II LAULUPIDU

Teine Üleüldine Eesti Laulu- ja Muusikupidu

20.-22. juuni 1879 Tartus

2-laulupiduPärast esimese laulupeo õnnestumist hakati mõtlema järgmise peo korraldamisele. Peoplaane peeti 1875., 1876. ja 1877. aastaks, kuid täitumiseni jõudis see lubade viibimise, pidukomitee omavaheliste lahkhelide ja Vene-Türgi sõja tõttu alles 10 aastat pärast esimest pidu.

Noot, mida kasutati laulupeo laulikuna, trükiti “Eestirahwa teise Üleüldise Laulu-Pidu Meestekoorid” nime all Tartus juba 1877. aastal. Tegu oli väga mahuka koguga – 120 lehel olid 50 koorilaulu, lisadena 3 lauluvarianti “Ta elagu” sõnadele ja levinud laul “Jumalaga”. Üldlaulupeokavasse võeti neist veidi vähem kui pooled, aga ilmselt oligi lauliku trükkimise üks eesmärk pakkuda kooridele laiemat repertuaari ka edaspidiseks. Lauliku koostaja Karl August Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö – Hermann ise kirjutas 15 laulule seade, tõlkis 6 ja kirjutas 9 laulule algupärased sõnad. Kaastöölistena aitasid teda sõnade tõlkimisel ja uute sõnade kirjutamisel Johann Voldemar Jannsen, Adalbert Hugo Willigerode, Lydia Koidula, Mihkel Veske ja teised.

Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni.

Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus.

Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.”

Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel.

Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid.

Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast.

PEO AJAKAVA

Teisipäeval, 19. juunil (pidulaupäeval)
kell 16 vaimuliku peokontserdi proov

Kolmapäeval, 20. juunil
kell 7.30 koraalide mängimine kirikutornidest
kell 8 kogunemine Vanemuise seltsi ees. Järgneb rongkäik, jumalateenistus Toome orus, rongkäik, raekojas “Keisri laulu” laulmine
kell 15.30 kogunemine Vanemuise seltsi ees. Rongkäik.
kell 17 vaimulik kontsert
õhtul vabaõhuetendused Vanemuise seltsi aias

Neljapäeval, 21. juunil
kell 8 ilmaliku kontserdi proov Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil
kell 14.30 rongkäik
kell 16 ilmalik kontsert Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil
õhtul osavõtjate pidusöök Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil

Reedel, 22. juunil
kell 9 üksikute kooride laul ja mäng Vanemuise aias
kell 15 kooride võidulaulmine ja võidumängimine Vanemuise aias

LAULUPEO JUHID

Peakomitee esimees G. von Oettingen
Laulu juhatas Karl August Hermann.
Mängu juhatas Adalbert Hugo Willigerode

LAULUPEO KAVA

Vaimulik kontsert

MÄNGUKOOR
MEIL TULEB ABI JUMALAST
Koraal

MEESKOOR
SULL, SULL, JEHOWA, TAHAN LAULDA
Muusika Johann Anastasius Freylinghausen

LAULGE: PÜHA
Muusika Franz Joseph Kunkel

JEHOWA MEIE ABI
Muusika Johann Voldemar Jannsen
Seade Karl August Hermann

KÕIK TAEWAD, LAULWAD
Muusika Ludvig van Beethoven
Seade Johann Voldemar Jannsen

KÕNE – Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt

MÄNGUKOOR
OH TÕSTKEM OMA HÄÄLE

MEESKOOR
NÜÜD PAISTAB MEILE KAUNISTE
Muusika Johann Georg Schott

OH KIITKE NÜÜD (KIITUSE LAUL)
Muusika Hans Georg Nägeli

JUMAL MEIE WARJUPAIK
Muusika Karl August Hermann

SA ISRAELI KARJANE
Muusika Dmitri Bortniansky
Seade Karl August Hermann

KÕNE – Ambla pastori G. Knüppfer

MÄNGUKOOR
WENE ÕHTUPALWE

MEESKOOR
EKS MO KOHUS TÄNU TEHA
Muusika Johann Schop

JEHOWAL KIITUS OLGU (KIITUSE LAUL)
Muusika Friedrich Silcher
Seade Karl August Hermann

MA TÕSTAN SILMAD (KINDLA LOOTUSE LAUL)
Muusika Friedrich Brenner

MÄNGU- JA MEESKOOR
ÄRGAKE
Muusika Friedrich Brenner
Seade Karl August Hermann

Ilmalik kontsert

MÄNGUKOOR
KEISRI MARSS

MEESKOOR
KUULE, KUIDA HÄÄLI HELAB (EESTI LAULU HÄÄL)
Muusika Fredrik Pacius, soome viis
Eestikeelsed sõnad Mihkel Veske

NAGU MARU MÜRAGA (EESTI LAUL)
Muusika, sõnad Karl August Hermann

NÜÜD KÄIME RÕÕMUSTELLES (LAULUPIDU MARSS)
Muusika, sõnad Karl August Hermann

KUI PIKSE MÜRIN MERE PÄÄL (MEESTEKOOR)
Muusika A. Trube
Sõnad Hugo Treffner

KÕNE

MÄNGUKOOR
PIDU-MARSS

MEESKOOR
JUST NAGU TORM (LAULU WÕIM)
Muusika C. M. Heim
Seade Karl August Hermann

ISAMAA HIILGAWAL PINNAL (ÕITSE JA HALJENDA, EESTLASTE MAA!)
Soome rahvaviis
Seade Karl August Hermann
Sõnad Lydia Koidula

TULE NÜÜD! (LAULMA KUTSUMINE)
Muusika P. Wallin
Sõnad Karl August Hermann

NÜÜD ÜLES, WENE ALAMAD (WENE SÕJA LAUL)
Muusika Johann Voldemar Jannsen
Seade Karl August Hermann

KÕNE

MÄNGUKOOR
RONGI-MARSS

MEESKOOR
SEISA, MO ISAMAA (TARTU MAARJA KOGUDUSE LIPU LAUL)
Muusika Friedrich Brenner
Seade Karl August Hermann
Sõnad Adalbert Hugo Willigerode

MO ISAMAA ON MINU ARM
Muusika AleksanderKunileid
Seade Adolf Henselt

HALLOO! (JAHIMEHE LUST)
Muusika C. F. Astholz

MÄNGU- JA MEESKOOR
EI OLE KÜLL LÕBUSAM (PIDU LAUL)
Muusika Karl Maria v. Weber
Seade E. Römer
Sõnad Adalbert Hugo Willigerode

III kontsert

ÜKSIKUTE KOORIDE LAUL JA MÄNG
MÄNGUKOOR
LIPU-MARSS

EDASI-GALOP

WAHI-MARSS

IV kontsert

ÜKSIKUTE KOORIDE VÕIDULAULMINE JA VÕIDUMÄNGIMINE
MÄNGUKOOR
OUVERTURE

KEISRI-LAUL
Muusika Aleksei Lvov

VÕITUDE KUULUTAMINE JA PEO PRESIDENDI KÕNE