Üldlaulupeod 1869-2014

Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli “laulvaks rahvaks” – see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal.

Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 19. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi – kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm.

Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. Viimane, XXVI üldlaulupidu toimus Tallinnas 4. – 6. juulil 2014. aastal.

Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama “tänulaulupidusid” ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi “rahvaesindajad”, kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi.

Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule.

Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks.

I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas.

Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 20 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 -30 000ni.

Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate ja pillimängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad vaid repertuaari hästi omandanud koorid. Reeglina korraldatakse iga peoaasta esimesel poolel kaks regionaalsete eelproovide vooru, kus lihvitakse esitust ning sõelutakse välja peole pääsejad. Laulupeol on läbi aegade olnud tohutu ühendav jõud – kaovad piirid esineja ja publiku vahel ning moodustub kogukond, mis jagab ühtseid väärtusi. Laulupeole eelneb suur ühine pingutus, mis peol saab pärjatud ühise vägeva vaimustusega.

Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid.

 ÜLDLAULUPIDUDE DIGITAALNE NOODIKOGU RAHVUSRAAMATUKOGU DIGIARHIIVIS.

Laulupeod arvudes

Jrk nr.
Aeg ja koht Osavõtnud koorid, orkestrid
Kollektiivide     arv Esinejate arv
I 18.-20.06.1869, Tartu MK, PP 51 845
II 20.-22.06.1879, Tartu MK, PP 64 1227
III 11.-13.06.1880, Tallinn MK, PP 48 782
IV 15.-17.06.1891, Tartu MK, SK, PP 179 2700
V 18.-20.06.1894, Tartu MK, SK, PP 263 3951
VI 8.-10.06.1896, Tallinn MK, SK, PP, KP (NK võistulaulmisel) 410 5681
VII 12.-14.06.1910, Tallinn MK, SK, LK, PP 527 10000
VIII 30.06.-2.07.1923, Tallinn MK, SK, PP 386 10562
IX 30.06.-2.07.1928, Tallinn MK, SK, PP 436 15049
X 23.-25.06.1933, Tallinn MK, SK, NK, PP 500 16500
XI 23.-25.06.1938, Tallinn MK, SK, NK, PP 569 17501
XII 27.-29.06.1947, Tallinn MK, SK, NK, LK, PP 703 25760
XIII 21.-23.07.1950, Tallinn MK, SK, NK, LK, AK, PP 1106 31907
XIV 20.-22.07.1955, Tallinn MK, SK, NK, LK, VK, AK, PP 893 30321
XV 19.-21.06.1960, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, RP 875 29273
XVI 16.-18.07.1965, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SO 690 25806
XVII 27.-29.06.1969, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SO 771 30230
XVIII 19.-20.07.1975, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP 641 28537
XIX 5.-6.07.1980, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, rahvatantsijad 627 28969
XX 20.-21.07.1985, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, VA, rahvatantsijad 677 26437
XXI 30.06.-1.07.1990, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP 690 28922
XXII 2.-3.07.1994, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 817 25802
XXIII 3.-4.07.1999, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 856 24875
XXIV 1.-4.07.2004, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 850 22759
XXV 2.-5.07.2009, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, RP, VälK 913 28166
XXVI 4.-6.07.2014, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, SO, RP, VälK 1046 30164

Lühendite selgitused

AK armeekoorid
PP puhkpilliorkestrid
KP keelpilliorkestrid
RP rahvapilliorkestrid
LK lastekoorid
SK segakoorid
MK meeskoorid
SO sümfooniaorkestrid
MudK mudilaskoorid
SV sõjaveteranide koorid
NK naiskoorid
VA viiuliansamblid
PK poistekoorid
VK vene koorid
VälK väliskollektiivid

Tänasel päeval on laulu- ja tantsupidude korraldamine Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (1991. aastast eraõiguslik mittetulunduslik organisatsioon) ülesandeks. Nelja-viieliikmeline koosseis teeb ära praktilise töö, kaasates lepingulisel alusel töötavaid toimkondi ning regionaalpartnereid. Sihtasutuse nõukogu koosseis peegeldab laulu- ja tantsupidude traditsiooni kandvate asutuste ning organisatsioonide süsteemi. Nõukogu liikmeteks on Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse, Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoja ning Tallinna Linnavalitsuse esindaja.

2003. aastal lisati Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. (vt. esitatud UNESCO TAOTLUS!)