“Hinge” ja “hingamise” ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded.

Otsides hingeldades õiget kohta. Hoiavad ootuses hinge kinni. Hõiskavad kogu hingest. Siis kohtuvad ühe rahva hinged. See on hingematvalt ilus.

Ühes hingamine võib muuta ajalugu. Resonantsiks koondunud hingevõnked on purustanud rauda ja riigikordi. Aga see pole üheshingamise ainus mõte. Sel peol saame kokku nendega, kes laulsid ja tantsisid enne meid. Ja kaasaegsetega, kelle hing argises võidujooksus märkamata jääb. Ühes hingamises pole vahet, kas oled näoga kuulajate või esinejate poole või asud hoopis kusagil mujal. Kui hingad ühes, on Su hing kohal.

See terve rahva hingetõmme tuleb jälle.

PEO AJAKAVA

Neljapäev, 2. juuli 2009
kell 15 pillipidu Raekoja platsil
kell 22.30 TuleTulemine Admiraliteedi Basseinis
laulu- ja tantsupeo avamine

Reede, 3.juuli 2009
kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil

Laupäev, 4.juuli 2009
kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil
kell 14 laulu- ja tantsupeo rongkäik
kell 19 laulupeo I kontsert Lauluväljakul

Pühapäev, 5.juuli 2009
kell 11 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil
kell 14 laulupeo II kontsert Lauluväljakul

Napp kuu enne laulu- ja tantsupeo algust tähistasid lauljad ja tantsijad ühiselt Otepääl 125 aasta möödumist esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kinkis sel puhul 1367 sinimustvalget kandelippu igale peost osavõtvale kollektiivile, mis kaunistasid peo rongkäiku ja kontserte.

Laulupeotuli süüdati traditsiooniliselt Tartus I üldlaulupeo mälestuskivi juures ning tantsupeotuli Kihnu saarel. Pärnus jätkas ühendatud peotuli teekonda Tallinnasse. Esmakordselt laulu- ja tantsupidude ajaloos kulges TuleTulemise teekond mööda Eestimaa veeteid ajaloolistel puulaevadel. Laulupeotuli liikus isegi Tartust Pärnusse mööda veeteed viikingipaadi, kalepurjeka ja haabjatega Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi ja naiskoori Emajõe Laulikud koostöös. Peatuti Kärknas, Ulilas, Rannu-Jõesuus, Soontagas, Pikasillas, Valmas, Tänassilmas, Vana-Võidus, Viljandis, Tohvris, Karuskosel, Tori-Jõesuus, Reiul. Pärnust edasi möödus pidude ühine tuli ELT SA, Eesti Kooriühingu ja ERRS-i korraldamisel meritsi Tallinna jahtaga “Ruhnu karu”, tehes peatusi Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus. Pidu avati 2. juuli õhtul, kui tuli jõudis Admiraliteedi basseini. Kokku oli tuleteekonna pikkus 920 kilomeetrit, sellest 380 km siseveeteedel ja 540 mereteedel.

Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsijaga, võimleja ja orkestrandiga.

Laulu- ja tantsupidu nautis suur hulk pealtvaatajaid – kokku ligi 153 900 inimest. Eesti Televisiooni vahendusel nautis iga ülekannet üle 100 000 inimese, pühapäevast laulupeo kontserti suisa 163 000 huvilist.

Laulupeo kunstiline juht Ants Soots
Tantsupeo ideekavandi autor ja aujuht Henn Tiivel
Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht

Korraldaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Vaata lisaks ERR arhiivist

• Laulupidu ÜhesHingamine avamine ja I kontsert (I päev)
• Laulupidu ÜhesHingamine (II päev)
• Sissehingamine – laulu- ja tantsupeo sünnilugu

---

XVIII tantsupeoga tähistati 75 aasta möödumist 1934. aastal toimunud I Eesti Mängudest, mida loetakse tantsupidude sünnitähtpäevaks.

Tantsupidu „Meri“ jutustas mererahva loo – mere ja Eestimaa sünnist, vanadest merekarudest ja noortest merekukkedest, rannarahva pidudest. Tantsijad tantsisid mere kutsest ja maailma avastamise seiklustest ning jutustasid nii nendest, kes jäävadki merele kui laevade koduranda jõudmisest. Tantse ühendasid suurepäraselt Jaan Tätte vahetekstid. 29 esitatud tantsust 18 olid loodud spetsiaalselt tolleks tantsupeoks.

Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht hüüdis kontserdi lõpus: „Tantsisime nii et hing väljas, aga elu sees! Kapten tänab meeskonda ja reisjaid. Oleme päral. Sügav, hingepõhja puudutav õnnetunne.“

Tantsupeo idee autor oli Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht.

TANTSUPEO KAVA

MERE JA EESTIMAA SÜND

ALGUMERI*/**
Muusika Tonio Tamra
Sõnad Lauri Õunapuu, kasutatud rahvalaulude motiive „Kased kasvamas“ (Vändra) ja „Veere, päike“ (Kodavere)
Koregraafia ja lavastus Riina Voolpriit, Ülo Luht, Kristjan Kurm

ESIVANEMATE AEGU…

N1- JA N2-NAISRÜHMAD

VOORTANTS, TARGA REHEALUNE*
Tantsuviisid Kolga rannast ja Muhu kihelkonnast
Seade Tiit Kikas
Rahvatantsude seade ja lavastus Maire Udras

ÜITS PAIGAKE*
Muusika Anu Taul
Sõnad Mare Osi
Koreograafia Ülle Feršel
Lavastus Maire Udras

VANAD MEREKARUD

D-SEGARÜHMAD

KALAMEES*
Tantsuviisid Kihnu ja Ruhnu saarelt ning Häädemeeste ja Mustjala kihelkonnast
Koreograafia Maie Orav
Lavastus Erika Põlendik

KALAMEHE JUTT*
Muusika Jaan Koha
Sõnad Astrid Pirn
Seade Tanel Aavakivi
Koreograafia Ülo Luht
Lavastus Erika Põlendik

NOORED MEREKUKED

7.-9. KLASSI SEGARÜHMAD

MEREMEHEHAKATISTE TANTS*
Rahvaviis
Koreograafia ja lavastus Maido Saar

RANNAPIIGA UNISTUS*
Muusika Anu Taul „Üü kõllane“
Sõnad Nikolai Baturin
Koregraafia ja lavastus Maido Saar

TURSAPOLKA*
Rahvaviis Jõelähtme kihelkonnast
Koregraafia ja lavastus Maido Saar

MERI JA MEHED

A-SEGARÜHMAD

KALUR JA MERI
Muusika Harri Otsa
Koreograafia Salme ja Ott Valgemäe
Lavastus Märt Agu

RANNARAHVA PIDU

B-SEGARÜHMAD

MEREMEESTE VALSS*
Rahvaviis Tartumaalt
Seade ansamblilt Virre
Seade Kalev Järvela
Lavastus Helle-Mare Kõmmus

KILLADI-KÕLLADI
Rahvaviis Hiiumaalt
Koreograafia Salme Valgemäe
Lavastus Helle-Mare Kõmmus

C-SEGARÜHMAD

TANTSUPEOLE*
Muusika ja sõnad Taavi Otsus
Seade ansamblilt Ska Faktor
Koreograafia Karmen Ong
Lavastus Linda Pihu

JA KUI MERRE LOOJUB PÄIKE…

RANNAVALSS*
Rahvalik viis „Paradiisiliblikas“
Seade ansamblilt Sannalise
Koregraafia Ene Jakobson
Lavastus Linda Pihu

TANTSUANSAMBEL SÕLEKE A-RÜHMAD

MINA JA SINA*
Muusika, seade Urmas Lattikas „Armastus jääb“
Lavastus Kristjan Kurm

MERE KUTSE

A- JA B-SEGARÜHMADE MEHED

MIS SEAL MEILE TEHTANEKSE*/**
Rahvamuusika
Seade Kristjan Priks, Tiit Kikas
Koreograafia ja lavastus Renee Nõmmik

B-SEGARÜHMAD

USALDA*
Muusika Arvo Pärt „Ukuaru valss“
Koreograafia Maie Orav
Lavastus Helle-Mare Kõmmus

A-SEGARÜHMAD

ARMASTUS JÄÄB…*/**
Muusika Urmas Lattikas
Sõnad Kairi Kroon
Koregraafia Ülo Luht
Lavastus Märt Agu

MAAILMA AVASTAMINE

A-SEGARÜHMADE MEHED

MERIMIES
Rahvalik laul „Sääl kaugel, kaugel merel“
Koregraafia Maido Saar
Lavastus Märt Agu

LÄTI TANTSURÜHMAD

DAUGAVA ÄÄRES
Muusika Elga Igenbergas
Sõnad Haris Suna
Koregraafia Haris Suna
Lavastus Rolands Juraševskis

SOOME TANTSURÜHMAD

VAIKSEL JA TORMISEL MEREL
Muusika Ano Alviola „Viismenuett“, „Jälkipolska“
Koregraafia ja lavastus Antti Savilampi

VENE TANTSURÜHMAD

AH, SENI SENI
Vene rahvamuusika
Seade Konstantin Arutjunov
Koregraafia ja lavastus Jekaterina Rasskazova

KULTUURIDE VIRVARR
Lavastus Renee Nõmmik

MERI ANNAB, MERI VÕTAB

VÕIMLEMISRÜHMAD

MERE TUJUD*/**
Muusika Tonio Tamra
Koregraafia Riina Voolpriit, Mare Paist
Lavastus Riina Voolpriit

LOOTUS

N2-NAISRÜHMAD

VIIRE TAKKA
Rahvaviis
Seade Tiit Kikas
Koregraafia Kai Leete
Lavastus Tiiu Pärnits

3.-4. KLASSIDE SEGARÜHMAD

ÜMBER KÜLA RINGI*
Rahvamuusika
Seade ansamblilt Sannalise
Eesti rahvatantsude „Raabiku“, „Ümber küla ringi“ ja „Näpupolka“ seade ja lavastus Marina Kuznetsova

MEREMEHE LAUL*
Muusika Hans Hindpere
Sõnad Olivia Saar
Seade Urmas Lattikas
Koregraafia Maido Saar ja Marina Kuznetsova
Lavastus Marina Kuznetsova

KÕIK LAEVAD JÕUAVAD KORD KODURANDA

TUULEVAIKSEL ÖÖL**
Muusika ja sõnad Jaan Tätte
Lavastus Ülo Luht

A-, B-, C- JA D-SEGARÜHMAD

TULJAK
Muusika Miina Härma, Raimond Kull
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
Koreograafia Anna Raudkats
Lavastus Ülo Luht

KÕIK TANTSIJAD

MEREPIDU
Muusika ja sõnad Virve Köster
Koregraafia Helle-Mare Kõmmus ja Ülo Luht
Lavastus Ülo Luht

ALGUMERI
Muusika Tonio Tamra
Sõnad Lauri Õunapuu
Lavastus Ülo Luht

* XVIII tantsupeole loodud tants

** XVIII tantsupeole loodud muusika

TANTSUPEO JUHID

Tantsupeo ideekavandi autor ja aujuht Henn Tiivel
Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht
3.-4. klassi segarühmade liigijuht Marina Kuznetsova
7.-9. klasside segarühmade liigijuht Maido Saar
Nooremate segarühmade liigijuht Helle-Mare Kõmmus
Noorte segarühmade liigijuht Linda Pihu
Tantsuansamblite liigijuht Märt Agu
Vanemate segarühmade liigijuht Erika Põlendik
Nooremate naisrühmade liigijuht Maire Udras
Kogemustega naisrühmade liigijuht Tiiu Pärnits
Võimlemisrühmade liigijuht Riina Voolpriit
Kunstilise juhi assistendid Kristjan Kurm, Kadri Tiis ja Renee Nõmmik
3.-4. klassi segarühmade assistendid Helena-Mariana Reimann, Ulla Helin ja Urve Kilk
7.-9. klassi segarühmade assistendid Aveli Asber, Hele Pomerants ja Margus Toomla
Nooremate segarühmade assistendid Kristiina Kapper, Kristiina Vessar ja Henn Tiivel
Noorte segarühmade assistendid Mall Järvela, Andi Einaste, Karin Soosalu
Tantsuansamblite assistendid Argo Liik, Karmen Ong ja Elo Unt
Vanemate segarühmade assistendid Jaan Ulst, Ivi Lehtmets ja Vaike Rajaste
Nooremate naisrühmade assistendid Andre Laine, Maie Pau ja Ülle Feršel
Kogemustega naisrühmade assistendid Virve Kurbel, Agne Kurikoff-Hermann ja Kaja Kivi
Võimlemisrühmade assistendid Ingrid Loo, Urve Keskküla ja Mare Paist

Pillipeo kunstiline juht Tarmo Kivisilla
Koondkoori liigijuht Tõnis Kõrvits
Viiulikoori liigijuht Juta Helilaid
Kandlekoori liigijuht Ella Maidre
Akordionikoori liigijuht Kristel Laas
Viiulikoori assistent Enrik Visla
Kandlekoori assistendid Laura Lindpere ja Pille Karras
Akordionikoori assistent Eero Paltsepp

Muusikajuht Toomas Lunge
Vahetekstide autor ja stsenarist Jaan Tätte
Kunstnik Liina Tepand

 

Pillipidu

Pillipeo raames toimus neljapäeval, 2. juulil Tallinna raekoja platsil mammutkontsert, mis algas kell pärastlõunal ja lõppes õhtuhämaruses. Järgmisel päeval jätkus pillipidu erinevate väiksemate kontsertidega erinevas paigus.

Pillipeo ajakava

Neljapäeval, 2. juulil
Kell 15 kontsert Tallinna raekojaplatsil

• Kell 15 „Viiul võtab viha!“ – viiulikoor
• Kell 16 „Suupill ja sugulased“ – suupilliansambel Piccolo ja üksikpillimehed
• Kell 17 „Mitmekülgne akordion“ – akordionikoor
• Kell 18 „Hüüa, pilli, hüüa…“ – Eesti orkestrijuhtide rahvamuusikaorkester
• Kell 19 „Kannel kõrgest kõnetab“ – kandlekoor
• Kell 20 „Põrutame päikeseni!“ – koondkoor
• Kell 21 „Kust tunnen oma kodu“ – ansamblid Tartes ja Sõbrad (Põlvamaa), Kungal (Rakvere), Cantelo (Pärnu), Laulusõbrad (Pärnu)
  Pillipeo seovad sõnaga Igor Tõnurist ja Margus Veenre

 

Reedel, 3. juulil

Kell 18 kontsert „Kummardus Cyrillus Kreegile“ Kadrioru kunstimuuseumis
Kell 20 kontsert „Akordioni värvid“ Tallinna matkamajas
Kell 22 kontsert „Põrguorel taevatrepil“ Tallinna matkamajas
Kell 22 kandle öökontsert Tallinna metodisti kirikus

 

Pillipeo toimkond

Pillipeo kunstiline juht Tarmo Kivisilla
Viiulikoori liigijuht Juta Helilaid
Kandlekoori liigijuht Ella Maidre
Koondkoori liigijuht Tõnis Kõrvits
Akordionikoori liigijuht Kristel Laas
Viiulikoori assistent Enrik Visla
Kandlekoori assistendid Laura Lindpere ja Pille Karras
Akordionikoori assistent Eero Paltsepp