – sõna René Eespere
-NUKUTSAAR – sõnad Aleksei Tolstoi ja René Eespere
-NUKURAHVA NUKULAUL – sõnad René Eespere
Muusika René Eespere
Dirigent Lydia Rahula
MEESKOOR
EESTI VENNAD, LAULGEM RÕÕMSALT
Muusika Joseph Hartmann Stuntz
Eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannseni järgi Enn Oja
Dirigent Jüri Rent
KAUNEIM MAA
Muusika Leevi Madetoja
Sõnad Eino Leino
Dirigent Jüri Rent
EESTI MEES JA TEMA SUGU
Muusika Veljo Tormis
Sõnad rahvaluule järgi Lea Tormis
Dirigent Alo Ritsing
ÕLLETEGU
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Debora Vaarandi
Dirigent Ants Soots
LOITS
Muusika Peep Sarapik
Sõnad Lehte Hainsalu
Dirigent Ants Üleoja
POISTEKOOR
PÜHA, PÕLINE JA ÜLLAS
Muusika Juhan Aavik
Dirigent Venno Laul
KODUPAIK
Muusika Harri Otsa
Sõnad Maret Uiga
Dirigent Hirvo Surva
VARUAEG
Muusika Hans Hindpere
Sõnad Priit Aimla
Dirigent Hirvo Surva
WOLFGANG JA MINA
Muusika Marie-Paule Belle
Eestikeelsed sõnad Lauri Leesi
Dirigent Venno Laul
POISTE- JA MEESKOOR
ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA
Muusika Riho Päts
Sõnad Gustav Suits
Dirigent Jüri Rent
MEREMEESTE LAUL
Šoti rahvaviis
Seade Aksel Pajupuu ja Arvo Ratassepp
Dirigent Venno Laul
NAISKOOR
ÖÖBIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Vaike Uibopuu
TANTSIDES
Muusika Mart Saar
Sõnad eesti rahvaluule
Dirigent Silvia Mellik
KAUGE MAA
Muusika Ester Mägi
Sõnad Katrin Väli
Dirigent Ants Sööt
KOLM LIIVI RAHVALAULU:
-KARJASE HOMMIK
-KARJASE PÄEV
-VASTLAD
Muusika Veljo Tormis
Sõnade seadja Herbert Tampere
Dirigent Vaike Uibopuu
SEGAKOOR
ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED
Muusika Eevald Aav
Sõnad Anna Haava
Dirigent Ants Üleoja
LAULU MÕJU
Muusika Roman Toi
Sõnad eesti rahvaluule
Dirigent Roman Toi
HELIN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Juhan Liiv
Dirigent Toomas Kapten
RAHVAS KORD SAI LAULULE
Muusika Anti Marguste
Sõnad Harri Kingo
Dirigent Toomas Kapten
TULJAK
Muusika Miina Härma
Sõnad Friedrich Karlson
Dirigent Ants Üleoja
ÜHENDKOOR
MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD
Muusika Mart Saar
Sõnad rahvaluule
Dirigent Kuno Areng
RÕÕMUS LÄBI VAEVA
Muusika, sõnad Mart Siimer
Dirigent Alo Ritsing
LAUL PÕHJAMAAST
Muusika Ülo Vinter
Sõnad Enn Vetemaa
Dirigent Kuno Areng
In memoriam Gustav Ernesaks
MEELESPEA
Muusika Veljo Tormis
Sõnad rahvaluule
Dirigent Olev Oja
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Olev Oja
LAULUPEO LÕPETAMINE
KOIT
Muusika, sõnad Tõnis Mägi
Dirigent Jüri Rent
LAULUPEO JUHID
Muusikajuht Kuno Areng
Lastekooride üldjuht Lennart Jõela
Poistekooride üldjuht Venno Laul
Segakooride üldjuht Ants Üleoja
Naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu
Meeskooride üldjuht Jüri Rent
Puhkpilliorkestrite üldjuht Heldur Saade
Saateansambli juht Olav Ehala
Lavastaja Mikk Mikiver
Lavaliikumise üldjuht Paul Raud