Sümboolne tõotus “Mina jään” on justkui allkiri, mis seob meid me juurtega, ükskõik kuhu elutee meid maailmas ka viib. See on vaimne ja väärtuspõhine side Eestiga, mis sügaval südamesopis meid ikka siia tagasi kisub.
Laulu- ja tantsupeo tuli süüdati 16. aprillil, kui kutsuti kõiki üles Eestis ja kaugemalgi süütama laulu- ja tantsupeo tuld. Selle päevaga tähistati Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamise algust ja täpselt sada aastat tagasi toimunud Eestimaa ja Liivimaa üheks liitmist.
Noortepeol osales põlvkond, kes on sündinud vabas Eestis ehk pärast iseseisvuse taastamist. Laulupeol osales 797 kollektiivi, sh 16 väliskollektiivi. Tantsupeol 585 kollektiivi, sh 1 väliskollektiiv ehk Riia Eesti kooli tantsurühm. Rahvamuusikapeol osales üle 550 pillimängija. Koos osalejatega oli laulupeo kontserdil üle 90 000 inimese. Tantsupeo etendusi käis vaatamas enam kui 20 000 pealtvaatajat.
Peo ajakava
R, 30. juuni
Kell 19.00 – tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
L, 1. juuli
Kell 13:00 – tantsupeo II etendus Kalevi staadionil (jäi ilma tõttu ära)
Kell 14:00 – tantsijate eestvõttel ühistantsimine Vabaduse väljakul
Kell 15:00 – rahvamuusikapidu Poolamäe pargis
Kell 19:00 – tantsupeo III etendus Kalevi staadionil
P, 2. juuli
Kell 9:30 – rongkäik
Kell 14:00-20.00 – laulupidu Lauluväljakul
Heli Jürgenson – laulupeo peadirigent
Margus Toomla – tantsupeo pealavastaja
Laulupeol oli palju värskust ja noorust: esimest korda asusid laulupeo dirigendipulti 17 noort dirigenti, 11 solistist 9 tegid laulupeo solistidebüüdi. Sama palju kui oli debüütsoliste, oli kavas ka uudisteoseid. Üheksast uudisteosest oli üks meeldejäävamaid ühendkooride esituses kõlanud Rasmus Puuri “Meie” Anna Haava sõnadele autori dirigeerimisel. Paljudele jäigi laulupeolt kõlama mõte, et noored ei taha olla “vaikiv lehekülg aegade raamatus”.
Peol osales rekordiliselt enam kui 10 000 mudilaskooride lauljat, kellele paljudest oli see samuti esimene laulupeokogemus. Laulupeol mängis ligi 1000-liikmeline noorte sümfooniaorkester, kus tegid kaasa ka umbes 80 ettevalmistusorkestrite noort muusikut.
Vabas Eestis sündinud noorte laulupeoliste esitatud kavas oli ka hulk laulupidude klassikuid, kuid nendegi puhul märgiti, et omal ajal loodi need küllalt noorte autorite poolt. Kavva jagus nii hoogsust kui mõtlikkus, laulupeo lõpetas lauljate eestvõttel Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa “Laul Põhjamaast”. Lisaks taaselustati vana äratusmängude tava: rongkäigu päeva hommikul kell 8.30 kõlas äratusmäng Jaani kiriku tornist. 7liikmeline puhkpilliorkester esitas Mihkel Lüdigi “Koitu” Rasmus Puuri uues seades. Sama viisi uus seade oli ka laulupeo signatuuriks.
Laulupeo kava
ÜHENDKOOR
“Koit”
Mihkel Lüdig (1880-1958)
Friedrich Kuhlbars (1841-1924)
dirigent Ants Üleoja
“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”
Fredrik Pacius (1809-1891)
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
dirigent Olev Oja
“Eesti lipp”
Enn Võrk (1905-1962)
Martin Lipp (1854-1923)
dirigent Ingrid Kõrvits
“Meie”
Rasmus Puur (1991)
Anna Haava (1864-1957)
dirigent Rasmus Puur – debüüt laulupeo dirigendina
Uudisteos
LASTEKOOR
“Mets neidude vahel”
Eesti rahvaviis (Karksi)
seade Aarne Vahuri (1941)
sümfooniaorkestri seade Tõnis Kõrvits
solist Marion Strandberg (flööt)
dirigent Ingrid Roose – debüüt laulupeo dirigendina
Uus seade laulupeoks
“Päev läeb puudele punane”
Gustav Ernesaks (1908-1993)
Rahvaluule, Juhan Sütiste (1899-1945)
dirigent Janne Fridolin – debüüt laulupeo dirigendina
“Maailm heliseb”
Eeva Talsi (1988)
Aapo Ilves (1970)
seade Tõnis Kõrvits
liikumise seade Regina Rebane
kaastegev ansambel Curly Strings
dirigent Toomas Voll
Uus seade laulupeoks
“Paradiis”
Mari Jürjens (1988)
seade Andres Lemba
kitarride ansambel, juhendaja Lauri Jõeleht
dirigent Janne Fridolin
Uus seade laulupeoks
PUHKPILLIORKESTER
“Tormakas algus”
Priit Raik (1948-2008)
dirigent Ott Kask
“Maksamereliste tants” balletist “Kratt”
Eduard Tubin (1905-1982)
puhkpilliorkestrile seadnud Peeter Saan
dirigent Sirly Illak-Oluvere – debüüt laulupeo dirigendina
“Koduteel”
Eesti rahvaviisi ainetel, Riivo Jõgi (1987)
dirigent Bert Langeler – debüüt laulupeo dirigendina
Uudisteos
“Laevadele”
Ülo Krigul (1978)
dirigent Hando Põldmäe
Uudisteos
MUDILASKOOR
“Uhti-uhti”
Eesti rahvaviis
Ado Piirikivi (1849-1916)
seade Tõnis Kõrvits
dirigent Annelii Traks
Uus seade laulupeoks
“Laulu mõju”
Mart Saare (1882-1963) seatud rahvaviis ja tekst
Riho Pätsi (1899-1977) ja Richard Ritsingu (1903-1994)
seadeid täiendanud Annelii Traks ja Kaie Tanner
dirigent Annelii Traks
Uus seade laulupeoks
“Meie laul”
Riho Esko Maimets (1988)
Heiki Vilep (1960)
solist Iida Lepp (plokkflööt)
dirigent Silja Uhs – debüüt laulupeo dirigendina
Uudisteos
“Lööb suvelaulu rohutirts”
Piret Rips-Laul (1965)
Venda Sõelsepp (1923-2006)
sümfooniaorkestri seade Piret Rips-Laul, Jaan Randvere
dirigent Jaanika Kuusik – debüüt laulupeo dirigendina
“Soovide laul”
Priit Pajusaar (1964)
Leelo Tungal (1947)
kooriseade Kadri Hunt
sümfooniaorkestri seade Tõnis Kõrvits
dirigent Kaie Tanner
POISTEKOOR
“Poiste laul”
Aksel Pajupuu (1926-2009)
Kaarel Korsen (1906-1980)
sümfooniaorkestri seade Tõnis Kõrvits
dirigent Maret Alango – debüüt laulupeo dirigendina
“Õunalaul”
Rein Rannap (1953)
Ott Arder (1950-2004)
dirigent Lydia Rahula
Uus seade laulupeoks
POISTEKOOR JA NOORMEESTEKOOR
“Minu juurte lugu”
Andres Lemba (1968)
Anli Eha (1956)
dirigent Hirvo Surva
Uudisteos
“Vana harjutus”
Olav Ehala (1950)
dirigent Kuldar Schüts
Uus seade laulupeoks
“Isa ja poja lauluke”
René Eespere (1953)
Ott Arder (1950-2004),
René Eespere (Heldur Karmo ja rahvalike tekstide alusel)
vokaalansambel
dirigent Indrek Vijard
Uus seade laulupeoks
NOORMEESTEKOOR
“Isamaa”
Karl August Hermann (1851-1909)
Carl Eduard Malm (1837-1901)
dirigent Kuno Kerge – debüüt laulupeo dirigendina
“See on see maa”
Muusika ansambel „Metsatöll“
Lauri Õunapuu (1976)
Seade Peeter Perens
solist Kristjan Mäeots (šamaanitrumm)
dirigent Peeter Perens
Uus seade laulupeoks
“Vaid see on armastus”
Olav Ehala (1950)
Enn Vetemaa (1936-2017)
dirigent Edmar Tuul – debüüt laulupeo dirigendina
Uus seade laulupeoks
NEIDUDEKOOR
“Noor kevade”
Gustav Ernesaks (1908-1993)
Juhan Liiv (1864-1913)
dirigent Triin Koch
“Aga tule”
Kadri Voorand (1986)
Liisa Lotta Tomp (1995)
dirigent Külli Kiivet – debüüt laulupeo dirigendina
Uudisteos
“Ei saa mitte vaiki olla”
Miina Härma (1864-1941), Sander Pehk (1990)
Anna Haava
ansambel Algorütmid
dirigent Tiiu Ivanova – debüüt laulupeo dirigendina
Uus seade laulupeoks
“Om laul”
Mari Kalkun (1986)
seade Andres Lemba (1968)
kandleansambel, juhendaja Pille Karras
dirigent Mai Simson – debüüt laulupeo dirigendina
Uus seade laulupeoks
NOORTE SÜMFOONIAORKESTER
“Rännak”
Hetked eesti sümfoonilistest teostest
avamäng „Julius Caesar“ (Rudolf Tobias),
poeem „Põhjarannik“ (Villem Kapp),
kontsert kammerorkestrile op. 16 (Jaan Rääts),
„Mõõkade tagumine“ balletist „Kalevipoeg“ (Eugen Kapp),
avamäng nr 2 (Veljo Tormis),
sümfooniline poeem „Koit“ (Heino Eller)
seade Riivo Jõgi
dirigent Jüri-Ruut Kangur
Uus seade laulupeoks
“Kodumaine viis”
Heino Eller (1887-1970)
Dirigent Rasmus Puur (1991)
“Ühe rahva lugu”
Jüri-Ruut Kangur (1975)
dirigent Jüri-Ruut Kangur
Uudisteos
Süit noorteorkestrile “Buratino tegutseb jälle”
Tauno Aints (1975)
dirigent Martin Sildos – debüüt laulupeo dirigendina
Uus seade laulupeoks
KOONDORKESTER
“Tärkamine”
Rasmus Puur (1991)
dirigent Riivo Jõgi – debüüt laulupeo dirigendina
Uudisteos
Süit filmist „Supilinna salaselts”
Liina Sumera (1988)
dirigent Hando Põldmäe
Uus seade laulupeoks
SEGAKOOR
“Viru lauliku mõtted”
Ester Mägi (1922)
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
dirigent Kaspar Mänd
“Elu on lootus ja loomine”
Kadri Voorand (1986)
Doris Kareva (1958)
dirigent Ksenija Grabova – debüüt laulupeo dirigendina
Uudisteos
Meil aiaäärne tänavas Lydia Koidula (1843-1886)
Kui mina alles noor veel olin Märt Mohn (1811-1872)
Vaikne kena kohakene Martin Körber (1817-1893)
tsüklist “Nostalgia” (kaheksa tuntud eesti laulu)
seade Veljo Tormis (1930-2017)
dirigent Heli Jürgenson
“Isamaa ilu hoieldes”
Alo Mattiisen (1961-1996)
Jüri Leesment (1961)
seade sümfooniaorkestrile Tõnu Kõrvits
solistid Ivo Linna, Robert Linna, Indra-Mirell Zeinet, Joosep Toomeste
dirigent Valter Soosalu – debüüt laulupeo dirigendina
ÜHENDKOOR
“Oh laula ja hõiska”
Karl August Hermann (1851-1909)
dirigent Aarne Saluveer
“Eesti muld ja eesti süda”
Rein Rannap (1953)
Lydia Koidula (1843-1886)
dirigent Heli Jürgenson
Uus seade laulupeoks
“Ta lendab mesipuu poole”
Peep Sarapik (1949-1994)
Juhan Liiv (1864-1913)
dirigent Elo Üleoja
“Mu isamaa on minu arm”
Gustav Ernesaks (1908-1993)
Lydia Koidula (1843-1886)
dirigent Ants Soots
“Õhtu ilu”
Kärt Johanson (1971)
Eesti rahvaluule
seade Pärt Uusberg (1986)
solistid Sirlen Rekkor ja Katre Pukk
dirigent Raul Talmar
Laulupeo tegijad
Peadirigent Heli Jürgenson
Mudilaskoori liigijuht Annelii Traks
Mudilaskoori dirigendid Kaie Tanner, Jaanika Kuusik, Silja Uhs
Lastekoori liigijuht Janne Fridolin
Lastekoori dirigendid Toomas Voll, Ingrid Roose
Poistekoori liigijuht Indrek Vijard
Poistekoori dirigendid Hirvo Surva, Kuldar Schüts, Maret Alango, Lydia Rahula
Noormeestekoori liigijuht Peeter Perens
Noormeestekoori dirigendid Kuno Kerge, Edmar Tuul
Neidudekoori liigijuht Triin Koch
Neidudekoori dirigendid Külli Kiivet, Mai Simson, Tiiu Ivanova
Segakoori liigijuht Kaspar Mänd
Segakoori dirigendid Heli Jürgenson, Ksenija Grabova, Valter Soosalu
Puhkpilliorkestri liigijuht Hando Põldmäe
Puhkpilliorkestri dirigendid Ott Kask, Sirly Illak-Oluvere, Bert Langeler
Sümfooniaorkestri liigijuht Jüri-Ruut Kangur
Sümfooniaorkestri dirigendid Martin Sildos, Riivo Jõgi, Rasmus Puur
Ideekavandi autorid Rasmus Puur ja Veiko Tubin