“Hinge” ja “hingamise” ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded.

Otsides hingeldades õiget kohta. Hoiavad ootuses hinge kinni. Hõiskavad kogu hingest. Siis kohtuvad ühe rahva hinged. See on hingematvalt ilus.

Ühes hingamine võib muuta ajalugu. Resonantsiks koondunud hingevõnked on purustanud rauda ja riigikordi. Aga see pole üheshingamise ainus mõte. Sel peol saame kokku nendega, kes laulsid ja tantsisid enne meid. Ja kaasaegsetega, kelle hing argises võidujooksus märkamata jääb. Ühes hingamises pole vahet, kas oled näoga kuulajate või esinejate poole või asud hoopis kusagil mujal. Kui hingad ühes, on Su hing kohal.

See terve rahva hingetõmme tuleb jälle.

PEO AJAKAVA

Neljapäev, 2. juuli 2009
kell 15 pillipidu Raekoja platsil
kell 22.30 TuleTulemine Admiraliteedi Basseinis
laulu- ja tantsupeo avamine

Reede, 3.juuli 2009
kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil

Laupäev, 4.juuli 2009
kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil
kell 14 laulu- ja tantsupeo rongkäik
kell 19 laulupeo I kontsert Lauluväljakul

Pühapäev, 5.juuli 2009
kell 11 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil
kell 14 laulupeo II kontsert Lauluväljakul

Napp kuu enne laulu- ja tantsupeo algust tähistasid lauljad ja tantsijad ühiselt Otepääl 125 aasta möödumist esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kinkis sel puhul 1367 sinimustvalget kandelippu igale peost osavõtvale kollektiivile, mis kaunistasid peo rongkäiku ja kontserte.

Laulupeotuli süüdati traditsiooniliselt Tartus I üldlaulupeo mälestuskivi juures ning tantsupeotuli Kihnu saarel. Pärnus jätkas ühendatud peotuli teekonda Tallinnasse. Esmakordselt laulu- ja tantsupidude ajaloos kulges TuleTulemise teekond mööda Eestimaa veeteid ajaloolistel puulaevadel. Laulupeotuli liikus isegi Tartust Pärnusse mööda veeteed viikingipaadi, kalepurjeka ja haabjatega Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi ja naiskoori Emajõe Laulikud koostöös. Peatuti Kärknas, Ulilas, Rannu-Jõesuus, Soontagas, Pikasillas, Valmas, Tänassilmas, Vana-Võidus, Viljandis, Tohvris, Karuskosel, Tori-Jõesuus, Reiul. Pärnust edasi möödus pidude ühine tuli ELT SA, Eesti Kooriühingu ja ERRS-i korraldamisel meritsi Tallinna jahtaga “Ruhnu karu”, tehes peatusi Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus. Pidu avati 2. juuli õhtul, kui tuli jõudis Admiraliteedi basseini. Kokku oli tuleteekonna pikkus 920 kilomeetrit, sellest 380 km siseveeteedel ja 540 mereteedel.

Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsijaga, võimleja ja orkestrandiga.

Laulu- ja tantsupidu nautis suur hulk pealtvaatajaid – kokku ligi 153 900 inimest. Eesti Televisiooni vahendusel nautis iga ülekannet üle 100 000 inimese, pühapäevast laulupeo kontserti suisa 163 000 huvilist.

Laulupeo kunstiline juht Ants Soots
Tantsupeo ideekavandi autor ja aujuht Henn Tiivel
Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht

 

Rahvamuusikapeo ehk pillipeo raames toimus neljapäeval, 2. juulil Tallinna raekoja platsil mammutkontsert, mis algas kell pärastlõunal ja lõppes õhtuhämaruses. Järgmisel päeval jätkus pillipidu erinevate väiksemate kontsertidega erinevas paigus.

Rahvamuusikute kontsertide ajakava

Neljapäeval, 2. juulil
Kell 15 kontsert Tallinna raekojaplatsil

• Kell 15 „Viiul võtab viha!“ – viiulikoor
• Kell 16 „Suupill ja sugulased“ – suupilliansambel Piccolo ja üksikpillimehed
• Kell 17 „Mitmekülgne akordion“ – akordionikoor
• Kell 18 „Hüüa, pilli, hüüa…“ – Eesti orkestrijuhtide rahvamuusikaorkester
• Kell 19 „Kannel kõrgest kõnetab“ – kandlekoor
• Kell 20 „Põrutame päikeseni!“ – koondkoor
• Kell 21 „Kust tunnen oma kodu“ – ansamblid Tartes ja Sõbrad (Põlvamaa), Kungal (Rakvere), Cantelo (Pärnu), Laulusõbrad (Pärnu)
  Pillipeo seovad sõnaga Igor Tõnurist ja Margus Veenre

 

Reedel, 3. juulil

Kell 18 kontsert „Kummardus Cyrillus Kreegile“ Kadrioru kunstimuuseumis
Kell 20 kontsert „Akordioni värvid“ Tallinna matkamajas
Kell 22 kontsert „Põrguorel taevatrepil“ Tallinna matkamajas
Kell 22 kandle öökontsert Tallinna metodisti kirikus

 

Rahvamuusikute toimkond

Pillipeo kunstiline juht Tarmo Kivisilla
Viiulikoori liigijuht Juta Helilaid
Kandlekoori liigijuht Ella Maidre
Koondkoori liigijuht Tõnis Kõrvits
Akordionikoori liigijuht Kristel Laas
Viiulikoori assistent Enrik Visla
Kandlekoori assistendid Laura Lindpere ja Pille Karras
Akordionikoori assistent Eero Paltsepp