II LAULUPIDU

Teine Üleüldine Eesti Laulu- ja Muusikupidu 20.-22. juuni 1879 Tartus 2-laulupiduPärast esimese laulupeo õnnestumist hakati mõtlema järgmise peo korraldamisele. Peoplaane peeti 1875., 1876. ja 1877. aastaks, kuid täitumiseni jõudis see lubade viibimise, pidukomitee omavaheliste lahkhelide ja Vene-Türgi sõja tõttu alles 10 aastat pärast esimest pidu. Noot, mida kasutati laulupeo laulikuna, trükiti “Eestirahwa teise Üleüldise Laulu-Pidu Meestekoorid” nime all Tartus juba 1877. aastal. Tegu oli väga mahuka koguga – 120 lehel olid 50 koorilaulu, lisadena 3 lauluvarianti “Ta elagu” sõnadele ja levinud laul “Jumalaga”. Üldlaulupeokavasse võeti neist veidi vähem kui pooled, aga ilmselt oligi lauliku trükkimise üks eesmärk pakkuda kooridele laiemat repertuaari ka edaspidiseks. Lauliku koostaja Karl August Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö – Hermann ise kirjutas 15 laulule seade, tõlkis 6 ja kirjutas 9 laulule algupärased sõnad. Kaastöölistena aitasid teda sõnade tõlkimisel ja uute sõnade kirjutamisel Johann Voldemar Jannsen, Adalbert Hugo Willigerode, Lydia Koidula, Mihkel Veske ja teised. Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast.

PEO AJAKAVA

Teisipäeval, 19. juunil (pidulaupäeval) kell 16 vaimuliku peokontserdi proov Kolmapäeval, 20. juunil kell 7.30 koraalide mängimine kirikutornidest kell 8 kogunemine Vanemuise seltsi ees. Järgneb rongkäik, jumalateenistus Toome orus, rongkäik, raekojas “Keisri laulu” laulmine kell 15.30 kogunemine Vanemuise seltsi ees. Rongkäik. kell 17 vaimulik kontsert õhtul vabaõhuetendused Vanemuise seltsi aias Neljapäeval, 21. juunil kell 8 ilmaliku kontserdi proov Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil kell 14.30 rongkäik kell 16 ilmalik kontsert Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil õhtul osavõtjate pidusöök Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil Reedel, 22. juunil kell 9 üksikute kooride laul ja mäng Vanemuise aias kell 15 kooride võidulaulmine ja võidumängimine Vanemuise aias

LAULUPEO JUHID

Peakomitee esimees G. von Oettingen Laulu juhatas Karl August Hermann. Mängu juhatas Adalbert Hugo Willigerode

LAULUPEO KAVA

Vaimulik kontsert

MÄNGUKOOR MEIL TULEB ABI JUMALAST Koraal MEESKOOR SULL, SULL, JEHOWA, TAHAN LAULDA Muusika Johann Anastasius Freylinghausen LAULGE: PÜHA Muusika Franz Joseph Kunkel JEHOWA MEIE ABI Muusika Johann Voldemar Jannsen Seade Karl August Hermann KÕIK TAEWAD, LAULWAD Muusika Ludvig van Beethoven Seade Johann Voldemar Jannsen KÕNE – Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt MÄNGUKOOR OH TÕSTKEM OMA HÄÄLE MEESKOOR NÜÜD PAISTAB MEILE KAUNISTE Muusika Johann Georg Schott OH KIITKE NÜÜD (KIITUSE LAUL) Muusika Hans Georg Nägeli JUMAL MEIE WARJUPAIK Muusika Karl August Hermann SA ISRAELI KARJANE Muusika Dmitri Bortniansky Seade Karl August Hermann KÕNE – Ambla pastori G. Knüppfer MÄNGUKOOR WENE ÕHTUPALWE MEESKOOR EKS MO KOHUS TÄNU TEHA Muusika Johann Schop JEHOWAL KIITUS OLGU (KIITUSE LAUL) Muusika Friedrich Silcher Seade Karl August Hermann MA TÕSTAN SILMAD (KINDLA LOOTUSE LAUL) Muusika Friedrich Brenner MÄNGU- JA MEESKOOR ÄRGAKE Muusika Friedrich Brenner Seade Karl August Hermann

Ilmalik kontsert

MÄNGUKOOR KEISRI MARSS MEESKOOR KUULE, KUIDA HÄÄLI HELAB (EESTI LAULU HÄÄL) Muusika Fredrik Pacius, soome viis Eestikeelsed sõnad Mihkel Veske NAGU MARU MÜRAGA (EESTI LAUL) Muusika, sõnad Karl August Hermann NÜÜD KÄIME RÕÕMUSTELLES (LAULUPIDU MARSS) Muusika, sõnad Karl August Hermann KUI PIKSE MÜRIN MERE PÄÄL (MEESTEKOOR) Muusika A. Trube Sõnad Hugo Treffner KÕNE MÄNGUKOOR PIDU-MARSS MEESKOOR JUST NAGU TORM (LAULU WÕIM) Muusika C. M. Heim Seade Karl August Hermann ISAMAA HIILGAWAL PINNAL (ÕITSE JA HALJENDA, EESTLASTE MAA!) Soome rahvaviis Seade Karl August Hermann Sõnad Lydia Koidula TULE NÜÜD! (LAULMA KUTSUMINE) Muusika P. Wallin Sõnad Karl August Hermann NÜÜD ÜLES, WENE ALAMAD (WENE SÕJA LAUL) Muusika Johann Voldemar Jannsen Seade Karl August Hermann KÕNE MÄNGUKOOR RONGI-MARSS MEESKOOR SEISA, MO ISAMAA (TARTU MAARJA KOGUDUSE LIPU LAUL) Muusika Friedrich Brenner Seade Karl August Hermann Sõnad Adalbert Hugo Willigerode MO ISAMAA ON MINU ARM Muusika AleksanderKunileid Seade Adolf Henselt HALLOO! (JAHIMEHE LUST) Muusika C. F. Astholz MÄNGU- JA MEESKOOR EI OLE KÜLL LÕBUSAM (PIDU LAUL) Muusika Karl Maria v. Weber Seade E. Römer Sõnad Adalbert Hugo Willigerode

III kontsert

ÜKSIKUTE KOORIDE LAUL JA MÄNG MÄNGUKOOR LIPU-MARSS EDASI-GALOP WAHI-MARSS

IV kontsert

ÜKSIKUTE KOORIDE VÕIDULAULMINE JA VÕIDUMÄNGIMINE MÄNGUKOOR OUVERTURE KEISRI-LAUL Muusika Aleksei Lvov VÕITUDE KUULUTAMINE JA PEO PRESIDENDI KÕNE