XII noorte laulupeo lastekooride dirigent Ingrid Roose valiti osalema rahvusvahelises start-up projektis noortele dirigentidele, mille algatajaks on Baselis toimuv Euroopa Noortekooride Festival ning Emil ja Rosa Rifterich-Becki Fond (Šveits). Kandideerijate hulgast valiti 10 noort, kes sõidavad käesoleva aasta maikuus vaatlejatena Baseli festivalile jälgima maailma parimate laste- ja noortekooride esinemisi. Seejärel saavad nad fondilt toetust omaenda kontsertprojekti läbiviimiseks oma kodumaal 2016-2017. 

16. ja 17. jaanuaril alustavad tegevust 3 uut noorte meeskoori Pärnu, Võrus ja Tartus. Koorid luuakse noorte meeskooride liikumise “Ärkamisaeg” raames ning peamine eesmärk on osaleda 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeol. Koorid hakkab koos käima 1 kord kuus nädalavahetustel. Avaproovid toimuvad 16. jaanuaril kl 12 Pärnu Ühisgümnaasiumis, 17. jaanuaril kl 11 Võru muusikakoolis ja kl 16 Tartus Heino Elleri nim. Muusikakoolis (Tubina saal). Avaproovile tuleb näidiskontserdiks kohale Rahvusooper Estonia poistekoori noormeestekoor dirigent Hirvo Survaga. Kooriga oodatakse liituma häälemurde läbi teinud noormehi ehk õpilasi, üliõpilasi ja juba töötavaid mehi. Huvi korral palume täita ankeet: http://www.noortemeeskoorid.ee/liitu-kooriga/ ning tulla esimesse proovi. Koori dirigendina asub Tartus ja Võrus tööle noor dirigent Kuno Kerge ja Pärnus Ingrid Roose. Kooride tegevusse on kaasatud ka kohalikud koorijuhid ning muusikaõpetajad. Kooride mentoriks on Hirvo Surva. “Ärkamisaeg” on loodud noorte meeskooride liikumise arendamiseks, aktiveerimiseks ning uute kooride ellukutsumiseks. Läbi projekti tahame tugevdada meeskooride liikumise elujõulisust ning tagada nende jätkusuutlikkus. Projekti käigus luuakse noorte meeskoorid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Jõhvis, Pärnus, Võrus ja Narvas. Oodatav tulemus – meeslauljate arvukus on laululaval 2017. ja 2019. aasta laulupidudel kasvanud ja meeskooriliik on jätkusuutlik ning arvukas ja elab ka väljaspool laulupeoptrotessi. Koorid saavad teoks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse arendusstipendiumi ning kohalike omavalitsuste toel.   Lisainfo: Alo Lõoke “Ärkamisaeg” – noorte meeskoorid projektijuht alolooke@gmail.com 525 3801

XII noorte tantsupeo lavastusgrupp ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kutsuvad osalema konkursil tantsupeo peategelaste leidmiseks. Konkursi eesmärgiks on leida hea lauluoskuse ja näitlejameisterlikkusega noormees ja neiu 2017. a Kalevi staadionil toimuva XII noorte tantsupeo peategelaste rolli. Kandideerima on oodatud noormehed ja neiud, kes on sündinud aastatel 1996-2001 ning kes on valmis osalema tantsupeo ettevalmistavates proovides, salvestustel ja etendustel ajavahemikul aprill 2016 – juuli 2017. Tantsupeo peategelaste konkursi eelvoorud toimuvad üle Eesti 28. jaanuarist 16. veebruarini XII noortepeo terepäevade raames. Eelvoorus osalemiseks tuleb igal kandidaadil esitada üks vabalt valitud eestikeelne a cappella laul pikkusega kuni 2 minutit, pähe õppida ja esitada korraldajate poolt etteantud materjal ning valmis tuleb olla ka konkursi žürii poolt antud improvisatsioonilisteks ülesanneteks kohapeal. Konkursi täpsemad tingimused leiate SIIT NB! Käesolevaga on tegemist konkursi eelteavitusega! Konkursile registreerumine algab siinsamas kodulehel alates 19. jaanuarist ja kestab 26. jaanuarini.  

Laupäeval, 5. detsembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Pärnu Kontserdimajas toimunud tänuüritusel üle tunnustused valdkonna silmapaistvatele tegijatele. Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust kümnes eri kategoorias. ERRS aasta tunnustuse „Lokulaud 2015“ said: Aasta tantsujuht – Helena-Mariana Reimann – tema juhendamisel võitis Tallinna Huvikeskus „Kullo“ tantsuansambel Sõleke Peterburis korraldatud rahvusvahelisel festivalil „Interfolk in Russia“ peaauhinna ning esimese koha folkloorikoreograafia kategoorias. Aasta rahvamuusik – Heino Tartes – suuresti tänu tema tegevusele lõõtspillitraditsiooni säilitamisel ja edasiviimisel kuulutati Põlva 2015. aastal Eesti lõõtsapealinnaks. Eriti väärib tunnustamist tema töö eesti lõõtspilli valmistamise oskuste edasiandmisel ning rahvakandle mängu edendamisel. Aasta kollektiiv – Lõõtsavägilased – aasta jooksul väga positiivselt silma paistnud noorte poiste ansambel. Aasta toetajad – Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald – on ühise nõu ja jõuga võimaldanud Ristil Haapsalu C. Kreegi nim Muusikakooli pärimusmuusikaosakonna filiaali tegutsemist. Aasta looja – RÜÜT – alternatiivfolkansambel, mille võlu peitub mitmekülgses ja otsinguterikkas lähenemises pärimusmuusikale. Novembris toimunud Uute Tantsude Konkursile esitati kolm RÜÜT’i muusikale loodud tantsu. Aasta looja – Kristiina Siig – võitis uute tantsude konkursil 3 auhinda. Lasterühmade nooremas astmes II koht ja noorte segarühma tantsude arvestuses I ja II koha. Aasta korraldaja – Valdo Rebane – korraldas selle aasta suvel 900 Eestimaa rahvatantsija, muusiku ja laulja sõidu Europeade`ile Hesingbörgis. Aasta korraldaja – Margit Kuhi – pikaajalise panuse eest väikenadlemängu edendamisse, kes on toonud palju noori kandlemängu juurde. Aasta koolitaja – Kadri Tiis – kõige nõutum rahvatantsumentor 2015 aastal. Aasta sündmus – August Teppo Lõõtsatalu avamine – eesti lõõtspilli looja August Teppo (1875-1959) kodutalus Võrumaal Loosul avati pillimeistri majamuuseum. Aasta sündmus – Meeste Tantsupidu 3 – ühendas sel suvel Rakvere staadionil eesti poisse ja mehi väärtustades eesti meest ja tunnustades mehe väge. Tallinna talvise tantsupäeva korraldamine, tantsurühm „Tantsusarvikud“ – sujuv ja professionaalne suure ürituse korraldamine ühe tantsurühma poolt. Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Maie Orav – armastatud rahvatantsujuht, tantsulooja, rahvakultuuri kandja, kelle looming lähtub pärimuskultuuri traditsioonidest. Kauaaegne tantsuansambel Tarvanpää kunstiline juht, folkloorifestivali „Viru Säru“ ja laste folkloorifestivali „Porkuni Pillar“ üks mõtte algatajatest, I Soome-Eesti tantsupeo kunstiline juht, Meeste tantsupidude idee algataja ja kõigi kolme meeste tantsupeo kunstiline juht. ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul on tunnustus kui tormituulte ajal pilve vahelt korraks välja ilmuv päike, et rõõmu valmistada ja meelde jääda. Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.  

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ootab 21. detsembriks 2015 Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi kandidaate. Anna Raudkatsi nimeline rahvatantsustipendium määratakse kauaaegse tulemusliku tegevuse eest Eesti rahvatantsuelus. Stipendiumi määramisel võetakse aluseks rahvatantsutegelane elutöö (nii tantsupedagoogiline, loominguline, organisatsiooniline, propagandistlik kui ka uurimuslik tegevus) ja see antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Kandidaadid palume esitada hiljemalt käesoleva aasta 21. detsembri tööpäeva lõpuks. Vabas vormis kirjalikud esildised kandidaadi nime, lühiiseloomustuse, tema rahvatantsualase tegevuse kirjeldusega ja põhjendusega rahvatantsustipendiumi omistamiseks ning kandidaadi esitaja andmetega (esitaja nimi, aadress ning telefoninumber) ootame kirjalikult Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Pärnu mnt. 10 Tallinn 10148 või e-postiga aadressile laulupidu@laulupidu.ee Anna Raudkatsi nimeliste stipendiumite määramisega seonduvate küsimuste lahendamiseks on moodustatud halduskogu järgmises koosseisus: Ilma Adamson, Angela Arraste, Aet Maatee, Erika Põlendik, Vaike Rajaste, Kadri Tiis, Igor Tõnurist. Anna Raudkatsi nimelise stipendiumi laureaadile antakse stipendium pidulikult üle 20. veebruaril 2016 Paides toimuval KÄGARAL. Anna Raudkatsi fond on asutatud 10. aprillil 1992 Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt Anna Raudkatsi(1886-1965) mälestuse jäädvustamiseks ja folkloori– ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks. 2001. aastal üle antud Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond. Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi laureaadid: 1994 Alfred Raadik , 1996 Linda Raus , 1999 Heino Aassalu, 2001 Helju Müürsepp, 2004 Ilma Adamson, 2006 Eike Rõõmus, 2009 Lille- Astra Arraste, Henn Tiivel, 2011 Helju Mikkel, 2014 Ülo Luht Lisainfo: Kadri Tiis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA e-post: kadri.tiis@laulupidu.ee

Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm annab teada, et alates 20. novembrist on avatud noorte- ja täiskasvanute segarühmadele ning neidude- ja naisrühmadele kandideerimine ETR-i  mentorprogrammis osalemiseks.   ETR-i mentorprogramm on mõeldud rahvatantsukollektiividele, kes vajavad toetust ja nõustamist. Programmi eesmärk on tõsta projektis osalevate rühmade taset ja arendada juhendaja erialaseid oskusi. Mentorprogrammis saab osaleda konkreetne kollektiiv koos oma juhendajaga. Selleks viiakse nad aastaks kokku ühe ETR-i tantsujuhi ja tema juhendatava kollektiiviga. Perioodil 1. jaanuar 2016 – 1. märts 2017 saavad programmis osalevad kollektiivid ja nende juhid personaalset ja asjatundlikku nõustamist ning omandavad uusi praktilisi oskusi. Programm pakub tantsurühmale arenemis- ja koostöövõimalusi ning uut huvitavat väljundit. ETR-i mentorprogrammi kandideerimise avaldusi oodatakse 19. novembrist –  14. detsembrini 2015 e-posti aadressil  etrmentor@gmail.com Programmi täpsemad tingimused leiate siit. ETR-i mentorprogramm on laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide riikliku toetusprogrammi (LTP TP) alaprogramm (arendusstipendium), mida rahastatakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA) kaudu. Arendusstipendiumi eesmärk on rahvatantsu- ja rahvamuusika valdkonna teadlik ja sihipärane arendamine pidudevahelisel ajal. Arendusstipendiumiga toetatakse arendavaid tegevusi, mis on pikaajalise mõjuga  ja toetavad laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevust. ETR-i mentorprogrammi viiakse ellu koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

  Pühapäeval, 15. novembril toimus Salme Kultuurikeskuses uute tantsude konkursi lõppvoor. Žürii, kuhu kuulusid Urve Kilk, Paul Bobkov, Linda Pihu, Kadri Mägi ja Vaike Rajaste, hindas tantse neljas kategoorias – lasterühmade noorem ja vanem aste, noorte segarühmad ning neiduderühmad. Välja anti ka mitmed eripreemiad. Lasterühmade noorem aste:

1. “Õunalugu”, autor Ülle Feršel
2. “Kevadrõõm”, autor Kristiina Siig
3. “Kooliteel”, autor Liina Eero

Lasterühmade vanem aste:

1. „Nälja-Mihkel”, autor Elo Unt
2. “Õues on külm”, autor Andre Laine
3. “Minu velled”, autor Helena-Mariana Reimann

Eripreemia lasterühmade arvestuses: “Laupäeval isaga”, autor Liina Eero. Noorte segarühmad:

1. “Röäsusi”, autor Kristiina Siig
2. “Illos valts”, autor Kristiina Siig
3. “Pirupolka”, autor Maido Saar ning “Ühe jala polka”, autor Ave Lääne

Eripreemia noorte segarühmade arvestuses: “Õnnevalss”, autor Helena-Mariana Reimann “Kandletegu”, autor Agne Kurrikoff-Hermann Neiduderühmad:

1. “Maailm heliseb”, autor Ulrika Grauberg
2. “Taevas mul lai”; autor Maria Uppin
3. “Hällü pääle kutsuminõ”, Kertu Alvre

Eripreemia neiduderühmade arvestuses: “Kindakirjad”, autorid Liis Rinde ja Merje-Liis Sepp Uute tantsude konkursi korraldas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. Konkursi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.   Lisainfo: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Ülle Feršel e-post: tants@errs.ee telefon: 53456886  

Pühapäeval, 15. novembril algusega kell 11.00 jõuavad Salme Kultuurikeskuses avalikkuse ette 30 uute tantsude konkursi lõppvooru pääsenud tantsu. Kell 11.00 astuvad lavale lasterühmad. Kontserdi teine pool algab 14.15, mil esitamisele tulevad neidude- ja noorte segarühmadele loodud tantsud.
 Uute tantsude konkursile esitati kokku 104 eriilmelist tantsuseadet. Konkursilt oodatakse uut repertuaari lastele ja noortele ning korraldajad loodavad, et mõni lõppvooru jõudnud tants jõuab ka 2017. aastal toimuvale XII noorte tantsupeole. „Uute tantsude konkurss on pikaajaline traditsioon, mille eesmärgiks on eesti tantsu hoidmine ja arendamine. Esitatud tantsudelt oodatakse eestipärasust nii sammudes kui muusikas,“ selgitab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsuspetsialist Ülle Feršel. Uute tantsude konkursi korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. Konkursi toetab Eesti Kultuurkapital.     Lisainfo: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Ülle Feršel tants@errs.ee 53456886

Kuni 10. novembrini sai aasta kodaniku aunimetusele esitada tegusaid ning Eesti ühiskonda panustanud ettevõtlikke inimesi, kes seostuvad tänavuse kodanikupäeva motoga „Muusika ühendab“. Kokku esitati tiitlile 21 kandidaati. Aasta kodaniku 2015 kuulutab kodanikupäeval, 26. novembril välja kultuuriminister Indrek Saar Eesti Ajaloomuuseumis toimuval kodanikupäeva tänuüritusel. Kultuuriminister kinnitab vähemalt viieliikmelise nõuandva komisjoni, kes hindab esitatud kandidaate ning teeb ettepaneku aasta kodaniku tiitli kohale. „Kindlasti on kõik kandidaadid tunnustust väärt. Valiku langetamisel hindame lisaks erialasele silmapaistmisele muusikavaldkonnas kõrgelt kandidaadi panust ühiskonnaelu edendamisel, tegusaks kodanikuks olemist ja nende väärtuste levitamist ühiskonnas,“ rääkis kultuuriminister Indrek Saar. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu antakse aunimetus välja 13. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli Ilma Adamson, siis oli kodanikupäeva motoks  „Liikumine tervendab maailma“. 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega.  Seepärast tähistataksegi kodanikupäeva 26. novembril ja see päev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

  Alates 8. oktoobrist on avatud laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusprogrammi 2015/16 hooaja taotlusvoor. Uuenenud toetusprogrammi raames on võimalik taotleda toetust erinevatel sündmustel osalemiseks või uute väljunditena tellida oma kollektiivile näiteks hääleseadja või tantsurepetiitor. Samuti on kollektiivil uuel aastal võimalik toetusprogrammi abil soetada 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo õppematerjale ning rahalise otsetoetuse kaudu katta erinevaid esinemise ja tegevusega seotud kulusid. Tegevustoetuse taotlusi hooajaks 2015/16 saab esitada elektrooniliselt aadressil http://register.laulupidu.ee 8.oktoobrist- 28. oktoobrini (kuni kella 23.59) k.a. Toetussumma ühele kollektiivile on 320 eurot. Toetuse taotlemise eeldusena osales kollektiiv 2014. aasta laulu-, tantsu- või rahvamuusikapeo eelproovides või on tegutsenud vähemalt kaks viimast hooaega. Kollektiiv omab hooajalist tegevust ja väljundeid oma kogukonnas ning kollektiivi juht on erialase ettevalmistusega. Taotlemise eeldusena on taotleja korrektselt täitnud ka kõik varasemad laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammis toetuse saaja lepingulised kohustused. Hooaja 2015/16 tegevustoetuse programmi täpsemad tingimused leiate siit. Tegevustoetus on Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide riikliku toetusprogrammi (LTP TP) alaprogramm, mida rahastatakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA) kaudu. Programmi eesmärk on toetada laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide ja nende juhtide tegevust ning valdkonna arengut. ELT SA volitab lepingu alusel tegevustoetuste taotlusi menetlema valdkonna arengut tagavad ühingud Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, kes moodustavad taotluste menetlemiseks toetusprogrammi ekspertkomisjonid. Lisainformatsioon: Kollektiivi tegevustoetuste programmi tingimused hooajaks 2015/16 Eesti Kooriühing: programmitoimetaja Aiki Koolmeister, e-post aiki.koolmeister@kul.ee, telefon 627 4456 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts:  programmitoimetaja Elsa Vapper, e-post toetus@errs.ee, telefon 601 5641 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA: programmitoimetaja Vaike Rajaste, e-post vaike.rajaste@laulupidu.ee, telefon: 627 3120  

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühingu (KÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga viis läbi laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi arendusstipendiumi taotlusvooru 2015/16. Kokku esitati stipendiumikonkursile 75 arendusprogrammi, neist 29 tööd tantsupeo ja rahvamuusika valdkonnas ning 46 tööd laulupeo valdkonnast. Arendusstipendiumi ideekonkursi korraldamise eesmärgiks oli leida ja ellu kutsuda ideid, mis algataksid pikaajalisi ja valdkonnas olulisi arenguid, samuti ärgitada kõiki suurelt kaasamõtlema, et tänapäeval niivõrd levinud projektipõhine mõtteviis asenduks protsessipõhise nägemusega. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile laekunud arendusprogramme hindas ERRS ekspertkomisjon koosseisus Kalev Järvela, Kadri Tiis, Enrik Visla, Margus Tokko, Andi Einaste, Erika Põlendik, Vaike Rajaste, Epp Joab ja Elsa Vapper, lähtudes stipendiumi eesmärgist, milleks on  valdkonna teadlik ja sihipärane arendamine ning pikaajalise mõjuga uuenduslike ja liikumise kestlikkust toetavate tegevuste algatamine. Kõiki laekunud taotlusi hinnates peeti silmas pakutud ideede mõju valdkonna üldisele arengule, ideede uuenduslikkust, kestlikkust, ulatust ja nähtavust, osasaajate arvu, samuti eelarve realistlikkust, läbipaistvust ja kuluartiklite põhjendatust. Pika arutelu tulemusel valiti välja viis erinevat arendusprogrammi kokku mahus 100 000 eurot:

1. Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm on loonud kollektiividele suunatud uuendusliku arendusprogrammi, mille eesmärk on arendada läbi personaalse lähenemise tantsurühmade juhendajate erialaseid oskusi ning pakkuda kollektiividele arenemis- ja koostöövõimalusi. ETRi kollektiividele mõeldud mentorprogramm võimaldab alustavatel või vähese kogemusega kollektiividel ja nende juhendajatel saada endale hooajaks personaalne nõustaja ehk kogemustega mentorkollektiivi ja kollektiivi juhi, kellega koostöös õppida ja arendada. Arendusprogrammi töövormiks on kahe kollektiivi ühised treeninglaagrid, kus lisaks baasteadmistele omandatakse uut repertuaari. Kollektiivide laagritesse on oodatud lisaks kõik selle piirkonna juhendajad. Koolitatavate kollektiivide arv: orienteeruvalt kokku 10 noorte- ja täiskasvanute kollektiivi. Kollektiivid valitakse välja konkursi alusel. Lisainfo: Maire Udras, maireudras@gmail.com

 

2. MTÜ Riikari Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogrammi eesmärk on Kesk-Eesti pärimusliku rahvamuusika uurimine, viiside noodistamine, kirjastamine; koosmängu taasloomine ja elavdamine, teadlik arendamine läbi valdkondadevahelise ja piirkondadevahelise koostöö. Programmi tulemusena valmivad Kesk-Eesti rahvamuusika noodilehed, repertuaarikogumik, õppematerjal ning Kesk-Eesti pillilood kuuluvad 2016.a Türil toimuva Rahvamuusikapeo repertuaari. Lisainfo: Tiiu Vellama, tiiu.vellama@gmail.com

 

3. Rahvatantsuseltsi Pääsuke arendusprogramm „Rahvatantsukool veebis“ ja konkursi „Tee ise rahvatants!“ eesmärk on

• tutvustada ja populariseerida pärimustantsu koolilaste ja nende õpetajate/juhendajate hulgas.
• suurendada koolilaste teadmisi pärimustantsust ja julgustada neid sellega tegelema ka vabal ajal, kasutades lastele/noortele huvitavat veebilahendust.
• toetada koolilaste liikumisharjumuse tekkimist läbi tantsuhariduse.
• luua pärimustantsu spetsialistide abil toetav ja kergelt kättesaadav õppematerjal klassiõpetajatele ja lasterühmade juhendajatele, kes saavad seda kasutada pärimustantsu õpetamiseks.
• luua pärimustantsu õppematerjal, mida saab kasutada õppeprotsessis enne XII noorte tantsupidu

Projekti raames korraldatakse lastele mõeldud uusloomingu konkurss „Tee ise rahvatants!“, kus klassid ja laste tantsurühmad on pärimusele toetudes/sellest inspiratsiooni saades loonud ise tantsu, mis on üles filmitud ja konkursile esitatud. Uusloomingu konkursi tarbeks tehakse koostööd rahvamuusikute ja ansamblitega, leidmaks uut saatemuusikat, mida uusloomingu konkursil osalejad kasutavad. Konkursi tulemusena saab tantsumaastik juurde uut repertuaari ja tantsumuusikat. Luuakse veebikeskkond lastele (ja ka teistele algajatele tantsijatele) suunatud “rahvatantsukooli” stiilis õppevideotega pärimustantsu põhisammude kohta. Veebilehele lisatakse ka muud infot pärimustantsu kohta, tutvustades pärimustantsude tausta ja päritolu. Paralleelselt luuakse ka Youtube kanal, kuhu õppevideod üles laetakse. Lisainfo: Kristiina Saron, kristiinasaron@gmail.com  

4. MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli arendusprogrammi “Pärimuse Päitsed 2” eesmärk on rahvamuusika ja rahvatantsu elav ühendamine ning ühisloome soodustamine. “Pärimuse Päitsed 2” seob senisest tihedamalt rahvamuusikut ja tantsuloojat, et koostöö kaudu luua rahvamuusikal ja pärimustantsul põhinevat ning rahvamuusikakollektiive ja rahvatantsurühmi ühendavat repertuaari.   Rahvamuusikute ja tantsuloojate ühisloomes sõnastatakse kaheosalise konkursi lähetalused rahvamuusikakollektiividele uute rahvamuusika töötluste ning rahvatantsukoreograafidele uute rahvatantsuseadete loomiseks. Konkursi lõppkontsert toimub Põlva Kultuurikeskuses 2016. aasta lõpus. Lisainfo: Lauri Leht, laurileht.post@gmail.com

 

5. MTÜ Eesti Segarahvatantsurühmade Liidu arendusprogrammi kaks peamist eesmärki on:

1) määratleda tantsupeo kui kultuurilise pärandi olulisemad tunnused ja sõnastatud selle „headuse“ kriteeriumid (tunnused ja kvaliteedikriteeriumid võivad ka kattuda, kuid peamine siht on luua arusaam sellest, mis on traditsioonilise tantsupeo tunnusjooned). 2) tantsupeo korraldamise, pärandi säilitamise ja arendamisega seotud osapoolte (nii organisatsioonide kui ka isikute) rollid, tegevused ja vastutus on ülevaadatud ning täpsustatud. Lõpptulemusena valmib programmi aruanne, mis koondab kõiki programmi arutelude ja tegevuste tulemusi. Tulenevalt väliskeskkonna pidevast arenemisest, on Eesti tantsupeo pärand pidevate muutuste surve all. See väljendub küsimuses (ja osalises teadmatuses), millised on “hea” tantsupeo kriteeriumid ja tunnused, millest tantsupeo organiseerimisel tuleks lähtuda (s.h kuidas kujundada tantsupeo repertuaari). Lisaks on selgelt kokku leppimata ka tantsupeo korraldamise mudel, s.t erinevate osapoolte rollid ja vastutus. Nimetatud küsimuste ja probleemidega tegelemine mitteteadlikul moel ohustab tantsupeo ja pärimusliku rahvatantsu sisu ning vormi säilimist soovitud kujul.Arendusprogramm viiakse ellu koostöös ERRSiga. Lisainfo: Kalev Järvela, kalev.jarvela@gmail.com   Eesti Kooriühingule laekunud arendusprogramme hindas Eesti Kooriühingu ekspertkomisjon koosseisus Ants Soots, Aivar Leštšinski, Kaie Tanner, Merike Toro, Sten Weidebaum ja Ene Vohu, lähtudes stipendiumi eesmärgist, milleks on  valdkonna teadlik ja sihipärane arendamine ning pikaajalise mõjuga uuenduslike ja liikumise kestlikkust toetavate tegevuste algatamine. Kõiki laekunud taotlusi hinnates peeti silmas pakutud ideede mõju valdkonna üldisele arengule, ideede uuenduslikkust, kestlikkust, ulatust ja nähtavust, osasaajate arvu, samuti eelarve realistlikkust, läbipaistvust ja kuluartiklite põhjendatust. Pika arutelu tulemusena valiti kaks erinevat arendusprogrammi kokku mahus 120 000 eurot:

1. Eesti Meestelaulu Seltsi poolt esitatud töö „Ärkamisaeg“, mille sisuks on noorte meeskooride liikumise arendamine ja uute kooride ellukutsumine valdkonnas, kus lauljate arv on drastiliselt vähenenud ning selle liigi säilimine küsimärgi all.  Programm „Ärkamisaeg“ tugevdab meeskoori kui liigi elujõulisust ja jätkusuutlikkust, pidades silmas ka regionaalset kaasatust. Programmi oodatav tulemus on, et meeslauljate arvukus 2017. ja 2019. aasta laulupidudel on praegusega võrreldes märgatavalt kasvanud ning meeskooriliik on taas jätkusuutlik ja nähtav. Lisainfo: alolooke@gmail.com
2. MTÜ KOOR poolt esitatud töö „101 eesti koorilaulu“ Projekti eesmärgiks on tutvustada ja jäädvustada raamat-videokogumikus 101 eesti koorilaulu ning näidata neid 2 aasta jooksul Eesti Rahvusringhäälingu ETV kanalis. Peale teleesituste lõppu antakse välja salvestatud lugude DVD kogumik, mille juurde kuulub tõlgete raamat inglise ja vene keeles. Eesmärgiks on anda laiale kuulajaskonnale võimalikult mitmekülgne ülevaade eesti koorimuusika ajaloost ja tänapäevast kõikide kooriliikide lõikes. Salvestusel jäädvustatakse erinevad koorid, kooriliigid ja kontserdipaigad üle Eesti. Programm „101 eesti koorilaulu“ aitab  hoida eesti koorimuusikat avalikkuse ja meedia tähelepanu all, tutvustada vaatajatele eesti koorimuusika paremikku läbi aegade, kogumik on ka huvitavaks Eesti kultuuri visiitkaardiks. Programm on oluline valdkonna nähtavuse seisukohalt ja hõlmab kõiki kooriliike. Lisainfo: anu.merisaarx@gmail.com

Laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusprogrammi toimkond tänab kõiki kaasamõtlejaid ning ekspertkomisjoni tehtud töö eest. Kõik laekunud ideed on väga väärtuslikud ning toimkond innustab neid kindlasti edasi arendama ning jätkuvalt otsima võimalusi nende realiseerimiseks! Värsked ideed toovad valdkonda uut hingamist ja jätkuvat arengut!