1947-1990

XXI ÜLDLAULUPIDU (1990)

Muutunud poliitilistes oludes laulupidu erines paljuski eelnevate aastakümnete pidudest. Ideoloogilisest sundrepertuaarist vabas kavas oli rohkesti isamaalisi ja vaimulikke teoseid, osa esitatud teostest olid veel mõni aeg tagasi kuulunud keelatud teoste nimekirja.

Loe lähemalt 29. juuni-1. juuli 1990 Tallinnas

XIV ÜLDTANTSUPIDU (1990)

Viimast korda tantsupeo pealavastajaks olnud Heino Aassalu usaldas tegeliku lavastamise üldjuhtidele Lille-Astra Arrastele, Ülo Luhtile ja Mait Agule. Tulemuseks oli tantsupidu, mis sidus osavalt ühte traditsioonid ja laulva revolutsiooni sündmuste meeleolu.

Loe lähemalt 29. juuni-1. juuli 1990 Tallinnas

VI NOORTE LAULUPIDU (1987)

Endiselt olid kavasse jäänud Gennadi Podelski “Laul Leninist”, revolutsiooniline laul “Noor kaardivägi” ja veel nii mõnedki nõukogude ideoloogia sugemetega laulud, aga samas oldi suudetud kavast välja jätta A. Novikovi “Maailma demokraatliku noorsoo hümn” – ühendkooride esitatud lõpulauludes oli sel korral vaid Arkadi Ostrovski “Olgu jääv meile päike”.

Loe lähemalt 3.-5. juuli 1987 Tallinnas

VI NOORTE TANTSUPIDU „AASTARING TANTSURINGIS“ (1987)

Mait Agu lavastatud tantsupeol “Aastaring tantsuringis” sümboliseerisid aastaaegade vaheldumist erivärviliste kostüümidega võimlejad – sügisel olid nad rukkihakid, mille vahel I-II klassi tantsurühmad mängisid laulumängu “Me lähme rukist lõikama”, talve etendades võlusid võimlejad staadionile lumesaju, rohelistes rõivastes pudenesid tantsijad kevadel seemnetena tantsumurule ja suve puhuks tõmbasid nad selga taevasinise seeliku, mida kaunistas kollane päikeseriba.

Loe lähemalt 3.-5. juuli 1987 Tallinnas

XX LAULUPIDU (1985)

Sarnaselt XVIII üldlaulupeole 1975. aastal süüdati ka viimane tugevalt nõukogude ideoloogia survest mõjutatud laulupeo tuli Tõnismäel toona Vabastajate monumendiks, hiljem Pronkssõduriks kutsutud mälestusmärgi juures.

Loe lähemalt 19.-21. juuli 1985 Tallinnas

XIII TANTSUPIDU (1985)

Tantsupeo kunstilise juhi Heino Aassalu hinnangul oli tantsupeo tugevuseks uue repertuaari paljusus – peokava kolmas ja ühtlasi viimane osa “Meie päevade rõõmud” koosnes uusloomingulistest eesti tantsudest. Peol esmakordselt esitatud tantsude seas olid näiteks Kristjan Toropi “Hiiu valts” ja Maie Orava “Suur suvine valgus” (muusika Lydia Auster).

Loe lähemalt 19.-21. juuli 1985 Tallinnas

V NOORTE LAULUPIDU (1982)

Mihkel Lüdigi “Koit”, mis oli olnud alates 1969. aastast üldlaulupidude traditsiooniline avalaul, sai 13 aasta hiljem ka noorte laulupidude avalooks, mille saatel süttis laulupeotuli.

Loe lähemalt 2.-4. juuli 1982 Tallinnas

V NOORTE TANTSUPIDU “MEIE PÄEV” (1982)

V noorte tantsupidu oli esimene noorte- ja üldtantsupidudest, mille üldjuhiks ja lavastajaks oli Mait Agu. Koos temaga liitusid tantsupeo korraldamisega teisedki noorema põlvkonna tantsujuhid nagu Angela Arraste, Maido Saar ja Ene Jakobson.

Loe lähemalt 2.-4. juuli 1982 Tallinnas

XII ÜLDTANTSUPIDU

Algselt plaaniti tantsupidu pidada harjumuspärast rütmi järgides 1980. aastal, kuid seoses olümpiaregati toimumisega otsustati lükata tantsupidu järgmisele aastale.

Loe lähemalt 3.-5. juuli 1981 Tallinnas

XIX ÜLDLAULUPIDU

Moskva olümpiamängude purjeregati toimumine tõi Tallinnasse olulised ehitus- ja rekonstrueerimistööd, suured rahvamassid ja olümpiatunde.

Loe lähemalt 5.-6. juuli 1980 Tallinnas

IV NOORTE LAULUPIDU (1977)

Mihkel Lüdigi “Koit”, mis oli alates 1969. aasta juubelipeost saanud üldlaulupidude alguslauluks, ei täitnud seda rolli veel noortelaulupeol.

Loe lähemalt 1.-3. juuli 1977 Tallinnas

IV KOOLINOORTE TANTSUPIDU (1977)

Nagu eelmiselgi korral eelnes tantsupeole rahvamuusikaansamblite kontsert. Ajastule omaselt oli lisaks eesti folkloorsetele ja autoritantsudele kavas teiste rahvaste tantsud, võistlusmängud ja pioneeritemaatika.

Loe lähemalt 1.-3. juuli 1977 Tallinnas

XVIII LAULUPIDU (1975)

Gustav Ernesaksa poolt “üldlaulupidude teise aastasaja esimeseks peoks” tituleeritud pidu järgis mitmeti 1969. aastal peetud juubelipeo joont. Laulupeo esimest päeva alustati äratusmängudega, laulupidu alustati ja lõpetati Mihkel Lüdigi “Koiduga”.

Loe lähemalt 18.-20. juuli 1975 Tallinnas

XI TANTSUPIDU (1975)

Tantsupidu oli väga populaarne – toonaste ajalehtede andmetel käis pidu vaatamas 75 000 inimest. Esmakordselt esitati tantsupeo kontserti 5 korda, lisaks veel peaproovid.

Loe lähemalt 18.-20. juuli 1975 Tallinnas

X TANTSUPIDU

1970. aastate esimesel poolel oli tantsupidu pea igal aastal – 1970. aastal, 1972.aastal noortepeol, 1973. aastal ning lõpetuseks 1975. aastal koos üldlaulupeoga.

Loe lähemalt 30. juuni-1. juuli 1973 Tallinnas

III NOORTE LAULUPIDU

III noorte laulupidu oli üsna palju mõjutatud 3 aastat varem toimunud üldlaulupeost. Nagu esimestel laulupidudel ja taasäratatud traditsioonina 1969. aasta juubelipeol, algas noortelaulupeo päevgi äratusmängudega. Noored pillimehed mängisid raekojaplatsil, Toompeal ja Viru hotelli katusel.

Loe lähemalt 23.-25. juuni 1972 Tallinnas

III NOORTE TANTSUPIDU

Rahvamuusikud olid sel korral enam tähelepanu keskmes – pool tundi enne tantsupeo etenduse algust esinesid nad staadionil oma kavaga.

Loe lähemalt 23.-25. juuni 1972 Tallinnas

IX TANTSUPIDU

Esimest korda oli kunstiliseks juhiks Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli juht Helju Mikkel. Seniste pidude üldjuht Ullo Toomi oli taandunud aujuhiks. Kunstilise juhi kõrval oli üldjuht-korraldajaks Ilmar Moss – välja oli kujunenud kaksikjuhtimine.

Loe lähemalt 18.-19. juuli 1970 Tallinnas

XVII ÜLDLAULUPIDU

Kaks nädalat enne juubelilaulupidu toimus laulupidude sünnilinnas Tartus Tartu juubelilaulupidu. Esimese üldlaulupeo eeskuju järgides musitseerisid seal vaid mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid.

Loe lähemalt 28.-29. juuni 1969 Tallinnas

II NOORTE LAULUPIDU

Esimesel noortelaulupeol said esmakordse võimaluse kaasa lüüa mudilaskoorid, teisel noortepeol olid uuteks tulijateks akordionistide ansambel ja vahetult enne laulupidu kokku tulnud Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel.

Loe lähemalt 24.-25. juuni 1967 Tallinnas

II NOORTE TANTSUPIDU

II noortepeol pöörati erilist tähelepanu osalejate taseme tõstmisele, oluline oli nii sisuline kui vormiline külg. Erilise hoolega käsitleti rahvarõivaste küsimust – sooviti, et peol osalejad oleksid riietatud korrektsetesse rahvarõivastesse ja oskaksid neid ka väärikalt kanda.

Loe lähemalt 24.-25. juuni 1967 Tallinnas

XVI LAULUPIDU

Laulupeo I kontsert algas Gustav Ernesaksa kantaadiga “Laul, ava tiivad”. Kantaadi sõnade autor Enn Vetemaa on hiljem öelnud, et tegu on ühe tema poliitilise tööga, mis aga sellest hoolimata pole häbenemisväärne: “Olen kirjutanud kantaaditeksti ka Gustav Ernesaksale, see on veel üks mu poliitilisi töid.

Loe lähemalt 16-18. juuli 1965 Tallinnas

VIII TANTSUPIDU

Tantsupeol osaleda soovijate arv oli kasvanud, aga kuna tantsumurule mahtus korraga umbes 80 rühma, siis tuli suurema hulga soovijate tantsupeole saamiseks senisest täpsemalt määratleda alarühmad.

Loe lähemalt 16-18. juuli 1965 Tallinnas

VII TANTSUPIDU

Tegemist oli esimese tantsupeoga, mis toimus täiesti eraldi, mitte osana Eesti Mängudest või laulupeoga ühes toimunud rahvakunstiõhtuna. Seetõttu kandis pidu toimumisajal nimetust Eesti NSV I rahvatantsupidu.

Loe lähemalt 20.-21. juuli 1963 Tallinnas

I NOORTE LAULUPIDU

Sarnaselt eelmisel õhtul toimunud tantsupeole algas ka esimene noorte laulupidu fanfaarihelidega. Pärast 16 pioneeri poolt esitatud avasignaali pidas kõne haridusminister Ferdinand Eisen, süüdati laulupeotuli ja pidu võis alata.

Loe lähemalt 28. juuni-1. juuli 1962

I NOORTE TANTSUPIDU

“Kujutage endale ette määratu suurt pioneerilaagrit. Telgid, lõkkeasemed, sihvakas lipumast… Sümboolselt kujutas seda kõike ka Komsomoli-nimelise staadioni avar väljak, kui seal toimus pioneeride 40. aastapäeva pidustuste raames suur lõkkeõhtu-tantsupidu… On hommik.

Loe lähemalt 28. juuni-1. juuli 1962

XV LAULUPIDU

1957. aastal laekusid võistlusprojektid uue laululava ehitamiseks. Võidutööks tunnistati arhitekt Alar Kotli idee, millega asuti Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) laboratooriumides tööle, et lahendada konstruktsioonilisi ja akustilisi probleeme.

Loe lähemalt 19.-21. juuli 1960 Tallinnas

VI TANTSUPIDU

Teine Komsomoli (Kalevi) staadionil peetud pidu oli senist enam tantsupeo nägu – esinesid vaid tantsijad ja võimlejad, keda saatsid rahvamuusikud.

Loe lähemalt 19.-21. juuli 1960 Tallinnas

XIV LAULUPIDU

Laulupeo eelõhtul toimus ETV esimene ametlik proovisaade, mis kestis 2 tundi ja 35 minutit ning loomulikult oli laulupidu kui tähtis teema ka osa esimesest saatepäevast.

Loe lähemalt 20.-22. juuli 1955 Tallinnas

V TANTSUPIDU

Esimest korda toimus rahvakunstiõhtu äsja valminud Komsomoli (täna Kalevi) staadionil, kuhu mahtus senisest enam tantsijaid ja pealtvaatajaid.

Loe lähemalt 20.-22. juuli 1955 Tallinnas

XIII LAULUPIDU

Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva alustati juba varakult, aga muudatusi tehti kuni viimase hetkeni. 1947. aasta peo viiest üldjuhist sai 3 aastat hiljem toimunud laulupeost osa võtta vaid kaks, sest Riho Päts, Tuudur Vettik ja Alfred Karindi arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse.

Loe lähemalt 21.-23. juuli 1950 Tallinnas

IV TANTSUPIDU

Pärast 1950. aasta märtsipleenumi vahetati senine peo üldjuht Ullo Toomi ideoloogiliselt sobivamate, aga kogenematute juhtide vastu. Enneolematult uhke peo korraldamiseks otsustati kaasata peole kõik, kes soovi avaldasid – Tallinnasse saabus 2500 ebaühtlase tasemega tantsijat.

Loe lähemalt 21.-23. juuli 1950 Tallinnas

XII LAULUPIDU

Laulupeo repertuaari uute lauludega täiendamiseks kuulutati välja helitööde võistlus. Auhinnati Riho Pätsi, Gustav Ernesaksa, Liidia Austeri ja Mihkel Lüdigi laule. Esikoht määrati Edgar Arro laulule “Õnn”, millele oli sõnad kirjutanud noor luuletaja Ellen Hiiob (Niit).

Loe lähemalt 27.-29. JUUNI 1947 TALLINNAS

III TANTSUPIDU

Peo eel oli mureallikaks tantsijatele rahvariiete valmistamine – sõjajärgsel ajal oli kõike napilt. Ullo Toomi kahepäevasest reisist hobuvankri ja kahe tonni villaga Keilasse villaveskisse 200 tantsupaari jaoks villast lõnga tegema, on saanud suisa legend.

Loe lähemalt 27.-29. JUUNI 1947 TALLINNAS