XXIV LAULUPIDU „ALATI TEEL” (2004)

2.-5. juuli 2004 Tallinnas

2004Peoaastale lisas pidulikkust UNESCO tunnustus – 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja. Tantsupeo juhtmõttest „Las jääda ükski mets“ inspireerituna istutasid 20 000 lauljat, tantsijat ja vabatahtlikku maikuu esimestel nädalatel üle Eesti miljon puud. Sellega tähistati laulu- ja tantsupidude ning metsa tähtsust eestlastele ning Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvelaütles: „Laulu- ja tantsupidudel on alati olnud rahvusliku eneseteadvuse mõõde ühiskonda. Tahame metsa istutada, et tantsija-laulja ka tegelikult loodusega kokku lepiks.“ Laulupeotuli süüdati 26. juunil Tartus, tantsupeotuli samal päeval tantsumemm Helju Mikkeli kodukohas Haldjal. Pärast kahe tule kokkuloitsimist Jõgeva lähedal Kassinurmes alustas tuli hobukaarikul kuupäevast rännakut Lõuna-Eestis. Seni vaid tantsupidudel osalenud rahvamuusikud korraldasid esmakordselt laulu- ja tantsupeo raames meeleoluka pillipeo Tallinna Raekoja platsil. Peonädalat segas tugev vihm, mis laupäevaks muutus väga tugevaks. Tol päeval jäi ära tantsupeo II kontsert, sest hoolimata tantsijate entusiasmist ei oleks vihma tõttu pehmeks muutunud staadionil tantsida kannatanud. Halva ilma tõttu otsustati ka rongkäik ära jätta. Kuid Eri Klas kutsus sajust hoolimata lauljaid ja tantsijaid ühiselt laulupeotuld lauluväljakule saatma. Spontaanses mitteametlikus rongkäigus osales tuhandeid inimesi. Õhtuse kontserdi ajaks ilm paranes ning ülejäänud peosündmusi vihmasadu ei seganud. Laulupeol osales 850 koori ja orkestrit 22 759 muusika ja lauljaga, tantsupeol 7136 tantsijat.

PEO AJAKAVA

Neljapäeval, 1. juulil kell 12.00 – 23.00 rahvamuusika päev Raekoja platsil kell 22.00 laulu- ja tantsupeo tuli jõuab Tallinna Raekoja platsile Reedel, 2. juulil kell 14.00 tantsupeo peaproov-etendus Kalevi staadionil kell 19.00 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil Laupäeval, 3. juulil kell 11.00 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil (ei toimunud) kell 14.00 rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakule kell 19.00 laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul Pühapäeval, 4. juulil kell 13.00 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul kell 19.00 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela Korraldaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Eestlane ütleb: laulupidu. See on ilus sõna. See tähendab laulupüha, laulu pidupäeva, kuhu külla sõidetakse linnast ja maalt. See on ühe väga vana rahva, ühe üsna suure suguvõsa kokkutulek. Laul on sama loomulik kui kõne. Laul on väga vana sõna. Laul on väga võimas sõna. Eestlane ütleb: laulupidu. See on üks suur, suur südamepüha; seda on oodatud, selleks on ehitatud, see on ühtehoidmisehetk, üks suur lusti- ja lootuselaev, mis kannab üle ka karidest. Doris Kareva Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing rõhutas samuti, et laulupidu on perekondade kokkutulek: „Taadid ja memmed, emad ja isad, lapsed hällides täidavad äärest veereni laulu- ja tantsuväljaku… Ja mees või naine koori ees – see töö on kutsunud palju poegi ja tütreid oma vanemate radadele.“ Justkui selle tõestuseks dirigeerisid peol isa Neeme Järvi, tema pojad Kristjan ja Paavo Järvi ning dirigendipuldi kõrvalt ka Kristjan Järvi 4-aastane poeg Lukas. Esimest korda oli üldlaulupeol osalemise võimalus antud lauljate pere kõige väiksematele liikmetele ehk mudilaskooridele üle Eesti. Laulupeo I kontserdi alguses avati Gustav Ernesaksa „Muusikale“ lauldes Ekke Väli ja Vello Lillemetsa skulptuur Gustav Ernesaksast, kes vaatab lauluväljaku nõlvalt laulupidu. Laulutaadi juures kooripiltide tegemisest sai laulupidudest lahutamatu traditsioon. Esimese päeva teemaks, millest kõnelesid ka laulude vahetekstid, oli „Eesti üheksa erineva võimu all“. II kontserdi teemaks oli „Teelolek“. Laululavast sai võimas pääsupesa, kust kostusid paljud armastatud viisid ja rahvalaulud. Vahetekstides esitati katkeid tuntud Eesti mängufilmidest. Lastekoorid laulsid autori juhatamisel Bob Chilcott’i laulu „Can You Hear Me?“, mille sõnum jõudis 6000 viipleva laulja kaudu ka nendeni, kes muusikat ei kuulnud.

LAULUPEO KAVA

I kontsert

ÜHENDKOOR

KOIT Muusika Mihkel Lüdig Sõnad Friedrich Kuhlbars Dirigent Alo Ritsing Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli avakõne MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM Muusika Fredrik Pacius Sõnad Johann Voldemar Jannsen Dirigent Eri Klas MUUSIKALE Muusika Gustav Ernesaks Sõnad George Gordon Byron Tõlkija Minni Nurme Dirigent Kuno Areng Selle lauluga avati Gustav Ernesaksa ausammas SANCTUS Eesti missast Muusika Urmas Sisask (1960) Dirigent Ants Soots MARSS Muusika Edward Elgar Sõnad Arthur Christopher Benson (1862-1925) Tõlge Uno Kreen Dirigent Kristjan Järvi (sümtooniaorkester)

KUTSELISED PUHKPILLIORKESTRID

TULETOOJAD Muusika Uno Naissoo (1928-1980) Dirigent Aavo Ots TARANTELLA Muusika Raimund Kull Dirigent Taavo Wirkhaus KUUVALGEL Muusika Priit Raik Dirigent Peeter Saan POPURRII “KAUNIMAD LAULUD“ Muusika Tõnis Kõrvits Dirigent Kaido Kodumäe TARTU MARSS Muusika Raimond Valgre Dirigent Arvi Miido

VALIKLASTEKOOR

GLORIA IN EXCELSIS DEO “Gloria” RV 589 I osa Muusika Antonio Vivaldi Dirigent Andres Mustonen O SING UNTO THE LORD A NEW SONG (HWV 249b) Muusika Georg Friedrich Händel Seade Theodora Pavlovitch Dirigent Endel Nõgene I ADIEMUS Songs of Sanctuary Muusika Karl Jenkins Dirigent Erki Pehk Solistid Hanna-Liina Võsa ja Maarja-Liis Ilus

VALIKNAISKOOR

PÄIKESELE Muusika Mart Saar Sõnad Mihkel Veske Digitaalklaveril Peep Lassmann Dirigent Ants Sööt RUKKIRÄÄK Muusika Juhan Jürme Sõnad Marie Under Dirigent Lauri Sirp

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER

PIDULIK AVAMÄNG Muusika Dmitri Sostakovitš Kaastegev Eesti Kaitseväe Orkester Dirigent Eri Klas LAULUPIDU Tsüklist “Tallinna pildid” Muusika Eugen Kapp Dirigent Paul Mägi MARSS Dramaatilisest legendist “Fausti needmine” Muusika Hector Berlioz Dirigent Olari Elts

VALIKPOISTEKOOR

THE MAJESTY AND GLORY OF YOUR NAME Muusika Tom Fettke Sõnad Psalm nr 8 järgi Linda Lee Johnson Dirigent Hendrik Vestmann SOUND THE TRUMPET Muusika Henry Purcell Dirigent Anu Tali

VALIKMEESKOOR

EMAKEEL Muusika Hugo Lepnurm Sõnad Kristjan Jaak Peterson Dirigent Mihkel Kütson FINLANDIA Muusika Jean Sibelius Sõnad Veikko Antero Koskenniemi Dirigent Paavo Järvi

VALIKSEGAKOOR

KANTAAT “PÄIKESELE” Muusika Wolfgang Amadeus Mozart Tõlkijad Jüri Variste ja Leelo Tungal Dirigent Jüri Alperten KUNGLA RAHVAS Lauleldusest “Uku ja Vanemuine”. Muusika Karl August Hermann Sõnad Friedrich Kuhlbars Solistid Pille Lill (sopran) ja Mati Kõrts (tenor) Dirigent Toomas Kapten

VALIKÜHENDKOOR

LUULE, SEE EI TULE TUULEST Muusika Mart Saar Sõnad Anna Haava Dirigent Ants Üleoja EKS TEIE TEA Muusika Rudolf Tobias Sõnad Piiblist (I Kor. 3:16) Dirigent Tõnu Kaljuste TRIUMFIKOOR OOPERIST “AIDA” Muusika Giuseppe Verdi Kaastegev sümfooniaorkester ja kutseliste puhkpilliorkestrite bandid Dirigent Eri Klas

II kontsert

PUHKPILLIORKESTER

TULEVÄRGI MUUSIKA, I JA II OSA Muusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) Dirigent Leho Muldre RUKKIRÄÄK Muusika Juhan Jürme Dirigent Heldur Saade PEAGI SAABUN TAGASI SU JUURDE Muusika Raimond Valgre Seade Ülo Raudmäe Dirigent Leho Muldre KODUKOTUS Muusika Priit Raik Dirigent Andres Avarand VÕIDUTEEL Marss Muusika Rein Ploom Dirigent Heldur Saade

LASTEKOOR

MU SÜDA, ÄRKA ÜLES Muusika Cyrillus Kreek, eesti rahvaviis Eesti rahvaluule Kaastegev ansambel Virre Dirigent Ave-Maria Sild LAULIKU LAPSEPÕLI Muusika Miina Härma, eesti rahvaviis Eesti rahvaluule Dirigent Aarne Saluveer KOOLIKELL Muusika Uno Naissoo Sõnad Ira Lember Dirigent Tiia-Ester Loitme CAN YOU HEAR ME? Muusika, sõnad Bob Chilcott Dirigent Bob Chilcott ÜKSIK KITSEKARJUS Muusika, sõnad Richard Rodgers, Oscar Hammerstein Tõlkinud Kulno Süvalep Solist Liisi Koikson Seade, dirigent Aarne Saluveer

EESTI RAHVUSMEESKOOR RAM

EESTI RAHVA ERAKONNAMÄNG Muusika Veljo Tormis Sõnad Veljo Tormis eesti rahvaluule ainetel Solistid Mati Valdaru ja Mareks Lobe Liikumise seadnud Mait Agu

MEESKOOR

EESTI MEESTELE Muusika Alo Ritsing Sõnad Karl Eduard Sööt Dirigent Alo Ritsing EESTI MULD JA EESTI SÜDA Muusika Villem Kapp Sõnad Lydia Koidula Dirigent Ants Üleoja MEREMEHE LAUL LORILAUL Sarjast “Meestelaulud” Muusika Veljo Tormis, eesti rahvaviis Eesti rahvaluule Dirigent Jüri Rent MIND KUTSUTI PULMA Muusika Gustav Ernesaks Solist Aleksander Sarapuu Roopillil Mati Tuisk Dirigent Ants Soots

POISTEKOOR

TULE METSA Muusika Rein Rannap Sõnad Ott Arder Seade Tõnis Kõrvits Dirigent Undel Kokk LAUPÄEVA ÕHTUL ISAGA Muusika Toomas Kõrvits Sõnad Henno Käo Seadnud Tõnis Kõrvits Kaastegev puhkpilliorkester Dirigent Lydia Rahula EMA SÜDA Muusika Robert Theodor Hansen Sõnad Lydia Koidula Seadnud Tõnis Kõrvits Solistid Tõnu Troon, Jörgen Bergmann ja Mikk Dede Süntesaatoril Olav Ehala Dirigent Indrek Vijard MATS ALATI ON TUBLI MEES Muusika rahvalik viis, Ado Reinvald Seadnud Tõnis Kõrvits Akordionil Jaak Lutsoja Dirigent Hirvo Surva KIKILIPS Muusika, sõnad Jerry Leiber, Mike Stoller Tõlge Henno Käo Seadnud Tõnis Kõrvits Kaastegev puhkpilliorkeste Dirigent Hirvo Surva Poistekooride lavaliste liikumiste autor on Märt Agu

NAISKOOR

SA OLED MU SÜDAME SUVI Muusika Richard Ritsing Sõnad Eduard Wöhrmann Dirigent Ants Sööt KEVAD SÜDAMES Muusika Alo Ritsing Sõnad Jaan Kärner Dirigent Vaike Uibopuu VANAPIIGA LAUL Muusika Eduard Tubin, eesti rahvaviis Eesti rahvaluule Dirigent Ants Sööt VAID SEE ON ARMASTUS Muusika Olav Ehala Sõnad Enn Vetemaa Dirigent Merike Toro HÄLLILAUL Muusika Hans Hindpere Sõnad Heldur Karmo Dirigent Merike Toro LAS JÄÄDA ÜKSKI METS Muusika Andres Valkonen Sõnad Leelo Tungal Seadnud Tõnis Kõrvits Dirigent Vaike Uibopuu

MUDILASKOOR

ISA-EMA MAA Muusika Leelo Kõlar Sõnad Leelo Tungal Seadnud Tõnis Kõrvits Dirigent Annelii Traks OLE VIISAKAS Muusika Hans Hindpere Sõnad Priit Aimla Seadnud Tõnis Kõrvits Dirigent Annelii Traks KUI TUJU ON MÕNUS Muusika Raivo Kõrgemägi Sõnad Irma Polari Tõlkinud Leelo Tungal Seadnud Tõnis Kõrvits Dirigent Lii Leitmaa SÕIT PILVELAEVAL Muusika Valter Ojakäär Sõnad Leelo Tungal Seadnud Tõnis Kõrvits Dirigent Lii Leitmaa Mudilaskooride lavaliste liikumiste autor Regina Rebane

SEGAKOOR

LAULIK Muusika Mart Saar Eesti rahvaluule Dirigent Piret Talts LAULUD PULMADES ÕPITUD PIHLAPUU LAULJAID OTSITAKSE Tsüklist “13 eesti lüürilist rahvalaulu” Muusika Veljo Tormis, eesti rahvalaulud Eesti rahvaluule Solist Marin Ploomipuu Dirigent Heli Jürgenson RUKKIVIHUD REHE ALL Muusika Peep Sarapik Sõnad Juhan Liiv Dirigent Raul Talmar KUI KÄES ON JAANIPÄEV Muusika Uno Naissoo Sõnad Heldur Karmo Seadnud Märt Ratassepp Dirigent Ants Üleoja

ÜHENDKOOR

LAUL RÕÕMULE Muusika Aleksander Läte Sõnad Friedrich Schilleri järgi Juhan Kunder Dirigent Ants Soots TULJAK Muusika Miina Härma, eesti rahvaviis Sõnad Karl Ferdinand Karlson Dirigent Ants Üleoja TA LENDAB MESIPUU POOLE Muusika Peep Sarapik Sõnad Juhan Liiv Seade Tõnis Kõrvits Kaastegev puhkpilliorkester Dirigent Ants Sööt KATKEND KANTAADIST “ILUS MAA” Muusika Rein Rannap Sõnad Hando Runnel Kaastegevad puhkpilliorkester ja süntesaatorid Dirigent Hirvo Surva EESTI LIPP Muusika Enn Võrk Sõnad Martin Lipp Dirigent Kuno Areng MU ISAMAA ON MINU ARM Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Lydia Koidula Dirigent Alo Ritsing KODUMAA Muusika Raimund Kull Sõnad Mihkel Veske Kaastegev puhkpilliorkester Dirigent Eri Klas

LAULUPEO JUHID

Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing I kontserdi peadirigent Eri Klas Mudilaskooride üldjuht Annelii Traks Lastekooride üldjuht Aarne Saluveer Poistekooride üldjuht Hirvo Surva Naiskooride üldjuht Ants Sööt Meeskooride üldjuht Ants Soots Segakooride üldjuht Ants Üleoja Puhkpilliorkestrite üldjuht Leho Muldre Kutseliste puhkpilliorkestrite juht Peeter Saan I kontserdil kaastegev Eesti Riiklik Sümfooniaorkester II kontserdil kaastegev Kaitseväe Puhkpilliorkester Peeter Saani juhatusel ja saateansambel Olav Ehala juhatusel Saatemuusika orkestreerinud Tõnis Kõrvits ja Olav Ehala Dirigendid Aavo Ots, Andres Avarand, Andres Mustonen, Annelii Traks,Anu Tali, Arvi Miido, Ave-Maria Sild, Bob Chilcott, Endel Nõgene, Erki Pehk, Heldur Saade,Heli Jügenson, Hendrik Vestmann, Jüri Alperten, Kaido Kodumäe,Kristjan Järvi, Kuno Areng, Jüri Rent, Lauri Sirp, Lii Leitmaa, Merike Toro, Mihkel Kütson, Neeme Järvi, Olari Elts, Paavo Järvi, Paul Mägi, Piret Talts, Raul Talmar, Taavo Wirkhaus, Tiia-Ester Loitme, Toomas Kapten, Tõnu Kaljuste, Vaike Uibopuu. Lavastaja Raivo Trass Kunstnik Toomas Hõrak Vahetekste loeb Peeter Tammearu Diktor Katrin Viirpalu Vahetekstide autor Lauri Vahtre Ekraani režissöör Peeter Brambat Kava juht Raul Talmar