Facebook
Eesti Lauljate Liit asus vahetult pärast 1923. aastal toimunud VIII üldlaulupidu ettevalmistama uut pidu. Organseerimist oli palju – vaja oli leida laulupeo pidamiseks sobiv paik, laiendada repertuaari valikut, korraldada koorijuhtide kursusi ja luua foorum muusika- ja laulupeoteemade aruteluks, mis sai teoks 1924. aastal, kui ilmuma hakkas kuukiri Muusikaleht. Uue repertuaari saamiseks kuulutati 1925. aastal välja võistlus, kuhu saabus 117 tööd. 7 auhinnatud ja 1 äramärgitud töö valiti ka laulupeokavva. Oldi rõõmsad, et eesti heliloojad olid puhkpilliorkestritele nii palju uut ja huvitavat muusikat kirjutanud, et laulupeokava sai kokku seada eesti autorite teostest. Juba pikemat aega teada-tuntud heliloojate nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Aleksander Läte või Aleksander Thomsoni teoste kõrvale ilmusid noorte Tallinna Konservatooriumis õppinud heliloojate Tuudur Vettiku, Enn Võrgu ja Evald Aava helitööd.
Esimene päev algas rongkäiguga. Mere puiesteelt suunduti Kadrioru lossi juurde, kus tervitati riigivanemat koos riigikogu ja valitsuse liikmetega. Pärast seda suunduti Russalka juurest Lasnamäe alusele heinamaale ehk kohta, kus tänagi laulupidusid peetakse. Vahetult enne pidu oli sinna Karl Burmani kavandi järgi rajatud laululava 15 000 lauljale. Üldjoontes püsis laululava samasugusena kuni 1950. aastate lõpuni, mil alustati Alar Kotli projekti järgi uue lauluväljaku rajamist.
Laulupeo I ja II kontserdil esinesid ühendatud sega-, mees- ja pasunakoorid. III kontserdil esinesid ühendatud sõjaväe pasunakoor, Tallinna karnisoni meeskoor ning külalised Lätist, Norrast ja Soomest. Pärast seda laulsid esiteks Lõuna- ja Põhja-Eesti lauljad eraldi, seejärel ühise ühendkoorina valitud palu I ja II kontserdi repertuaarist. Viimase laulu eel tänati üldjuhte loorberipärgadega. Kõnesid pidasid riigivanem Jaan Tõnisson, riigikogu esimees Kaarel Einbund (Eenpalu) ja Eesti Lauljate Liidu esimees August Topman.
Peo ajal pöörati taas tähelepanu kontserditele ja etendustele. Vabaõhuetendusena mängis Draamastuudio lauluväljakul Sophoklese draamat “Antigone” ja Artur Adsoni “Toomapäeva”. Kolmel korral kanti ette Georg Friedrich Händeli oratoorium “Messias”. 30. juuni õhtul toimus Ilopüha ehk omakultuuri pidu. Rahvatantsijad tantsisid folkloorseid tantse “Viru polka”, “Labajalg”, “Eideratas” ja “Räditants”. Esinema olid kutsutud ka rootsi rahvatantsijad.
Eesti iseseisvusajal peetud laulupeod olid tähtsad rahvuslikku ühtsustunde loomisel ja hoidmisel. Sellest kirjutas “Laulupeo albumis” hästi laulupeo üldjuht Juhan Aavik: “Laulupeod on sündmused, mis kõige rohkem arendavad seda ideelist tungi, rahvuslikku ühistunnet ja hingelist puhastust, sest siin astuvad tegevusse tunded kõige paremal, ilusamal, puhtamal kujul, inspireeritud võimsa, vaimustava ühislaulu kaudu muusikast – sellest hingelisemast ja mõjuvamast kunstiavaldusest.”
Laulupeol esines 436 kollektiivi 15 049 laulja ja mängijaga.
LAULUPEO AJAKAVA
Laupäeval, 30. juunil
Rongkäik algusega Mere puiesteelt
kell 17 – I kontsert lauluväljakul
Ilopüha
Draamastuudio vabaõhulavastus – Sophoklese “Antigone” (lavastaja Paul Sepp) lauluväljakul
Pühapäeval, 1. juulil
äratusmängud
kell 6.30 – G. F. Händeli oratooriumi “Messias” ettekanne Kaarli kirikus
kell 13 – G. F. Händeli oratooriumi “Messias” ettekanne Kaarli kirikus
kell 17 – II kontsert lauluväljakul
Draamastuudio vabaõhulavastus – Artur Adsoni “Toomapäev” (lavastaja Ants Lauter) lauluväljakul
Esmaspäeval, 2. juulil
kell 10 – G. F. Händeli oratooriumi “Messias” ettekanne Kaarli kirikus
kell 16 – III kontsert
LAULUPEO JUHID
Ühendatud laulukooride dirigendid Juhan Aavik, Anton Kasemets, Leenart Neumann
Ühendatud pasunakooride dirigent Raimund Kull
LAULUPEO KAVA
I kontsert
AVAMINE JA LIPU VASTUVÕTMINE
ÜHENDATUD SEGAKOORID
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Friedrich Schilleri järgi Juhan Kunder
KUI LÄHED SÕTTA
Muusika Juhan Zeiger
Rahvaluule
RÄNDAJA
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
LINAKATKUJA
Muusika Artur Lemba
Rahvaluule
KULLAKESE KODU
Muusika Aleksander Thomson
Rahvaluule
PRIIUSE HOMMIKUL
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Marie Heiberg
TULEVIK
Muusika Enn Võrk
Sõnad Juhan Liiv
KODU VIIS
Muusika Juhan Simm
Sõnad J. Kenn
ÜHENDATUD PASUNAKOORID
MARSS LANGENUTE MÄLESTUSEKS
Muusika Artur Kapp
KUNGLA RAHVAS
Marss
Muusika Juhan Aavik
AVAMÄNG LAULUST “TULE KOJU”
Muusika Eduard Tamm
PULMA VALSS
Muusika Adalbert Virkhaus
POTPOURRI-FANTAASIA
Muusika Raimund Kull
ÜHENDATUD MEESKOORID
KEVADE KÄES
Muusika Aleksander Thomson
Sõnad Ado Piirikivi
KOJU
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Matthias Johann Eisen
MÄNGUPÕLVE MÄE TAGA
Muusika Artur Kapp
Sõnad Peeter Grünfeldt
MU ISAMAA, NAD OLID MATNUD
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Lydia Koidula
ÜLES
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Ado Reinvald
ÜHENDATUD SEGAKOORID
LAULIK
Muusika Eevald Aav
Rahvaluule
TEEL
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad S. Turgenjevi järele Georg Eduard Luiga
KALEV JA LINDA. LÕPUKOOR
Muusika Miina Herman
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
TROOST
Muusika Konstantin Türnpu
Eeposest “Kalevipoeg”
ISAMAA LIPU ALL
Muusika Artur Kapp
Sõnad Eduard Wöhrmann
VARAS
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Karl Eduard Sööt
JAAN LÄHEB JAANITULELE
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
ON ILUS EESTIS ELADA
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Peeter Grünfeldt
II kontsert
ÜHENDATUD SEGAKOORID
LAULIK
Muusika Eevald Aav
Rahvaluule
TERVITUSED
MEIL AIAÄÄRNE TÄNAVAS
Muusika Cyrillus Kreek
Sõnad Lydia Koidula
VALUVÕTMISE LAUL
Muusika Mart Saar
Rahvaluule
KUIDAS SÕITU SÕIDETAKSE
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Karl Eduard Sööt
UNELE
Muusika Tuudur Vettik
Rahvaluule
VARAS
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Karl Eduard Sööt
TULJAK
Muusika Miina Herman
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
ÜHENDATUD PASUNAKOORID
KUNGLA RAHVAS
Marss
Muusika Juhan Aavik
AVAMÄNG LAULUST “TULE KOJU”
Muusika Eduard Tamm
TERVITUSMARSS
Muusika Miina Herman
RAPSOODIA EESTI TANTSUVIISIDEST
Muusika Adolf Vedro
POTPOURRI-FANTAASIA
Muusika Raimund Kull
ÜHENDATUD MEESKOORID
SEITSE SAMMELDUNUD SÄNGI
Muusika Mart Saar
Eeposest “Kalevipoeg”
KOJU
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Matthias Johann Eisen
MÄNGUPÕLVE MÄE TAGA
Muusika Artur Kapp
Sõnad Peeter Grünfeldt
ÜLES
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Ado Reinvald
MU ISAMAA, NAD OLID MATNUD
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Lydia Koidula
ÜHENDATUD SEGAKOORID
ÜLES
Muusika Artur Kapp
Rahvaluule
MA LILLE SIDEME VÕTAKS
Muusika Enn Võrk
Sõnad Juhan Liiv
VAENELAPS
Muusika Anton Kasemets
Rahvaluule
KALEV JA LINDA. LÕPUKOOR
Muusika Miina Herman
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
PRIIUSE HOMMIKUL
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Marie Heiberg
ON ILUS EESTIS ELADA
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Peeter Grünfeldt
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Friedrich Schilleri järgi Juhan Kunder
III kontsert
ÜHENDATUD SÕJAVÄE PASUNAKOORIDE KONTSERT
LÄTI ÜLIÕPILASSEGAKOOR DZIESMUVARA
Adolf Abeli juhatusel
SAULES SVĒTKI (Päikese pidu)
Muusika J. Vihtols
SAPNU TĀLUMĀ (Unistuse kauguses)
Muusika E. Dārzinš
TRĪS MEITINAS SADEREJA (Kolme neiu kihlvedu)
Muusika A. Abele
KADE PĀRNĀKSI BĀLELINI (Kuna tuled tagasi, vennakene)
Muusika E. Melngailis
LAIMINAI PAVAICĀJU (Küsisin õnnelt)
Muusika J. Graubinš
NORRA NAISÜLIÕPILASSELTSI NAISKOOR
Per Winge juhatusel
SÖLVET (Hõbe)
Muusika Th. Lammers
VID RONDANE (Rondane juures)
Muusika Edvard Grieg
TITANIA
Muusika Cath. Elling
LOKKENDE TONER (Meelitavad hääled)
Muusika H. Kjerulf
HAREN OG RAEVEN (Jänes ja rebane)
Muusika H. Kjerulf
AA, OLA, OLA
Muusika E. Melling
BARCAROLE
Muusika N. Lasson
SAETERREISE
Rapsoodia norra rahvaviisidest
Muusika P. Winge
SOOME KOORILIIDU ÜHENDATUD KOOR
Vilho Siukose juhatusel
SUOMEN LAULU
Muusika Fredrik Pacius
MÄ OKSALLA YLIMMÄLLÄ
Muusika E. Linsen
ISÄNMAALLE
Muusika Jean Sibelius
TALLINNA KARNISONI MEESKOOR
Evald Aava juhatusel
KEVADE KÄES
Muusika Aleksander Thomson
Sõnad Ado Piirikivi
NUIAMEESTE MARSS
Muusika Toivo Kuula
Sõnad Aukusti Koskimies
Tõlge Aleksander Ploompuu
ÜLES
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Ado Reinvald
Esitatakse orkestri kaasmängul
ÜHENDATUD LÕUNA-EESTI KOORID
RÄNDAJA
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
VARAS
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Karl Eduard Sööt
ÜLES
Muusika Artur Kapp
Rahvaluule
ÜHENDATUD PÕHJA-EESTI KOORID
KALEV JA LINDA. LÕPUKOOR
Muusika Miina Herman
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
TEEL
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad S. Turgenjevi järele Georg Eduard Luiga
ON ILUS EESTIS ELADA
Muusika Juhan Aavik
Sõnad Peeter Grünfeldt
KÕIK ÜHENDATUD KOORID
LAULIK
Muusika Evald Aav
Rahvaluule
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Friedrich Schilleri järgi Juhan Kunder
PRIIUSE HOMMIKUL
Muusika Konstantin Türnpu
Sõnad Marie Heiberg