1993-2011

XI NOORTE LAULUPIDU Maa ja ilm (2011)

Laulupeo repertuaar oli uudne, hoogne ja nooruslik, kuigi loomulikult ei olnud välja jäänud ka olulisemad traditsioonilisemad laulupeolaulud ja -heliloojate teosed. Uuendustena esinesid esmakordselt eraldi liigina noorte laulupeol rahvamuusikud ning puhkpilli- ja sümfooniaorkestrist ja rahvamuusikutest koosnev koondorkester.

Loe lähemalt 1.-3. juuli 2011 Tallinnas

XI NOORTE TANTSUPIDU Maa ja ilm (2011)

Eesti kõigi aegade kõige noorema tantsupeo lavastaja Märt Agu meeskond koosnes teistest noortest liigijuhtidest, keda assistentide ja mentoritena toetasid suurema kogemusega tantsujuhid.

Loe lähemalt 1.-3. juuli 2011 Tallinnas

XXV laulupidu ÜhesHingamine (2009)

Laulupidu kandis väga väärikaid daatumeid – 25ndat korda tuldi kokku, et end ühe rahvana tunda ning esimesest laulupeost möödus 140 aastat.

Loe lähemalt 2.-5. juuli 2009 Tallinnas

TANTSUPIDU „MERI“ (2009)

XVIII tantsupeoga tähistati 75 aasta möödumist 1934. aastal toimunud I Eesti Mängudest, mida loetakse tantsupidude sünnitähtpäevaks.

Loe lähemalt 2.-5. juuli 2009 Tallinnas

XXV LAULUPIDU „ILMAPUU“ (2007)

Laulupidu ühendab inimesi, põlvkondi, ajastuid ja keskkonda nagu müütiline ILMAPUU. Ilmapuu sümboliseerib
laulupeo kesksust meie olemisruumis ning selle ulatust juurest oksaotsteni – rahvamuusikast kaasaegse muusikani. Nii ühendab ILMAPUU põlvkondi ning liidab erinevad inimesed laulupeos üheks tüveks, üheks hetkeks.

Loe lähemalt 29. juuni-1. juuli 2007 Tallinnas

X NOORTE TANTSUPIDU “LÄVEL” (2007)

Me seisame kogu elu LÄVEL. On selleks siis kodu, lasteaed, kool või elu ise. Kevadel on noored suvise vabaduse, uute sõprade otsimise ja leidmise, abituriendid ellu astumise lävel…Sügisel tuleb valmis olla astuma üle ülikooli läve. Tantsupidu LÄVEL väljendab noorte soovi vaadata maailma, ise otsida, kogeda, tunda. Läbi õnnestumiste ja ebaõnnestumiste ning leidmiste valib ta ise oma tee – tee, mis on kordumatu, uudne ja käimata. ÜHESKOOS alustatud teekond viib meid just sellisele LÄVELE, mida tunneme ära oma peoga.

Loe lähemalt 29. juuni-1. juuli 2007 Tallinnas

XVII TANTSUPIDU “LAS JÄÄDA ÜKSKI METS…” (2004)

XVII tantsupidu algas tulesüütamisega ja ülekandega puu istutamisest tantsumemme Helju Mikkeli koduõuel. 7136 tantsijat etendasid tantsudes nii vallatuid hundikutsikaid kui vilkaid sipelgaid, erinevatest puudest rääkimata. Tantsumurust kasvasid välja kibedalt torkavad kibuvitsad, mesimagusalt lõhnavad pärnad, punaste marjakobaratega nõtked pihlapuud, mehiselt võimsad mastimännid.

Loe lähemalt 2.-5. juuli 2004 Tallinnas

XXIV LAULUPIDU „ALATI TEEL” (2004)

Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing rõhutas samuti, et laulupidu on perekondade kokkutulek: „Taadid ja memmed, emad ja isad, lapsed hällides täidavad äärest veereni laulu- ja tantsuväljaku… Ja mees või naine koori ees – see töö on kutsunud palju poegi ja tütreid oma vanemate radadele.“

Loe lähemalt 2.-5. juuli 2004 Tallinnas

IX NOORTE LAULUPIDU “EI OLE ÜKSI ÜKSKI MAA” (2002)

Laulupidu algas Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti lauluga “Ei ole üksi ükski maa”, mida esitasid noorte ühendkoorid koos solistidega, kes laulsid laulu 15 aastat enne IX noorte laulupeo toimumist kuulsaks. See fosforiidisõja hümnina tuntuks saanud laul oli heaks meeldetuletuseks taasiseseisvumisaja meeleoludest ja aadetest.

Loe lähemalt 28.-30. juuni 2002 Tallinnas

IX NOORTE TANTSUPIDU “VIKERKAAR” (2002)

Tantsupeo pealkirjaks olnud “Vikerkaar” avaldus väga mitmel viisil. Pealavastaja Angela Arraste sõnul väljendas see tantsude kirevat valikut – sel tantsupeol tantsiti uute tantsude kõrval midagi igast eelnevast noortepeo repertuaarist, mis oli omamoodi kummardus kõigile eelnevatele pidudele ja nende juhtidele.

Loe lähemalt 28.-30. juuni 2002 Tallinnas

XXIII LAULUPIDU (1999)

Mihkel Lüdigi “Koiduga” laulsid ühendkoorid laulupeotule tuletornis loitma ja laulupeo avatuks. Järgnes Eesti hümn ja Eesti presidendi Lennart Meri kõne. Meri viimases kõnes lauluväljakul ütles ta sõnad, mis on jäänud laulupidude ajalukku kuldsetena: “Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi.

Loe lähemalt 2.-4. juuli 1999 Tallinnas

XVI TANTSUPIDU “TALISMANI TANTSUD” (1999)

1999. aasta tantsupeo ideekavandite konkursile laekus vaid üks töö – Mait Agu “Talismani tantsud”. Tantsupeol tantsiti nelja tantsujuhi, Anna
Raudkatsi, Helju Mikkeli, Kristjan Toropi ja Mait Agu tantse, keda ühendas talisman. Talismani lasi Helju Mikkel teha 1970. aastal Anna Raudkatsi Helsingi ülikooli lõpusõrmusest, mille Raudkats oli Mikkelile kinkinud.

Loe lähemalt 2.-4. juuli 1999 Tallinnas

VIII NOORTE LAULUPIDU (1997)

Laulupeo sisulise ettevalmistusega oli seotud suur hulk noori kultuuritegelasi. Ideekavandite konkursi võitnud Lydia Rahula,Aarne Saluveer, Jaak Johanson ja Mart Siimer kutsusid laulupeo kunstiliseks juhiks teise kavandi esitanud Hirvo Surva, kes tõi ettevalmistusmeeskonda ka lavastaja Elmo Nüganeni. Tulemuseks oli väga kirju ja vaheldusrikas pidu.

Loe lähemalt 20.-22. juuni 1997 Tallinnas

TANTSUPIDU “MIS ON KODU, KUS ON KODU?” (1997)

Tantsupidu oli inspireeritud Eesti lastefilmist “Nukitsamees” pärit Olav Ehala “Kodulaulust” (sõnad Juhan Viiding). Terve kontsert järgis seda joont – tantsupeo stsenaariumi järgides loodi üle 20 tantsu, suur osa neist pealavastaja Mait Agu enda poolt.

Loe lähemalt 20.-22. juuni 1997 Tallinnas

XXII LAULUPIDU (1994)

Esimesele taasiseseisvunud Eestis peetud peole lisas pidulikkust 125 aasta möödumine I üldlaulupeost. Selle tähistamiseks avati Tartu juubelilaulupeo ajal esimese laulupeo toimumispaigas Tartu Peetri kiriku juures Mati Karmini loodud mälestuskivi. Mälestusmärgi juures süüdati pidulikult laulupeotuli. Laulupeo eelnädalal toimusid koorifestival Tallinn’94, oratooriumifestival ja rahvusvaheline tantsufestival Tuljak.

Loe lähemalt 1.-3. juuli 1994 Tallinnas

XV TANTSUPIDU (1994)

Tantsupeo pealavastaja Mait Agu inspireerisid XV üldtantsupidu kavandamisel just need read eeposest “Kalevipoeg”. Kalevi ja Linda suure pulmapeona lavastatud tantsupeol esinesid tantsurühmad Viru, Harju, Lääne ja Järva piirkondade kaupa.

Loe lähemalt 1.-3. juuli 1994 Tallinnas

VII NOORTE LAULUPIDU (1993)

Laulupeo kunstiliseks juhiks oli noor helilooja René Eespere, kes koostöös koorijuhtidega koostas kava varasemate laulupidude ja noorema põlvkonna heliloojate loomingu sümbioosina.

Loe lähemalt 18.-20. juuni 1993 Tallinnas

VII NOORTE TANTSUPIDU (1993)

Tantsupidu “Kodu põhjamaa päikese all” ideed seletas peo lavastaja Ilma Adamson nii: “Läbivaks ideeks ongi kõik, mis toimub kodus ja kodu ümber, kus peategelaseks on ema ja laps, kes ise on kui päikesekiired, kes kodukollet soojendavad.”

Loe lähemalt 18.-20. juuni 1993 Tallinnas