XXII LAULUPIDU (1994)

1.-3. juuli 1994 Tallinnas

1994Esimene taasiseseisvunud Eestis peetud pidu otsustati pidada üldlaulupidude 125. aastapäeval. Ühtlasi täitus 1994. aastal 60 aastat I Eesti Mängudest, mida loetakse I üldtantsupeoks. Peo patrooniks oli president Lennart Meri. Laulupeotuli süüdati Tartu juubelipeo ajal I üldlaulupeo toimumispaigas, tantsupeotuli aga esmakordselt Helju Mikkeli kodutalus Haldjal Tartumaal. Peotuled ühinesid Nõo kiriku juures ning jõudsid ühiselt peo alguseks Tallinnasse.

PEO AJAKAVA

Reedel, 1. juulil kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil Laupäeval, 2. juulil kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil kell 15.30 rongkäik kell 20 laulupeo avamine ja I kontsert Tallinna Lauluväljakul Pühapäeval, 3. juulil kell 14 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul kell 18 tantsupeo III etenduskontseralevi staadionil Laulupeo muusikajuht Kuno Areng Tantsupeo pealavastaja Mait Agu Korraldaja Eesti Üldlaulupeo Direktsioon
 

1994-lpEsimesele taasiseseisvunud Eestis peetud peole lisas pidulikkust 125 aasta möödumine I üldlaulupeost. Selle tähistamiseks avati Tartu juubelilaulupeo ajal esimese laulupeo toimumispaigas Tartu Peetri kiriku juures Mati Karmini loodud mälestuskivi. Mälestusmärgi juures süüdati pidulikult laulupeotuli. Laulupeo eelnädalal toimusid koorifestival Tallinn’94, oratooriumifestival ja rahvusvaheline tantsufestival Tuljak.

Laulupeo I kontserti alustati traditsiooniliselt Mihkel Lüdigi ja Friedrich Kuhlbarsi “Koiduga”. Juubelilaulupeo avatseremoonial kõlas suure pidulikkusega 1991. aastal taas riigihümniks saanud Friedrich Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Järgnenud kontserdil, mille juhtmõtteks oli “Mu süda, ärka üles”, kõlasid eelkõige eesti heliloojate vaimulikud teosed, aga ka näiteks Giuseppe Verdi või Ludvig van Beethoveni helitööd. Tavapärasest hiljem alanud kontserdi lõpetas ühendkooride esitatud Urmas Sisaski “Eesti missa”, mille ajal süttisid lauluväljakul tuhanded küünlad.

Teise kontserdi pealkirjaks oli “Me oleme põhjamaa lapsed”. Põhjamaadesse kuulumisest jutustasid nii mõnedki laulukaare all kõlanud laulud – loomulikult lauldi ühendkooride poolt Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa “Laulu Põhjamaast”, puhkpilliorkestrid esitasid popurrii Põhjamaade rahvaviisidest ning segakooride esituses kõlas Evald Aava ja Anna Haava “Me oleme Põhjamaa lapsed”. Laulupeole eelneval aastal lahkunud laulutaati Gustav Ernesaksa mälestati Veljo Tormise “Meelespeaga”. Laulupeo üheks tipphetkeks kujunes Tõnis Mägi “Koidu” laulmine autori soleerimisel. Pärast “Koitu”, laulupeo lõppsõnu ning üldjuhtide austamist jätkati ülevas meeleolus spontaansete ühislauludega.

Laulupeol esines 817 koori ja orkestrit 25 802 laulja ja mängijaga. Nagu ka eelmisel üldlaulupeol osales laulupeol palju väliseestlasi ja külalisi teistest maadest – kokku 32 kollektiivi 11 riigist.

I KONTSERT “MU SÜDA ÄRKA ÜLES”

ÜHENDKOOR

ISAMAA KOGUDUS, ASTU Koraal Dirigent Roman Toi KOIT Muusika Mihkel Lüdig Sõnad Friedrich Kuhlbars Dirigent Kuno Areng

LAULUPEO AVAMINE

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM Muusika Friedrich Pacius Sõnad Johann Voldemar Jannsen TEE SILMAPIIRILE Muusika ja sõnad René Eespere Dirigent Vaike Uibopuu EKS TEIE TEA Muusika Rudolf Tobias Tekst Piiblist Dirigent Ants Üleoja MU ISAMAA ON MINU ARM Muusika Aleksander Kunileid Sõnad Lydia Koidula Dirigent Ants Üleoja ÄRKA ÜLES Muusika Johannes Hiob Sõnad Helene Ranna Dirigent Ants Sööt

PUHKPILLIORKESTER

TROMPETI KAUNIS HÄÄL Muusika Henry Purcell Dirigent Vello Loogna ELEEGIA Muusika Thonning Olsen Dirigent Heldur Saade OH TÕUSE, LAUL Muusika David Otto Wirkhaus Dirigent Aadu Regi TRIUMFIMARSS Ooperist “Aida” Muusika Giuseppe Verdi Dirigent Leho Muldre

MEESKOOR

SIND SURMANI Muusika Aleksander Kunileid Sõnad Lydia Koidula Dirigent Ants Soots

NAISKOOR

MU SÜDA ÄRKA ÜLES Muusika Cyrillus Kreek, eesti rahvaviis Dirigent Vaike Uibopuu MAARJA KIITUSELAUL Muusika Kaljo Raid Tekst Piiblist Dirigent Ants Sööt

MEESKOOR

KYRIE Muusika Konstantin Türnpu Dirigent Alo Ritsing

NAISKOOR

PÜHAPÄEVA HOMMIK Muusika Hjalmar Backman Sõnad Simo Korpela Eestikeelsed sõnad Heldur Karmo Dirigent Ants Sööt ELURÕÕM Muusika Michael East Eestikeelsed sõnad Otto Roots Dirigent Silvia Mellik

MEESKOOR

SANCTUS Reekviemist d-moll Muusika Luigi Cherubini Dirigent Kuno Areng  

NAISKOOR

TÕSTA OMA SILMAD Oratooriumist “Elias” Muusika Felix Mendelssohn-Bartholdy Dirigent vaike Uibopuu

ÜHENDKOOR

KÕIK TAEVAD LAULVAD Muusika Ludwig van Beethoven Sõnad C. F. Gellert Dirigent Ants Üleoja EESTI MISSA: -KYRIE -GLORIA -CREDO -SANCTUS -AGNUS DEI Muusika Urmas Sisask Dirigent Ene Üleoja  

II KONTSERT “ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED”

PUHKPILLIORKESTER

UUS PÄEV Muusika Hans Hindpere Dirigent Aadu Regi EESTI TANTS Muusika Hans Hindpere Dirigent Leho Muldre POPURRII PÕHJAMAADE RAHVAVIISIDEST Muusika Tiit Juurikas Dirigent Vello Loogna PÕHJALAAGER Marss Muusika Jüri Kuru Dirigent Heldur Saade  

LASTEKOOR

LAULUD SAATKU MEID Muusika Raivo Kõrgemägi Sõnad Neeme Laanepõld Dirigent Lennart Jõela LEIVALÕHNALINE Muusika Raimond Lätte Sõnad Olivia Saar Dirigent Lennart Jõela RINGMÄNGULAUL Muusika Heino Kaljuste Eesti rahvalaul Dirigent Tiia-Ester Loitme NELI PUURAHVA LAULU “Buratino lood” -TERETUSLAUL – sõnad René Eespere -NUKUTEATRIS – sõna René Eespere -NUKUTSAAR – sõnad Aleksei Tolstoi ja René Eespere -NUKURAHVA NUKULAUL – sõnad René Eespere Muusika René Eespere Dirigent Lydia Rahula

MEESKOOR

EESTI VENNAD, LAULGEM RÕÕMSALT Muusika Joseph Hartmann Stuntz Eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannseni järgi Enn Oja Dirigent Jüri Rent KAUNEIM MAA Muusika Leevi Madetoja Sõnad Eino Leino Dirigent Jüri Rent EESTI MEES JA TEMA SUGU Muusika Veljo Tormis Sõnad rahvaluule järgi Lea Tormis Dirigent Alo Ritsing ÕLLETEGU Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Debora Vaarandi Dirigent Ants Soots LOITS Muusika Peep Sarapik Sõnad Lehte Hainsalu Dirigent Ants Üleoja  

POISTEKOOR

PÜHA, PÕLINE JA ÜLLAS Muusika Juhan Aavik Dirigent Venno Laul KODUPAIK Muusika Harri Otsa Sõnad Maret Uiga Dirigent Hirvo Surva VARUAEG Muusika Hans Hindpere Sõnad Priit Aimla Dirigent Hirvo Surva WOLFGANG JA MINA Muusika Marie-Paule Belle Eestikeelsed sõnad Lauri Leesi Dirigent Venno Laul  

POISTE- JA MEESKOOR

ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA Muusika Riho Päts Sõnad Gustav Suits Dirigent Jüri Rent MEREMEESTE LAUL Šoti rahvaviis Seade Aksel Pajupuu ja Arvo Ratassepp Dirigent Venno Laul  

NAISKOOR

ÖÖBIK Muusika Johannes Kappel Sõnad Lydia Koidula Dirigent Vaike Uibopuu TANTSIDES Muusika Mart Saar Sõnad eesti rahvaluule Dirigent Silvia Mellik KAUGE MAA Muusika Ester Mägi Sõnad Katrin Väli Dirigent Ants Sööt KOLM LIIVI RAHVALAULU: -KARJASE HOMMIK -KARJASE PÄEV -VASTLAD Muusika Veljo Tormis Sõnade seadja Herbert Tampere Dirigent Vaike Uibopuu  

SEGAKOOR

ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED Muusika Eevald Aav Sõnad Anna Haava Dirigent Ants Üleoja LAULU MÕJU Muusika Roman Toi Sõnad eesti rahvaluule Dirigent Roman Toi HELIN Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Juhan Liiv Dirigent Toomas Kapten RAHVAS KORD SAI LAULULE Muusika Anti Marguste Sõnad Harri Kingo Dirigent Toomas Kapten TULJAK Muusika Miina Härma Sõnad Friedrich Karlson Dirigent Ants Üleoja  

ÜHENDKOOR

MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD Muusika Mart Saar Sõnad rahvaluule Dirigent Kuno Areng RÕÕMUS LÄBI VAEVA Muusika, sõnad Mart Siimer Dirigent Alo Ritsing LAUL PÕHJAMAAST Muusika Ülo Vinter Sõnad Enn Vetemaa Dirigent Kuno Areng MEELESPEA Muusika Veljo Tormis Sõnad rahvaluule Dirigent Olev Oja In memoriam Gustav Ernesaks MU ISAMAA ON MINU ARM Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Lydia Koidula Dirigent Olev Oja

LAULUPEO LÕPETAMINE

KOIT Muusika, sõnad Tõnis Mägi Dirigent Jüri Rent

LAULUPEO JUHID

Muusikajuht Kuno Areng Lastekooride üldjuht Lennart Jõela Poistekooride üldjuht Venno Laul Segakooride üldjuht Ants Üleoja Naiskooride üldjuht Vaike Uibopuu Meeskooride üldjuht Jüri Rent Puhkpilliorkestrite üldjuht Heldur Saade Saateansambli juht Olav Ehala Lavastaja Mikk Mikiver Lavaliikumise üldjuht Paul Raud