XV TANTSUPIDU (1994)

Aeg: 1.-3. juuli 1994 Tallinnas

Asukoht: Tallinn - Kalevi staadion

Korraldaja: Eesti Üldlaulupeo Peakomisjon, Eesti Üldlaulupeo Direktsioon ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Algupärane nimetus: Juubeli (XXII) üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu

 

1994Esimene taasiseseisvunud Eestis peetud pidu otsustati pidada üldlaulupidude 125. aastapäeval. Ühtlasi täitus 1994. aastal 60 aastat I Eesti Mängudest, mida loetakse I üldtantsupeoks. Peo patrooniks oli president Lennart Meri.

Laulupeotuli süüdati Tartu juubelipeo ajal I üldlaulupeo toimumispaigas, tantsupeotuli aga esmakordselt Helju Mikkeli kodutalus Haldjal Tartumaal. Peotuled ühinesid Nõo kiriku juures ning jõudsid ühiselt peo alguseks Tallinnasse. Tule tulemise korraldas Eesti Meestelaulu Selts ja see rändas 430 kilomeetrit hobuvankril läbi Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla Tallinnasse.

PEO AJAKAVA

Reedel, 1. juulil
kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil

Laupäeval, 2. juulil
kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil
kell 15.30 rongkäik
kell 20 laulupeo avamine ja I kontsert Tallinna Lauluväljakul

Pühapäeval, 3. juulil
kell 14 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 18 tantsupeo III etenduskontseralevi staadionil

Laulupeo muusikajuht Kuno Areng
Tantsupeo pealavastaja Mait Agu


1994-tpRistitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Lääne tantsi lõhutie,
Järva tantsi jännatie,
Tartu tantsi tallatie

Tantsupeo pealavastaja Mait Agu inspireerisid XV üldtantsupidu kavandamisel just need read eeposest “Kalevipoeg”. Kalevi ja Linda suure pulmapeona lavastatud tantsupeol esinesid tantsurühmad Viru, Harju, Lääne ja Järva piirkondade kaupa.

Peojärgne Postimees kirjutas: “XV üldtantsupeo etenduse alguseks on murul kaks hiigelõllekappa, kandled ja külakiiged. Kaks ratsanikku ees, laulupeotuli vankril, sõidavad Linda ja Kalev peoväljakule. Tuletoojad teevad kummarduse Helju Mikkelile. Tantsumemm seisab mäeveerul, kivi ja kada kõrval ning loeb tuleloitsu. Ilutuleloitsu.” Tuli, millele Helju Mikkel loitsu luges, oli mõned päevad tagasi tema kodutalus Haldjal süüdatud ning koos laulupeotulega läbi Eesti sõites äsja Tallinnasse jõudnud.

Kuna 1994. aastal möödus 60 aastat I Eesti Mängudest, tantsisid kõik tantsijad ühiselt algatuseks neid tantse, mida 1934. aastalgi tantsiti – Tüska polka, “Labajalg” ja “Tuljak”.  Pärast seda jätkus pulmapidu iga piirkonna esinemisega. Iga regioon pakkus midagi eripärast ja põnevat – Lääne-Eestist pärit tantsijad esitasid hiidlaste huumoriga põimitud kõrtsistseeni ja merepeo, Harju- ja Raplamaa tantsijad aga veeresid tantsumurult ära hiiglasliku vokirattana.

Lõpetuseks esitatakse taas ühiselt Lembe Lõivu ja Mait Agu “Tantsuloits”, finaali traditsioonilise osana tantsitakse taas Anna Raudkatsi “Tuljakut”.

Tantsupeol osalejaid oli koos saatjatega 7599.

TANTSUPEO JUHID

Pealavastaja Mait Agu
Üldjuht-lavastajad Maie Orav, Linda Raus, Helle-Mare Kõmmus, Andi Einaste, Heiki Unt
Muusika üldjuht Erich Loit
Üldjuht-korraldaja Juris Žigurs
Üldjuhtide assistendid Diana Otsing, Mari Orgulas, Aavo Moldau, Ivi Lehtmets, Helju Veedam, Tiiu Laurimaa, Pill Luht, Üle Luht, Alli Põrk, Anne Keerd, Helgi Miller, Mati Kivi, Lidia Laidinen, Lille Arraste, Enn Madi, Aime Koger, Maie Pau, Maie Riitsalu, Margus Käär, Lembit Melles, Silver Simmer
Kunstnik-kujundaja Riina Vanhanen
Vahetekstide autor Helju Mikkel
Helirežissöörid Asta Kuivjõgi, Hans Brümmel, Uno Tormet, Kalev Timuska
Helioperaatorid Tiiu Hansen ja Külli Tüli
Heliinsener Lauri Varandi

TANTSUPEO KAVA

TULEK

Kõik tantsijad
Üldjuht-pealavastaja Mait Agu

SÜIT EESTI RAHVATANTSUDEST:
-TÜSKA POLKA
-LABAJALG
-TULJAK
Valirühmade tantsijad ja noored viiuldajad Erich Loidi juhatusel

RISTITANTS
Tallinna valikrühmade tantsijad
Eesti rahvaviis
Muusikaseade Mart Siimer
Tantsuseade Mait Agu

VIRU TANTSI VEERETIE

Lääne- ja Ida-Virumaa, Kohtla-Järve ja Narva rahvatantsijad
Üldjuht-lavastaja Maie Orav

VIRU VALTSID
Eesti rahvamuusika ja -tantsud
Tantsuseade Maie Orav

KUPJA KOLM TÜTART
Eesti laulumäng

KOERAD-POISID
Rahvamuusika
Koreograafia Maie Orav

KUNDA POLKA
Rahvamuusika
Koreograafia Maie Orav

HARJU TANTSI HAKATIE

Harjumaa, Raplamaa ja Tallinna rahvatantsijad
Üldjuht-lavastaja Linda Raus

MEIL AIA-ÄÄRNE TÄNAVAS
Muusika Alo Põldmäe, eesti rahvaviis
Lavastus Linda Raus

ÕDE-VENDA
Rahvamuusika
Koreograafia ja lavastus Tiiu Laurimaa

KIIGEL KARTLIK
Muusika Veljo Tormis, eesti rahvalaul
Koreograafia Kristiina Tänavsuu
Lavastus Pill Luht

KIIK KUTSUB
Muusika Boris Kõrver
Koreograafia Salme ja Ott Valgemäe
Lavastus Ülo Luht

TIIDERATAS-TAADERATAS
Rahvamuusika
Koreograafia Heino Aassalu
Lavastus Linda Raus

LÄÄNE TANTSI LÕHUTIE

Läänemaa, Pärnumaa ja Pärnu linna, Saaremaa ja Hiiumaa rahvatantsijad
Üldjuht-lavastaja Helle-Mare Kõmmus

KÕRTSISTSEEN
Muusika Gustav Ernesaks, ooperist “Tormide rand”
Kaastegev akordionistide ansambel Venda Tammani juhatusel
Koreograafia Mait Agu

MEREPIDU
Muusika ja tekst Virve Köster
Koreograafia Helle-Mare Kõmmus

JÄRVA TANTSI JÄNNATIE

Järvamaa ja Jõgevamaa tantsijad
Üldjuht-lavastaja Andi Einaste

KUNGLA RAHVAS
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Koreograafia Mait Agu

KIIGADI-KAAGADI
KIIGARI-KAAGARI
Eesti rahvamuusika ja -tantsud

SIISIK
Eesti rahvamuusika – ja tants
Tantsuseade Andi Einaste

TÕMBA-JÜRI
Muusika Edgar Arro ja Boris Kõrver, operetist “Rummu Jüri”
Koreograafia Ida Urbel

TARTU TANTSI TALLATIE

Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa ja Tartu linna tantsijad ja seto leelotajad Aili Sireli juhatusel
Üldjuht-lavastaja Heiki Unt

SETU LEELO

KUST MINA TUNNEN TUIMA NEIU
Rahvamuusika
Koreograafia Diana Otsing

MULK JA SETU SIMMANIL
Rahvamuusika
Koreograafia Heiki Unt

SÕLESEPAD
Muusika Ivar Voites
Koreograafia ja sõnad Helju Mikkel

LÕPETUS

Kõik peost osavõtjad
Üldjuht-pealavastaja Mait Agu

TANTSULOITS
Muusika Mihkel Tartu ja Erich Loit
Koreograafia Lembe Lõiv, Mait Agu

TULJAK
Muusika Miina Härma ja Raimond Kulli
Sõnad Freidrich Karlson
Koreograafia Anna Raudkats

KOHUS KOJU MINNA
Rahvamuusika