15. juuni päikesetõusul süüdati laulu- ja tantsupeo ühine tuli Tartus Eesti Rahva Muuseumi pargis. Ligi 3200 km ja 18 päeva pikkusel teekonnal jõudis tuli kõikidesse Eesti maakondadesse ning ületas Valgas piirikiigul kiikudes isegi Eesti-Läti piiri. Tuletulemisel oli hulgaliselt kontserte, vaatemänge, aga ka üheskoos laulmist-tantsimist ja simmane. Tuld tulid tervitavama erinevad põlvkonnad ning mälestati lahkunud kultuuritegelasi. Tuletulemine ühendati ka teiste sündmustega – näiteks Ida-Virumaal jõudis tuli Sillamäe mere- ja linnapäevadele ning ESTO 2025 „Üheskoos“ Narvas toimunud kontserdile. 13. ESTO toimus tol korral kolmes linnas: algasid Stockholmis, jätkusid Narvas ning lõppesid laulu- ja tantsupeo ajal Tallinnas.

Peoks ettevalmistused algasid loomulikult juba pikka aega enne tule süütamist pidu kavandades – laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid valiti konkursitööde alusel juba 2022. aasta kevadel. Seejärel jätkusid ettevalmistuse Heli Jürgensoni ja Helena-Mariana Reimanni käe all. Kollektiivide registreerimine algas juba 2023. aasta sügisel, õppematerjalide tellimine ja uut pidu tutvustavad terepäevad toimusid 2024 talvel. Peoks valmistuti ette juhendajate repertuaariseminarides ja osalejaks pürgijate pikkades ja tihedates proovides oma kollektiiviga. 2025 kevadel toimusid lisaks 550 maakondlikku eelproovi koos ettetantsimise või -laulmisega ning rahvamuusikupeoks pidi end akrediteerima. Et seda kõike paremini jõuda, toimus pidu kaks aastat pärast noorte tantsu- ja laulupidu ehk 2025. aastal. Publiku jaoks algas pidu kaasa elades ning hoolsamatel juba jaanuari alguses suviste kontsertide pileteid ostes.

Sõna „iseoma“ leidis Heli Jürgenson Doris Kareva luuletusest. Lootusega, et see vana unarsõna võiks taas eesti keeles omasemaks muutuda, sai sellest laulu- ja tantsupeo nimi. Peo juhtmõte mängis ideega kokku tulemisest, mis ei silu erisusi olematuks. Seepärast olid laulupeol olulised murdekeelsed laulud ning tantsupeol olid tantsijad jagatud erinevate piirkondade rühmadeks.

Esmakordselt olid laulupeo kunstiliseks juhiks naisdirigent ning kõik kolm üldjuhti naised. Laulupeo kunstiliseks juhiks oli Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht oli Helin Pihlap.

„Iseoma“ peol osales kokku 41 192 esinejat. Laulupeolisi oli 31 817, sealhulgas osalesid 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ja 14 külaliskollektiivi 478 inimesega. Tantsupeo kolmel etendusel esines rekordilised 10 938 tantsijat, sh 38 väliskollektiivi ligi 600 osalejaga. Rahvamuusikapeol astus lavale 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat, kokku 765 muusikut. Laulupeo kontserte vaatas lauluväljakul kokku u 79 000 inimest, tantsupeo etendusi u 44 000 inimest. ERR-i hinnangul vaatas suurpeo ülekandeid otse või järele vähemalt 15 minutit 483 000 televaatajat ning veebis vaadati ülekandeid üle 100 000 korra.

 

Peo ajakava

Neljapäeval, 3. juulil
14.00 – XXI tantsupeo peaproov-etendus Kalevi keskstaadionil
19.00 – XXI tantsupeo I etendus Kalevi keskstaadionil

Reedel, 4. juulil
11.00 – XXI tantsupeo II etendus Kalevi keskstaadionil
14.00 – rahvamuusikute kontsert Vabaduse väljakul
18.00 – XXI tantsupeo III etendus Kalevi keskstaadionil

Laupäeval, 5. juulil
13.00 – kõigi peoliste pidulik rongkäik Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule
19.30 – XXVIII laulupeo avakontsert Tallinna lauluväljakul

Pühapäeval, 6. juulil
14.00 – XXVIII laulupeo suurkontsert Tallinna lauluväljakul

Reede pärastlõunal alanud rahvamuusikute kontsert tõi Vabaduse väljakule hulganisti huvilisi. Kontserdi avas kõigi rahvamuusikapeo üldjuhtide ühine üle Eesti kogutud labajalaviiside põimik, mis tõi lava ette hulga tantsijaid ning andis meeleolu – ja kerged tantsujalad – kogu kontserdiks. Kava oli kokku seatud nii, et iga pilliliik esitaks nii tantsulugusid kui kaasa laulmise lugusid. Torupillide, lõõtspillide, viiulite ja kannelde kõrval olid rahvamuusikapeol omaette liigina esmakordselt mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Iga pilliliigi kava tutvustas ka üht solisti või ansamblit, kes on just selle pilli mängijate kogukonna jaoks märgiline.

Rahvamuusikapeol said kokku erineva taseme ja vanusega pillimängijad; erinevad ajastud ja paigad; ehedad pärimuslikud viisid, tänapäevased seaded ja autorilooming. Kõigi pillimeeste ühise lõpuloona kõlas „Lähme, lähme, käime, käime…“, kus seoti Kodaveres üles kirjutatud viis ja Haljalast pärit tekst.

Rahvamuusikapeo kava

ALGUSELUGU

LABAJALAD

Solistid: Cätlin Mägi, Evelin Leima, Helin Pihlap, Kadri Lepasson, Kert Krüsban, Liisa Koemets, Raul Markus Vaiksoo, Regina Mänd, Tanel Sakrits, Tuule Pihlap

VIIULID

KARJASKÄIMISE LUGU

Seade: Kärt Tambet (1999)

SEITSE

Seade: Karoliina Kreintaal (1988)
Solistid: ansambel Ruhnu saare lood ja laulud liikmed Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal, Lee Taul (1992), Sänni Noormets (1990)

TÕMBA JÜRI

Seade: Duo Mann & Juula ehk Juuli Kõrre (2003) ja Maria Mänd (2003)

TEE PEALE KAASA

Autor: Regina Mänd 2020. aastal
Seade: loo autor ja liigijuht Regina Mänd

KANDLED

SUVALINE SUVI

Autor: Aia Rikka (2003) 2020. aastal
Seade: liigijuht Kadri Lepasson

LÄTI RUMBA & SOOME POLKA

Seade: liigijuht Kadri Lepasson
Solistid: Aivar Arak ja Martin Arak

SÖRK

Seade: liigijuht Kadri Lepasson

THEODOR MARJAKU POLKAD

Seade: Ott Kaasik (1969)

TORUPILLID

RATSOVI SAAJALUGU

Seade: Merike Paberits (1988)

RISTITANTS

Seade: liigijuht Cätlin Mägi

TORI TORUD

Seade: Kaisa Kuslapuu (1995)

KOLKA POLKA

Autor: „Iseoma“ rahvamuusikapeole loonud Lauri Õunapuu (1976) 2023. aastal
Seade: autor Lauri Õunapuu ja liigijuht Cätlin Mägi
Solist: autor Lauri Õunapuu

HIIU KANDLED

LABAJALAD MART KAASENI JÄRGI

Seade: Sänni Noormets (1990)

DEN BRINNANDE

Seade: liigijuht Liisa Koemets

HEINAKÕRS

Autor: ansambel Puuluup ehk Marko Veisson (1976) ja Ramo Teder (1970) 2016. aastal
Seade: liigijuht Liisa Koemets
Solistid: ansambel Puuluup liikmed ning loo autorid Marko Veisson ja Ramo Teder

TRIBIDANSIN

Seade: liigijuht Liisa Koemets

LÕÕTSPILLID

ÕHTUNE VALSS

Autor: Kristi Kool (1992) 2019. aastal
Seade: autor Kristi Kool

HEINALE

Seadnud: liigijuht Kert Krüsban
Solistid: Martin Müller ja Asso Int (1986)

LÄÄNEMAA LABAJALAD

Seade: Natali Ponetajev (2000)

POLKAD TÄHEVÄLJA KAPELLI JÄRGI

Seade: liigijuht Kert Krüsban

MANDOLIINID

PÕLTSAMAA VALSS

Seade: Hans Mihkel Vares (1992)
Solistid: Eesti mandoliiniorkestrite juhid Ilmar Kald (1974), Jaanus Põlder (1971), Joosep Sang (1971) ja Joonas Tuuling (1964)

MUSU ÄPARDUS / VENGERKA

Seade: liigijuht Tanel Sakrits

SIUHH-SAUHH POLKA

Autor: Valdur Lehtla (1946) 1979. aastal
Seade: Sten Aamer (1996)

HOMMIKU REINLENDER

Autor: Kristjan Kuusmik (1996) 2016. aastal
Seade: Kristjan Kuusmik

KARMOŠKAD

ANNIARU REINLENDER

Autor: Piret Aus (1971) 2021. aastal
Seade: autor Piret Aus
Solist: autor Piret Aus

KIRMASK!

Seade: liigijuhi assistent Tuule Pihlap (2003)

KARMOŠKALE

Autor: Jalmar Vabarna (1987) 2006. aastal
Seade: Arno Tamm (1985)

KUI LAPSENA LUSTILLA LUHAL

Seade: liigijuht Evelin Leima

KOONDORKESTER

TIIVASIRUTUS

Autor: Koidu Ahk (1972) 2023. aastal
Seade: autor Koidu Ahk

Solist: Maimu Jõgeda (1993)

PULMAMAJA POOLE

Seade: Folklooriklubi Maatasa

WOKI-PEETRI LABAJALG

Seade: liigijuht Helin Pihlap

PEETRI POLKA

Seade: Tarmo Kivisilla (1972)

LÕPULUGU

LÄHME, LÄHME, KÄIME, KÄIME…

Rahvamuusikapeo loominguline meeskond

Liisa Koemets – hiiu kannelde liigijuht
Kert Krüsban – lõõtspillide liigijuht
Evelin Leima – karmoškade liigijuht
Tuule Pihlap – karmoškade liigijuhi assistent
Kadri Leapsson – kannelde liigijuht
Cätlin Mägi – torupillide liigijuht
Regina Mänd – viiulite liigijuht
Helin Pihlap – koondorkestri liigijuht, peo loominguline juht
Tanel Sakrits – mandoliinide liigijuht
Raul Markus Vaiksoo – loomingulise meeskonna assistent