Arendusstipendiumi toel saavad valdkonnas hoogu uued algatused

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühingu (KÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga viis läbi laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi arendusstipendiumi taotlusvooru 2015/16. Kokku esitati stipendiumikonkursile 75 arendusprogrammi, neist 29 tööd tantsupeo ja rahvamuusika valdkonnas ning 46 tööd laulupeo valdkonnast. Arendusstipendiumi ideekonkursi korraldamise eesmärgiks oli leida ja ellu kutsuda ideid, mis algataksid pikaajalisi ja valdkonnas olulisi arenguid, samuti ärgitada kõiki suurelt kaasamõtlema, et tänapäeval niivõrd levinud projektipõhine mõtteviis asenduks protsessipõhise nägemusega. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile laekunud arendusprogramme hindas ERRS ekspertkomisjon koosseisus Kalev Järvela, Kadri Tiis, Enrik Visla, Margus Tokko, Andi Einaste, Erika Põlendik, Vaike Rajaste, Epp Joab ja Elsa Vapper, lähtudes stipendiumi eesmärgist, milleks on  valdkonna teadlik ja sihipärane arendamine ning pikaajalise mõjuga uuenduslike ja liikumise kestlikkust toetavate tegevuste algatamine. Kõiki laekunud taotlusi hinnates peeti silmas pakutud ideede mõju valdkonna üldisele arengule, ideede uuenduslikkust, kestlikkust, ulatust ja nähtavust, osasaajate arvu, samuti eelarve realistlikkust, läbipaistvust ja kuluartiklite põhjendatust. Pika arutelu tulemusel valiti välja viis erinevat arendusprogrammi kokku mahus 100 000 eurot:
  1. Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm on loonud kollektiividele suunatud uuendusliku arendusprogrammi, mille eesmärk on arendada läbi personaalse lähenemise tantsurühmade juhendajate erialaseid oskusi ning pakkuda kollektiividele arenemis- ja koostöövõimalusi. ETRi kollektiividele mõeldud mentorprogramm võimaldab alustavatel või vähese kogemusega kollektiividel ja nende juhendajatel saada endale hooajaks personaalne nõustaja ehk kogemustega mentorkollektiivi ja kollektiivi juhi, kellega koostöös õppida ja arendada. Arendusprogrammi töövormiks on kahe kollektiivi ühised treeninglaagrid, kus lisaks baasteadmistele omandatakse uut repertuaari. Kollektiivide laagritesse on oodatud lisaks kõik selle piirkonna juhendajad. Koolitatavate kollektiivide arv: orienteeruvalt kokku 10 noorte- ja täiskasvanute kollektiivi. Kollektiivid valitakse välja konkursi alusel. Lisainfo: Maire Udras, maireudras@gmail.com
 
  1. MTÜ Riikari Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogrammi eesmärk on Kesk-Eesti pärimusliku rahvamuusika uurimine, viiside noodistamine, kirjastamine; koosmängu taasloomine ja elavdamine, teadlik arendamine läbi valdkondadevahelise ja piirkondadevahelise koostöö. Programmi tulemusena valmivad Kesk-Eesti rahvamuusika noodilehed, repertuaarikogumik, õppematerjal ning Kesk-Eesti pillilood kuuluvad 2016.a Türil toimuva Rahvamuusikapeo repertuaari. Lisainfo: Tiiu Vellama, tiiu.vellama@gmail.com
 
  1. Rahvatantsuseltsi Pääsuke arendusprogramm „Rahvatantsukool veebis“ ja konkursi „Tee ise rahvatants!“ eesmärk on
  • tutvustada ja populariseerida pärimustantsu koolilaste ja nende õpetajate/juhendajate hulgas.
  • suurendada koolilaste teadmisi pärimustantsust ja julgustada neid sellega tegelema ka vabal ajal, kasutades lastele/noortele huvitavat veebilahendust.
  • toetada koolilaste liikumisharjumuse tekkimist läbi tantsuhariduse.
  • luua pärimustantsu spetsialistide abil toetav ja kergelt kättesaadav õppematerjal klassiõpetajatele ja lasterühmade juhendajatele, kes saavad seda kasutada pärimustantsu õpetamiseks.
  • luua pärimustantsu õppematerjal, mida saab kasutada õppeprotsessis enne XII noorte tantsupidu
Projekti raames korraldatakse lastele mõeldud uusloomingu konkurss „Tee ise rahvatants!“, kus klassid ja laste tantsurühmad on pärimusele toetudes/sellest inspiratsiooni saades loonud ise tantsu, mis on üles filmitud ja konkursile esitatud. Uusloomingu konkursi tarbeks tehakse koostööd rahvamuusikute ja ansamblitega, leidmaks uut saatemuusikat, mida uusloomingu konkursil osalejad kasutavad. Konkursi tulemusena saab tantsumaastik juurde uut repertuaari ja tantsumuusikat. Luuakse veebikeskkond lastele (ja ka teistele algajatele tantsijatele) suunatud “rahvatantsukooli” stiilis õppevideotega pärimustantsu põhisammude kohta. Veebilehele lisatakse ka muud infot pärimustantsu kohta, tutvustades pärimustantsude tausta ja päritolu. Paralleelselt luuakse ka Youtube kanal, kuhu õppevideod üles laetakse. Lisainfo: Kristiina Saron, kristiinasaron@gmail.com  
  1. MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli arendusprogrammi “Pärimuse Päitsed 2” eesmärk on rahvamuusika ja rahvatantsu elav ühendamine ning ühisloome soodustamine. “Pärimuse Päitsed 2” seob senisest tihedamalt rahvamuusikut ja tantsuloojat, et koostöö kaudu luua rahvamuusikal ja pärimustantsul põhinevat ning rahvamuusikakollektiive ja rahvatantsurühmi ühendavat repertuaari.   Rahvamuusikute ja tantsuloojate ühisloomes sõnastatakse kaheosalise konkursi lähetalused rahvamuusikakollektiividele uute rahvamuusika töötluste ning rahvatantsukoreograafidele uute rahvatantsuseadete loomiseks. Konkursi lõppkontsert toimub Põlva Kultuurikeskuses 2016. aasta lõpus. Lisainfo: Lauri Leht, laurileht.post@gmail.com
 
  1. MTÜ Eesti Segarahvatantsurühmade Liidu arendusprogrammi kaks peamist eesmärki on:
1) määratleda tantsupeo kui kultuurilise pärandi olulisemad tunnused ja sõnastatud selle „headuse“ kriteeriumid (tunnused ja kvaliteedikriteeriumid võivad ka kattuda, kuid peamine siht on luua arusaam sellest, mis on traditsioonilise tantsupeo tunnusjooned). 2) tantsupeo korraldamise, pärandi säilitamise ja arendamisega seotud osapoolte (nii organisatsioonide kui ka isikute) rollid, tegevused ja vastutus on ülevaadatud ning täpsustatud. Lõpptulemusena valmib programmi aruanne, mis koondab kõiki programmi arutelude ja tegevuste tulemusi. Tulenevalt väliskeskkonna pidevast arenemisest, on Eesti tantsupeo pärand pidevate muutuste surve all. See väljendub küsimuses (ja osalises teadmatuses), millised on “hea” tantsupeo kriteeriumid ja tunnused, millest tantsupeo organiseerimisel tuleks lähtuda (s.h kuidas kujundada tantsupeo repertuaari). Lisaks on selgelt kokku leppimata ka tantsupeo korraldamise mudel, s.t erinevate osapoolte rollid ja vastutus. Nimetatud küsimuste ja probleemidega tegelemine mitteteadlikul moel ohustab tantsupeo ja pärimusliku rahvatantsu sisu ning vormi säilimist soovitud kujul.Arendusprogramm viiakse ellu koostöös ERRSiga. Lisainfo: Kalev Järvela, kalev.jarvela@gmail.com   Eesti Kooriühingule laekunud arendusprogramme hindas Eesti Kooriühingu ekspertkomisjon koosseisus Ants Soots, Aivar Leštšinski, Kaie Tanner, Merike Toro, Sten Weidebaum ja Ene Vohu, lähtudes stipendiumi eesmärgist, milleks on  valdkonna teadlik ja sihipärane arendamine ning pikaajalise mõjuga uuenduslike ja liikumise kestlikkust toetavate tegevuste algatamine. Kõiki laekunud taotlusi hinnates peeti silmas pakutud ideede mõju valdkonna üldisele arengule, ideede uuenduslikkust, kestlikkust, ulatust ja nähtavust, osasaajate arvu, samuti eelarve realistlikkust, läbipaistvust ja kuluartiklite põhjendatust. Pika arutelu tulemusena valiti kaks erinevat arendusprogrammi kokku mahus 120 000 eurot:
  1. Eesti Meestelaulu Seltsi poolt esitatud töö „Ärkamisaeg“, mille sisuks on noorte meeskooride liikumise arendamine ja uute kooride ellukutsumine valdkonnas, kus lauljate arv on drastiliselt vähenenud ning selle liigi säilimine küsimärgi all.  Programm „Ärkamisaeg“ tugevdab meeskoori kui liigi elujõulisust ja jätkusuutlikkust, pidades silmas ka regionaalset kaasatust. Programmi oodatav tulemus on, et meeslauljate arvukus 2017. ja 2019. aasta laulupidudel on praegusega võrreldes märgatavalt kasvanud ning meeskooriliik on taas jätkusuutlik ja nähtav. Lisainfo: alolooke@gmail.com
  2. MTÜ KOOR poolt esitatud töö „101 eesti koorilaulu“ Projekti eesmärgiks on tutvustada ja jäädvustada raamat-videokogumikus 101 eesti koorilaulu ning näidata neid 2 aasta jooksul Eesti Rahvusringhäälingu ETV kanalis. Peale teleesituste lõppu antakse välja salvestatud lugude DVD kogumik, mille juurde kuulub tõlgete raamat inglise ja vene keeles. Eesmärgiks on anda laiale kuulajaskonnale võimalikult mitmekülgne ülevaade eesti koorimuusika ajaloost ja tänapäevast kõikide kooriliikide lõikes. Salvestusel jäädvustatakse erinevad koorid, kooriliigid ja kontserdipaigad üle Eesti. Programm „101 eesti koorilaulu“ aitab  hoida eesti koorimuusikat avalikkuse ja meedia tähelepanu all, tutvustada vaatajatele eesti koorimuusika paremikku läbi aegade, kogumik on ka huvitavaks Eesti kultuuri visiitkaardiks. Programm on oluline valdkonna nähtavuse seisukohalt ja hõlmab kõiki kooriliike. Lisainfo: anu.merisaarx@gmail.com
Laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusprogrammi toimkond tänab kõiki kaasamõtlejaid ning ekspertkomisjoni tehtud töö eest. Kõik laekunud ideed on väga väärtuslikud ning toimkond innustab neid kindlasti edasi arendama ning jätkuvalt otsima võimalusi nende realiseerimiseks! Värsked ideed toovad valdkonda uut hingamist ja jätkuvat arengut!