Facebook
Peoaastale lisas pidulikkust UNESCO tunnustus – 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja.
Tantsupeo juhtmõttest „Las jääda ükski mets“ inspireerituna istutasid 20 000 lauljat, tantsijat ja vabatahtlikku maikuu esimestel nädalatel üle Eesti miljon puud. Sellega tähistati laulu- ja tantsupidude ning metsa tähtsust eestlastele ning Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvelaütles: „Laulu- ja tantsupidudel on alati olnud rahvusliku eneseteadvuse mõõde ühiskonda. Tahame metsa istutada, et tantsija-laulja ka tegelikult loodusega kokku lepiks.“
Laulupeotuli süüdati 26. juunil Tartus, tantsupeotuli samal päeval tantsumemm Helju Mikkeli kodukohas Haldjal. Pärast kahe tule kokkuloitsimist Jõgeva lähedal Kassinurmes alustas tuli hobukaarikul kuupäevast rännakut Lõuna-Eestis. Hobuvooril liiguti Nõost Kanpi, Põlva, Räpina ja Võru kaudu Munamäele, sealt läbi Urvaste ja Paju lahingukoha Valgasse. Lõunapiirilt sõidutati peotuli Tallinnass autoga.
Seni vaid tantsupidudel osalenud rahvamuusikud korraldasid esmakordselt laulu- ja tantsupeo raames meeleoluka pillipeo Tallinna Raekoja platsil.
Peonädalat segas tugev vihm, mis laupäevaks muutus väga tugevaks. Tol päeval jäi ära tantsupeo II kontsert, sest hoolimata tantsijate entusiasmist ei oleks vihma tõttu pehmeks muutunud staadionil tantsida kannatanud. Halva ilma tõttu otsustati ka rongkäik ära jätta. Kuid Eri Klas kutsus sajust hoolimata lauljaid ja tantsijaid ühiselt laulupeotuld lauluväljakule saatma. Spontaanses mitteametlikus rongkäigus osales tuhandeid inimesi. Õhtuse kontserdi ajaks ilm paranes ning ülejäänud peosündmusi vihmasadu ei seganud.
Laulupeol osales 850 koori ja orkestrit 22 759 muusika ja lauljaga, tantsupeol 7136 tantsijat.
PEO AJAKAVA
Neljapäeval, 1. juulil
kell 12.00 – 23.00 rahvamuusika päev Raekoja platsil
kell 22.00 laulu- ja tantsupeo tuli jõuab Tallinna Raekoja platsile
Reedel, 2. juulil
kell 14.00 tantsupeo peaproov-etendus Kalevi staadionil
kell 19.00 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Laupäeval, 3. juulil
kell 11.00 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil (ei toimunud)
kell 14.00 rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakule
kell 19.00 laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 4. juulil
kell 13.00 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 19.00 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil
Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing
Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela
XVII tantsupidu algas tulesüütamisega ja ülekandega puu istutamisest tantsumemme Helju Mikkeli koduõuel. 7136 tantsijat etendasid tantsudes nii vallatuid hundikutsikaid kui vilkaid sipelgaid, erinevatest puudest rääkimata. Tantsumurust kasvasid välja kibedalt torkavad kibuvitsad, mesimagusalt lõhnavad pärnad, punaste marjakobaratega nõtked pihlapuud, mehiselt võimsad mastimännid. Lahvatanud tulekahjust hoolimata troonisid peo lõpus üle väljaku uhked puud.
Peo kulminatsiooniks oli tants „Las jääda ükski mets“, kus tantsijate moodustatud hiigelsüdame jõust kasvas sipelgapesast kuusk ehk Ilmapuu või nagu Kalev Järvela sõnas – sild päikese ja inimese vahel.
2004. aasta peo vihmarohkus pani tantsijad proovile, tugev sadu segas nii harjutusi kui esinemisi. Esimest korda tantsupidude ajaloos oldi sunnitud üks kontsert ära jätma, kuna staadionimuru oli vee all. Kuid tantsijad tõestasid oma jonni ja vastupidavust vihma kiuste tantsida – Jaak Tuksami poolt kirjutatud ja proloogis kõlanud sõnadele vastavalt:
„Aga seda me teame, et siniseks taeva saame,
Sest süda laulab kuldse päikse poole“
Tantsupeo jaoks loodi hulgaliselt uusi tantse. Kõige väiksematele tantsijatele lõid tantsupidude ajaloo noorimad koreograafid 16aastane Kristiina Kapper ja 18aastane Mall Järvela tantsu „Lambamäng“.
TANTSUPEO KAVA
A, B, C, D JA VI-VII KLASSI SEGARÜHMAD
PROLOOG
MEIL ON ELU KESET METSA
Muusika Jaak Tuksam ja sõbrad
Koreograafia ja lavastus Kalev Järvela
D-SEGARÜHMAD
SÜIT KONTRATANTSUDEST
Eesti rahvaviis
Koreograafia Kalev Järvela
Lavastus Erika Põlendik
II-III KLASSI SEGARÜHMAD
PISIKE PUU
Muusika Rein Rannap
Sõnad Ott Arder
Koreograafia ja lavastus Linda Pihu
II-III KLASSI JA D-SEGARÜHMAD
LAMBAMÄNG
Eesti rahvaviis
Seade Livonia
Koreograafia Mall Järvela, Kristiina Kapper
Lavastus Linda Pihu, Erika Põlendik
D-SEGARÜHMAD
MADLI VALSID
Muusika Madli ja Jüri Sõster
Koreograafia Maie Orav
Lavastus Erika Põlendik
LASTE VÕIMLEMISRÜHMAD
SIPELGAD
Muusika Meie Mees
Koreograafia ja lavastus Urve Keskküla
VI-VIII KLASSI SEGARÜHMAD
MARSS
Eesti rahvaviis
Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks
Koreograafia Kalev Järvela, Sille Kapper
Lavastus Sille Kapper
TULE METSA
Muusika Rein Rannap
Sõnad Ott Arder
Koreograafia Maido Saar
Lavastus Sille Kapper
NÕIANEITSI
Eesti rahvaviis
Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks
Koreograafia Maido Saar
Lavastus Sille Kapper
NAISRÜHMAD
UNT AEA TAGA
Eesti rahvaviis
Koreograafia Maie Orav
Lavastus Helle-Mare Kõmmus
NEIOKÕSÕ NOORÕKÕSÕ
Muusika Kirile Loo, eesti rahvalaul
Koreograafia Karmen Ong
Lavastus Helle-Mare Kõmmus
NOORTE VÕIMLEMISRÜHMAD
MINE METSA…
Eesti rahvaviis
Seade Camille
Koreograafia ja lavastus Ingrid Virks
VENE RÜHMAD
ILUSAD NOORIKUD
Vene rahvaviis
Koreograafia ja lavastus Svetlana
Brusnigina
LÄTI RÜHMAD
MEREVAIGUMAAL
Rahvaviis
Seade Raimonds Pauls
Koreograafia, lavastus Janis Purvinš
C-SEGARÜHMAD
PIHLAPUU
Muusika Urmas Alender
Seade Alo Mattiisen
Sõnad Viivi Luik
Koreograafia ja lavastus Maido Saar
LEHELABAJALG
Rahvaviis
Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks
Koreograafia ja lavastus Maido Saar
DAAMIDE VÕIMLEMISRÜHMAD
METS ELAB
Muusika Gian Piero Reverberi, Gustav Holst
Koreograafia ja lavastus Riina Voolpriit
B-SEGARÜHMAD
VANAVIISI VALSS
Muusika rootsi rahvaviis
Koreograafia Ene Jakobson
Lavastus Kadri Tiis
MARUPOLKA
Eesti rahvaviis
Seade Kristjan Priks
Koreograafia Salme ja Ott Valgemäe
Lavastus Kadri Tiis
KÕIKIDE RÜHMALIIKIDE MEHED
SÜIT MEESTE TANTSUDEST
Eesti rahvamuusika
Koreograafia, lavastus Maie Orav
A-SEGARÜHMAD
INGLISKA-MATLOTT
Eesti rahvaviis
Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks
Koreograafia Kalev Järvela
Lavastus Angela Arraste
KUI MIND PULMA KUTSUTI
Muusika Gustav Ernesaks
Koreograafia Rene Nõmmik
Lavastus Angela Arraste
A, B, C, D, N JA VI-VIII KLASSI RÜHMAD
RUHNU SÜIT
Eesti rahvaviis
Seade Jaan Sommer
Koreograafia Kristjan Torop
Lavastus Kalev Järvela
LAS JÄÄDA ÜKSKI METS
Muusika Andres Valkonen
Sõnad Leelo Tungal
Koreograafia ja lavastus Kalev Järvela
KÕIK TANTSIJAD
TULJAK ja TERVE VALD
Muusika Raimond Kull, Miina Härma
Sõnad Friedrich Karlson
Koreograafia Anna Raudkats
Lavastus Kalev Järvela
TÄNUMARSS
TANTSUPEO JUHID
Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela
Muusika üldjuht Toomas Torop
A-rühmade üldjuht Angela Arraste
B-rühmade üldjuht Kadri Tiis
C-rühmade üldjuht Maido Saar
D-rühmade üldjuht Erika Põlendik
Naisrühmade üldjuht Helle-Mare Kõmmus
II-III klassi rühmade üldjuht Linda Pihu
VI-VIII klassi rühmade üldjuht Sille Kapper
Võimlemisrühmade üldjuht Ingrid Virks
Üldjuht-korraldaja Juris Žigurs
Pealavastaja assistendid Katrin Peegel, Elo Unt, Jaanus Randmaa
Üldjuht-korraldaja assistent Mart Saar
Üldjuhtide assistendid Märt Agu, Külli Roosna, Karina Saarma (A-segarühmad); Henn Tiivel, Anti Einaste, Taisi Suits (B-segarühmad); Aveli Asper, Margus Toomla, Hele Pomerants (C-segarühmad); Rein Kippar, Alli Põrk ja Andre Laine (D-segarühmad); Kristiina Vessar, Karmen Ong, Madli Teller (naisrühmad); Ivi Lehtmets, Kersti Ulmas, Argo Liik (II-III klassi segarühmad); Marget Indov, Jaan Ulst ja Ülle Feršel (VI-VIII klassi segarühmad); Urve Keskküla ja Riina Voolpriit (võimlemisrühmad)
Lavastajad Maie Orav, Riina Voolpriit, Urve Keskküla
Tantsupeo kunstnik Andrus Jõhvik
Lavastuse vahetekstide autor Hendrik Relve