Esimene taasiseseisvunud Eestis peetud pidu otsustati pidada üldlaulupidude 125. aastapäeval. Ühtlasi täitus 1994. aastal 60 aastat I Eesti Mängudest, mida loetakse I üldtantsupeoks. Peo patrooniks oli president Lennart Meri.
Laulupeotuli süüdati Tartu juubelipeo ajal I üldlaulupeo toimumispaigas, tantsupeotuli aga esmakordselt Helju Mikkeli kodutalus Haldjal Tartumaal. Peotuled ühinesid Nõo kiriku juures ning jõudsid ühiselt peo alguseks Tallinnasse. Tule tulemise korraldas Eesti Meestelaulu Selts ja see rändas 430 kilomeetrit hobuvankril läbi Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla Tallinnasse.
PEO AJAKAVA
Reedel, 1. juulil
kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Laupäeval, 2. juulil
kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil
kell 15.30 rongkäik
kell 20 laulupeo avamine ja I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 3. juulil
kell 14 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 18 tantsupeo III etenduskontseralevi staadionil
Laulupeo muusikajuht Kuno Areng
Tantsupeo pealavastaja Mait Agu
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Lääne tantsi lõhutie,
Järva tantsi jännatie,
Tartu tantsi tallatie
Tantsupeo pealavastaja Mait Agu inspireerisid XV üldtantsupidu kavandamisel just need read eeposest “Kalevipoeg”. Kalevi ja Linda suure pulmapeona lavastatud tantsupeol esinesid tantsurühmad Viru, Harju, Lääne ja Järva piirkondade kaupa.
Peojärgne Postimees kirjutas: “XV üldtantsupeo etenduse alguseks on murul kaks hiigelõllekappa, kandled ja külakiiged. Kaks ratsanikku ees, laulupeotuli vankril, sõidavad Linda ja Kalev peoväljakule. Tuletoojad teevad kummarduse Helju Mikkelile. Tantsumemm seisab mäeveerul, kivi ja kada kõrval ning loeb tuleloitsu. Ilutuleloitsu.” Tuli, millele Helju Mikkel loitsu luges, oli mõned päevad tagasi tema kodutalus Haldjal süüdatud ning koos laulupeotulega läbi Eesti sõites äsja Tallinnasse jõudnud.
Kuna 1994. aastal möödus 60 aastat I Eesti Mängudest, tantsisid kõik tantsijad ühiselt algatuseks neid tantse, mida 1934. aastalgi tantsiti – Tüska polka, “Labajalg” ja “Tuljak”. Pärast seda jätkus pulmapidu iga piirkonna esinemisega. Iga regioon pakkus midagi eripärast ja põnevat – Lääne-Eestist pärit tantsijad esitasid hiidlaste huumoriga põimitud kõrtsistseeni ja merepeo, Harju- ja Raplamaa tantsijad aga veeresid tantsumurult ära hiiglasliku vokirattana.
Lõpetuseks esitatakse taas ühiselt Lembe Lõivu ja Mait Agu “Tantsuloits”, finaali traditsioonilise osana tantsitakse taas Anna Raudkatsi “Tuljakut”.
Tantsupeol osalejaid oli koos saatjatega 7599.
TANTSUPEO JUHID
Pealavastaja Mait Agu
Üldjuht-lavastajad Maie Orav, Linda Raus, Helle-Mare Kõmmus, Andi Einaste, Heiki Unt
Muusika üldjuht Erich Loit
Üldjuht-korraldaja Juris Žigurs
Üldjuhtide assistendid Diana Otsing, Mari Orgulas, Aavo Moldau, Ivi Lehtmets, Helju Veedam, Tiiu Laurimaa, Pill Luht, Üle Luht, Alli Põrk, Anne Keerd, Helgi Miller, Mati Kivi, Lidia Laidinen, Lille Arraste, Enn Madi, Aime Koger, Maie Pau, Maie Riitsalu, Margus Käär, Lembit Melles, Silver Simmer
Kunstnik-kujundaja Riina Vanhanen
Vahetekstide autor Helju Mikkel
Helirežissöörid Asta Kuivjõgi, Hans Brümmel, Uno Tormet, Kalev Timuska
Helioperaatorid Tiiu Hansen ja Külli Tüli
Heliinsener Lauri Varandi
TANTSUPEO KAVA
TULEK
Kõik tantsijad
Üldjuht-pealavastaja Mait Agu
SÜIT EESTI RAHVATANTSUDEST:
-TÜSKA POLKA
-LABAJALG
-TULJAK
Valirühmade tantsijad ja noored viiuldajad Erich Loidi juhatusel
RISTITANTS
Tallinna valikrühmade tantsijad
Eesti rahvaviis
Muusikaseade Mart Siimer
Tantsuseade Mait Agu
VIRU TANTSI VEERETIE
Lääne- ja Ida-Virumaa, Kohtla-Järve ja Narva rahvatantsijad
Üldjuht-lavastaja Maie Orav
VIRU VALTSID
Eesti rahvamuusika ja -tantsud
Tantsuseade Maie Orav
KUPJA KOLM TÜTART
Eesti laulumäng
KOERAD-POISID
Rahvamuusika
Koreograafia Maie Orav
KUNDA POLKA
Rahvamuusika
Koreograafia Maie Orav
HARJU TANTSI HAKATIE
Harjumaa, Raplamaa ja Tallinna rahvatantsijad
Üldjuht-lavastaja Linda Raus
MEIL AIA-ÄÄRNE TÄNAVAS
Muusika Alo Põldmäe, eesti rahvaviis
Lavastus Linda Raus
ÕDE-VENDA
Rahvamuusika
Koreograafia ja lavastus Tiiu Laurimaa
KIIGEL KARTLIK
Muusika Veljo Tormis, eesti rahvalaul
Koreograafia Kristiina Tänavsuu
Lavastus Pill Luht
KIIK KUTSUB
Muusika Boris Kõrver
Koreograafia Salme ja Ott Valgemäe
Lavastus Ülo Luht
TIIDERATAS-TAADERATAS
Rahvamuusika
Koreograafia Heino Aassalu
Lavastus Linda Raus
LÄÄNE TANTSI LÕHUTIE
Läänemaa, Pärnumaa ja Pärnu linna, Saaremaa ja Hiiumaa rahvatantsijad
Üldjuht-lavastaja Helle-Mare Kõmmus
KÕRTSISTSEEN
Muusika Gustav Ernesaks, ooperist “Tormide rand”
Kaastegev akordionistide ansambel Venda Tammani juhatusel
Koreograafia Mait Agu
MEREPIDU
Muusika ja tekst Virve Köster
Koreograafia Helle-Mare Kõmmus
JÄRVA TANTSI JÄNNATIE
Järvamaa ja Jõgevamaa tantsijad
Üldjuht-lavastaja Andi Einaste
KUNGLA RAHVAS
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Koreograafia Mait Agu
KIIGADI-KAAGADI
KIIGARI-KAAGARI
Eesti rahvamuusika ja -tantsud
SIISIK
Eesti rahvamuusika – ja tants
Tantsuseade Andi Einaste
TÕMBA-JÜRI
Muusika Edgar Arro ja Boris Kõrver, operetist “Rummu Jüri”
Koreograafia Ida Urbel
TARTU TANTSI TALLATIE
Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa ja Tartu linna tantsijad ja seto leelotajad Aili Sireli juhatusel
Üldjuht-lavastaja Heiki Unt
SETU LEELO
KUST MINA TUNNEN TUIMA NEIU
Rahvamuusika
Koreograafia Diana Otsing
MULK JA SETU SIMMANIL
Rahvamuusika
Koreograafia Heiki Unt
SÕLESEPAD
Muusika Ivar Voites
Koreograafia ja sõnad Helju Mikkel
LÕPETUS
Kõik peost osavõtjad
Üldjuht-pealavastaja Mait Agu
TANTSULOITS
Muusika Mihkel Tartu ja Erich Loit
Koreograafia Lembe Lõiv, Mait Agu
TULJAK
Muusika Miina Härma ja Raimond Kulli
Sõnad Freidrich Karlson
Koreograafia Anna Raudkats
KOHUS KOJU MINNA
Rahvamuusika