Facebook
Peoaastale lisas pidulikkust UNESCO tunnustus – 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja.
Tantsupeo juhtmõttest „Las jääda ükski mets“ inspireerituna istutasid 20 000 lauljat, tantsijat ja vabatahtlikku maikuu esimestel nädalatel üle Eesti miljon puud. Sellega tähistati laulu- ja tantsupidude ning metsa tähtsust eestlastele ning Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvelaütles: „Laulu- ja tantsupidudel on alati olnud rahvusliku eneseteadvuse mõõde ühiskonda. Tahame metsa istutada, et tantsija-laulja ka tegelikult loodusega kokku lepiks.“
Laulupeotuli süüdati 26. juunil Tartus, tantsupeotuli samal päeval tantsumemm Helju Mikkeli kodukohas Haldjal. Pärast kahe tule kokkuloitsimist Jõgeva lähedal Kassinurmes alustas tuli hobukaarikul kuupäevast rännakut Lõuna-Eestis. Hobuvooril liiguti Nõost Kanpi, Põlva, Räpina ja Võru kaudu Munamäele, sealt läbi Urvaste ja Paju lahingukoha Valgasse. Lõunapiirilt sõidutati peotuli Tallinnass autoga.
Seni vaid tantsupidudel osalenud rahvamuusikud korraldasid esmakordselt laulu- ja tantsupeo raames meeleoluka pillipeo Tallinna Raekoja platsil.
Rahvamuusikud korraldasid esmakordselt laulu- ja tantsupeo raames meeleoluka pillipeo Tallinna Raekoja platsil.
Peonädalat segas tugev vihm, mis laupäevaks muutus väga tugevaks. Tol päeval jäi ära tantsupeo II kontsert, sest hoolimata tantsijate entusiasmist ei oleks vihma tõttu pehmeks muutunud staadionil tantsida kannatanud. Halva ilma tõttu otsustati ka rongkäik ära jätta. Kuid Eri Klas kutsus sajust hoolimata lauljaid ja tantsijaid ühiselt laulupeotuld lauluväljakule saatma. Spontaanses mitteametlikus rongkäigus osales tuhandeid inimesi. Õhtuse kontserdi ajaks ilm paranes ning ülejäänud peosündmusi vihmasadu ei seganud.
Laulupeol osales 850 koori ja orkestrit 22 759 muusika ja lauljaga, tantsupeol 7136 tantsijat.
PEO AJAKAVA
Neljapäeval, 1. juulil
kell 12.00 – 23.00 rahvamuusika päev Raekoja platsil
kell 22.00 laulu- ja tantsupeo tuli jõuab Tallinna Raekoja platsile
Reedel, 2. juulil
kell 14.00 tantsupeo peaproov-etendus Kalevi staadionil
kell 19.00 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Laupäeval, 3. juulil
kell 11.00 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil (ei toimunud)
kell 14.00 rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakule
kell 19.00 laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul
Pühapäeval, 4. juulil
kell 13.00 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 19.00 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil
Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing
Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela
Eestlane ütleb: laulupidu. See on ilus sõna. See
tähendab laulupüha, laulu pidupäeva, kuhu külla sõidetakse linnast ja maalt.
See on ühe väga vana rahva, ühe üsna suure suguvõsa kokkutulek.
Laul on sama loomulik kui kõne.
Laul on väga vana sõna.
Laul on väga võimas sõna.
Eestlane ütleb: laulupidu. See on üks suur, suur
südamepüha; seda on oodatud, selleks on ehitatud, see on ühtehoidmisehetk, üks
suur lusti- ja lootuselaev, mis kannab üle ka karidest.
Doris Kareva
Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing rõhutas samuti, et laulupidu on perekondade kokkutulek: „Taadid ja memmed, emad ja isad, lapsed hällides täidavad äärest veereni laulu- ja tantsuväljaku… Ja mees või naine koori ees – see töö on kutsunud palju poegi ja tütreid oma vanemate radadele.“ Justkui selle tõestuseks dirigeerisid peol isa Neeme Järvi, tema pojad Kristjan ja Paavo Järvi ning dirigendipuldi kõrvalt ka Kristjan Järvi 4-aastane poeg Lukas. Esimest korda oli üldlaulupeol osalemise võimalus antud lauljate pere kõige väiksematele liikmetele ehk mudilaskooridele üle Eesti.
Laulupeo I kontserdi alguses avati Gustav Ernesaksa „Muusikale“ lauldes Ekke Väli ja Vello Lillemetsa skulptuur Gustav Ernesaksast, kes vaatab lauluväljaku nõlvalt laulupidu. Laulutaadi juures kooripiltide tegemisest sai laulupidudest lahutamatu traditsioon.
Esimese päeva teemaks, millest kõnelesid ka laulude vahetekstid, oli „Eesti üheksa erineva võimu all“. II kontserdi teemaks oli „Teelolek“. Laululavast sai võimas pääsupesa, kust kostusid paljud armastatud viisid ja rahvalaulud. Vahetekstides esitati katkeid tuntud Eesti mängufilmidest. Lastekoorid laulsid autori juhatamisel Bob Chilcott’i laulu „Can You Hear Me?“, mille sõnum jõudis 6000 viipleva laulja kaudu ka nendeni, kes muusikat ei kuulnud.
LAULUPEO KAVA
I kontsert
ÜHENDKOOR
KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Dirigent Alo Ritsing
Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli avakõne
MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen
Dirigent Eri Klas
MUUSIKALE
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad George Gordon Byron
Tõlkija Minni Nurme
Dirigent Kuno Areng
Selle lauluga avati Gustav Ernesaksa ausammas
SANCTUS
Eesti missast
Muusika Urmas Sisask (1960)
Dirigent Ants Soots
MARSS
Muusika Edward Elgar
Sõnad Arthur Christopher Benson (1862-1925)
Tõlge Uno Kreen
Dirigent Kristjan Järvi (sümtooniaorkester)
KUTSELISED PUHKPILLIORKESTRID
TULETOOJAD
Muusika Uno Naissoo (1928-1980)
Dirigent Aavo Ots
TARANTELLA
Muusika Raimund Kull
Dirigent Taavo Virkhaus
KUUVALGEL
Muusika Priit Raik
Dirigent Peeter Saan
POPURRII “KAUNIMAD LAULUD“
Muusika Tõnis Kõrvits
Dirigent Kaido Kodumäe
TARTU MARSS
Muusika Raimond Valgre
Dirigent Arvi Miido
VALIKLASTEKOOR
GLORIA IN EXCELSIS DEO
“Gloria” RV 589 I osa
Muusika Antonio Vivaldi
Dirigent Andres Mustonen
O SING UNTO THE LORD A NEW SONG
(HWV 249b)
Muusika Georg Friedrich Händel
Seade Theodora Pavlovitch
Dirigent Endel Nõgene
I ADIEMUS
Songs of Sanctuary
Muusika Karl Jenkins
Dirigent Erki Pehk
Solistid Hanna-Liina Võsa ja Maarja-Liis Ilus
VALIKNAISKOOR
PÄIKESELE
Muusika Mart Saar
Sõnad Mihkel Veske
Digitaalklaveril Peep Lassmann
Dirigent Ants Sööt
RUKKIRÄÄK
Muusika Juhan Jürme
Sõnad Marie Under
Dirigent Lauri Sirp
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
PIDULIK AVAMÄNG
Muusika Dmitri Sostakovitš
Kaastegev Eesti Kaitseväe Orkester
Dirigent Eri Klas
LAULUPIDU
Tsüklist “Tallinna pildid”
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Paul Mägi
MARSS
Dramaatilisest legendist “Fausti needmine”
Muusika Hector Berlioz
Dirigent Olari Elts
VALIKPOISTEKOOR
THE MAJESTY AND GLORY OF YOUR NAME
Muusika Tom Fettke
Sõnad Psalm nr 8 järgi Linda Lee Johnson
Dirigent Hendrik Vestmann
SOUND THE TRUMPET
Muusika Henry Purcell
Dirigent Anu Tali
VALIKMEESKOOR
EMAKEEL
Muusika Hugo Lepnurm
Sõnad Kristjan Jaak Peterson
Dirigent Mihkel Kütson
FINLANDIA
Muusika Jean Sibelius
Sõnad Veikko Antero Koskenniemi
Dirigent Paavo Järvi
VALIKSEGAKOOR
KANTAAT “PÄIKESELE”
Muusika Wolfgang Amadeus Mozart
Tõlkijad Jüri Variste ja Leelo Tungal
Dirigent Jüri Alperten
KUNGLA RAHVAS
Lauleldusest “Uku ja Vanemuine”.
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Friedrich Kuhlbars
Solistid Pille Lill (sopran) ja Mati Kõrts (tenor)
Dirigent Toomas Kapten
VALIKÜHENDKOOR
LUULE, SEE EI TULE TUULEST
Muusika Mart Saar
Sõnad Anna Haava
Dirigent Ants Üleoja
EKS TEIE TEA
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Piiblist (I Kor. 3:16)
Dirigent Tõnu Kaljuste
TRIUMFIKOOR OOPERIST “AIDA”
Muusika Giuseppe Verdi
Kaastegev sümfooniaorkester ja kutseliste puhkpilliorkestrite bandid
Dirigent Neeme Järvi
II kontsert
PUHKPILLIORKESTER
TULEVÄRGI MUUSIKA, I JA II OSA
Muusika Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Dirigent Leho Muldre
RUKKIRÄÄK
Muusika Juhan Jürme
Dirigent Heldur Saade
PEAGI SAABUN TAGASI SU JUURDE
Muusika Raimond Valgre
Seade Ülo Raudmäe
Dirigent Leho Muldre
KODUKOTUS
Muusika Priit Raik
Dirigent Andres Avarand
VÕIDUTEEL
Marss
Muusika Rein Ploom
Dirigent Heldur Saade
LASTEKOOR
MU SÜDA, ÄRKA ÜLES
Muusika Cyrillus Kreek, eesti rahvaviis
Eesti rahvaluule
Kaastegev ansambel Virre
Dirigent Ave-Maria Sild
LAULIKU LAPSEPÕLI
Muusika Miina Härma, eesti rahvaviis
Eesti rahvaluule
Dirigent Aarne Saluveer
KOOLIKELL
Muusika Uno Naissoo
Sõnad Ira Lember
Dirigent Tiia-Ester Loitme
CAN YOU HEAR ME?
Muusika, sõnad Bob Chilcott
Dirigent Bob Chilcott
ÜKSIK KITSEKARJUS
Muusika, sõnad Richard Rodgers, Oscar Hammerstein
Tõlkinud Kulno Süvalep
Solist Liisi Koikson
Seade, dirigent Aarne Saluveer
EESTI RAHVUSMEESKOOR RAM
EESTI RAHVA ERAKONNAMÄNG
Muusika Veljo Tormis
Sõnad Veljo Tormis eesti rahvaluule ainetel
Solistid Mati Valdaru ja Mareks Lobe
Liikumise seadnud Mait Agu
MEESKOOR
EESTI MEESTELE
Muusika Alo Ritsing
Sõnad Karl Eduard Sööt
Dirigent Alo Ritsing
EESTI MULD JA EESTI SÜDA
Muusika Villem Kapp
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Ants Üleoja
MEREMEHE LAUL
LORILAUL
Sarjast “Meestelaulud”
Muusika Veljo Tormis, eesti rahvaviis
Eesti rahvaluule
Dirigent Jüri Rent
MIND KUTSUTI PULMA
Muusika Gustav Ernesaks
Solist Aleksander Sarapuu
Roopillil Mati Tuisk
Dirigent Ants Soots
POISTEKOOR
TULE METSA
Muusika Rein Rannap
Sõnad Ott Arder
Seade Tõnis Kõrvits
Dirigent Undel Kokk
LAUPÄEVA ÕHTUL ISAGA
Muusika Toomas Kõrvits
Sõnad Henno Käo
Seadnud Tõnis Kõrvits
Kaastegev puhkpilliorkester
Dirigent Lydia Rahula
EMA SÜDA
Muusika Robert Theodor Hansen
Sõnad Lydia Koidula
Seadnud Tõnis Kõrvits
Solistid Tõnu Troon, Jörgen Bergmann ja Mikk Dede
Süntesaatoril Olav Ehala
Dirigent Indrek Vijard
MATS ALATI ON TUBLI MEES
Muusika rahvalik viis, Ado Reinvald
Seadnud Tõnis Kõrvits
Akordionil Jaak Lutsoja
Dirigent Hirvo Surva
KIKILIPS
Muusika, sõnad Jerry Leiber, Mike Stoller
Tõlge Henno Käo
Seadnud Tõnis Kõrvits
Kaastegev puhkpilliorkeste
Dirigent Hirvo Surva
Poistekooride lavaliste liikumiste autor on Märt Agu
NAISKOOR
SA OLED MU SÜDAME SUVI
Muusika Richard Ritsing
Sõnad Eduard Wöhrmann
Dirigent Ants Sööt
KEVAD SÜDAMES
Muusika Alo Ritsing
Sõnad Jaan Kärner
Dirigent Vaike Uibopuu
VANAPIIGA LAUL
Muusika Eduard Tubin, eesti rahvaviis
Eesti rahvaluule
Dirigent Ants Sööt
VAID SEE ON ARMASTUS
Muusika Olav Ehala
Sõnad Enn Vetemaa
Dirigent Merike Toro
HÄLLILAUL
Muusika Hans Hindpere
Sõnad Heldur Karmo
Dirigent Merike Toro
LAS JÄÄDA ÜKSKI METS
Muusika Andres Valkonen
Sõnad Leelo Tungal
Seadnud Tõnis Kõrvits
Dirigent Vaike Uibopuu
MUDILASKOOR
ISA-EMA MAA
Muusika Leelo Kõlar
Sõnad Leelo Tungal
Seadnud Tõnis Kõrvits
Dirigent Annelii Traks
OLE VIISAKAS
Muusika Hans Hindpere
Sõnad Priit Aimla
Seadnud Tõnis Kõrvits
Dirigent Annelii Traks
KUI TUJU ON MÕNUS
Muusika Raivo Kõrgemägi
Sõnad Irma Polari
Tõlkinud Leelo Tungal
Seadnud Tõnis Kõrvits
Dirigent Lii Leitmaa
SÕIT PILVELAEVAL
Muusika Valter Ojakäär
Sõnad Leelo Tungal
Seadnud Tõnis Kõrvits
Dirigent Lii Leitmaa
Mudilaskooride lavaliste liikumiste autor Regina Rebane
SEGAKOOR
LAULIK
Muusika Mart Saar
Eesti rahvaluule
Dirigent Piret Talts
LAULUD PULMADES ÕPITUD
PIHLAPUU
LAULJAID OTSITAKSE
Tsüklist “13 eesti lüürilist rahvalaulu”
Muusika Veljo Tormis, eesti rahvalaulud
Eesti rahvaluule
Solist Marin Ploomipuu
Dirigent Heli Jürgenson
RUKKIVIHUD REHE ALL
Muusika Peep Sarapik
Sõnad Juhan Liiv
Dirigent Raul Talmar
KUI KÄES ON JAANIPÄEV
Muusika Uno Naissoo
Sõnad Heldur Karmo
Seadnud Märt Ratassepp
Dirigent Ants Üleoja
ÜHENDKOOR
LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Friedrich Schilleri järgi Juhan Kunder
Dirigent Ants Soots
TULJAK
Muusika Miina Härma, eesti rahvaviis
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
Dirigent Ants Üleoja
TA LENDAB MESIPUU POOLE
Muusika Peep Sarapik
Sõnad Juhan Liiv
Seade Tõnis Kõrvits
Kaastegev puhkpilliorkester
Dirigent Ants Sööt
KATKEND KANTAADIST “ILUS MAA”
Muusika Rein Rannap
Sõnad Hando Runnel
Kaastegevad puhkpilliorkester ja süntesaatorid
Dirigent Hirvo Surva
EESTI LIPP
Muusika Enn Võrk
Sõnad Martin Lipp
Dirigent Kuno Areng
MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Alo Ritsing
KODUMAA
Muusika Raimund Kull
Sõnad Mihkel Veske
Kaastegev puhkpilliorkester
Dirigent Eri Klas
LAULUPEO JUHID
Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing
I kontserdi peadirigent Eri Klas
Mudilaskooride üldjuht Annelii Traks
Lastekooride üldjuht Aarne Saluveer
Poistekooride üldjuht Hirvo Surva
Naiskooride üldjuht Ants Sööt
Meeskooride üldjuht Ants Soots
Segakooride üldjuht Ants Üleoja
Puhkpilliorkestrite üldjuht Leho Muldre
Kutseliste puhkpilliorkestrite juht Peeter Saan
I kontserdil kaastegev Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
II kontserdil kaastegev Kaitseväe Puhkpilliorkester Peeter Saani juhatusel ja saateansambel Olav Ehala juhatusel
Saatemuusika orkestreerinud Tõnis Kõrvits ja Olav Ehala
Dirigendid Aavo Ots, Andres Avarand, Andres Mustonen, Annelii Traks,Anu Tali, Arvi Miido, Ave-Maria Sild, Bob Chilcott, Endel Nõgene, Erki Pehk, Heldur Saade,Heli Jügenson, Hendrik Vestmann, Jüri Alperten, Kaido
Kodumäe,Kristjan Järvi, Kuno Areng, Jüri Rent, Lauri Sirp, Lii Leitmaa, Merike Toro, Mihkel Kütson, Neeme Järvi, Olari Elts, Paavo Järvi, Paul Mägi, Piret Talts, Raul Talmar, Taavo Virkhaus, Tiia-Ester Loitme, Toomas Kapten, Tõnu Kaljuste, Vaike Uibopuu.
Lavastaja Raivo Trass
Kunstnik Toomas Hõrak
Vahetekste loeb Peeter Tammearu
Diktor Katrin Viirpalu
Vahetekstide autor Lauri Vahtre
Ekraani režissöör Peeter Brambat
Kava juht Raul Talmar