XVII TANTSUPIDU “LAS JÄÄDA ÜKSKI METS…” (2004)

2.-5. juuli 2004 Tallinnas

2004Peoaastale lisas pidulikkust UNESCO tunnustus – 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja. Tantsupeo juhtmõttest „Las jääda ükski mets“ inspireerituna istutasid 20 000 lauljat, tantsijat ja vabatahtlikku maikuu esimestel nädalatel üle Eesti miljon puud. Sellega tähistati laulu- ja tantsupidude ning metsa tähtsust eestlastele ning Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvelaütles: „Laulu- ja tantsupidudel on alati olnud rahvusliku eneseteadvuse mõõde ühiskonda. Tahame metsa istutada, et tantsija-laulja ka tegelikult loodusega kokku lepiks.“ Laulupeotuli süüdati 26. juunil Tartus, tantsupeotuli samal päeval tantsumemm Helju Mikkeli kodukohas Haldjal. Pärast kahe tule kokkuloitsimist Jõgeva lähedal Kassinurmes alustas tuli hobukaarikul kuupäevast rännakut Lõuna-Eestis. Seni vaid tantsupidudel osalenud rahvamuusikud korraldasid esmakordselt laulu- ja tantsupeo raames meeleoluka pillipeo Tallinna Raekoja platsil. Peonädalat segas tugev vihm, mis laupäevaks muutus väga tugevaks. Tol päeval jäi ära tantsupeo II kontsert, sest hoolimata tantsijate entusiasmist ei oleks vihma tõttu pehmeks muutunud staadionil tantsida kannatanud. Halva ilma tõttu otsustati ka rongkäik ära jätta. Kuid Eri Klas kutsus sajust hoolimata lauljaid ja tantsijaid ühiselt laulupeotuld lauluväljakule saatma. Spontaanses mitteametlikus rongkäigus osales tuhandeid inimesi. Õhtuse kontserdi ajaks ilm paranes ning ülejäänud peosündmusi vihmasadu ei seganud. Laulupeol osales 850 koori ja orkestrit 22 759 muusika ja lauljaga, tantsupeol 7136 tantsijat.

PEO AJAKAVA

Neljapäeval, 1. juulil kell 12.00 – 23.00 rahvamuusika päev Raekoja platsil kell 22.00 laulu- ja tantsupeo tuli jõuab Tallinna Raekoja platsile Reedel, 2. juulil kell 14.00 tantsupeo peaproov-etendus Kalevi staadionil kell 19.00 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil Laupäeval, 3. juulil kell 11.00 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil (ei toimunud) kell 14.00 rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakule kell 19.00 laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul Pühapäeval, 4. juulil kell 13.00 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul kell 19.00 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil Laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela Korraldaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
XVII tantsupidu algas tulesüütamisega ja ülekandega puu istutamisest tantsumemme Helju Mikkeli koduõuel. 7136 tantsijat etendasid tantsudes nii vallatuid hundikutsikaid kui vilkaid sipelgaid, erinevatest puudest rääkimata. Tantsumurust kasvasid välja kibedalt torkavad kibuvitsad, mesimagusalt lõhnavad pärnad, punaste marjakobaratega nõtked pihlapuud, mehiselt võimsad mastimännid. Lahvatanud tulekahjust hoolimata troonisid peo lõpus üle väljaku uhked puud. Peo kulminatsiooniks oli tants „Las jääda ükski mets“, kus tantsijate moodustatud hiigelsüdame jõust kasvas sipelgapesast kuusk ehk Ilmapuu või nagu Kalev Järvela sõnas – sild päikese ja inimese vahel. 2004. aasta peo vihmarohkus pani tantsijad proovile, tugev sadu segas nii harjutusi kui esinemisi. Esimest korda tantsupidude ajaloos oldi sunnitud üks kontsert ära jätma, kuna staadionimuru oli vee all. Kuid tantsijad tõestasid oma jonni ja vastupidavust vihma kiuste tantsida – Jaak Tuksami poolt kirjutatud ja proloogis kõlanud sõnadele vastavalt: „Aga seda me teame, et siniseks taeva saame, Sest süda laulab kuldse päikse poole“ Tantsupeo jaoks loodi hulgaliselt uusi tantse. Kõige väiksematele tantsijatele lõid tantsupidude ajaloo noorimad koreograafid 16aastane Kristiina Kapper ja 18aastane Mall Järvela tantsu „Lambamäng“.

TANTSUPEO KAVA

A, B, C, D JA VI-VII KLASSI SEGARÜHMAD

PROLOOG MEIL ON ELU KESET METSA Muusika Jaak Tuksam ja sõbrad Koreograafia ja lavastus Kalev Järvela

D-SEGARÜHMAD

SÜIT KONTRATANTSUDEST Eesti rahvaviis Koreograafia Kalev Järvela Lavastus Erika Põlendik

II-III KLASSI SEGARÜHMAD

PISIKE PUU Muusika Rein Rannap Sõnad Ott Arder Koreograafia ja lavastus Linda Pihu

II-III KLASSI JA D-SEGARÜHMAD

LAMBAMÄNG Eesti rahvaviis Seade Livonia Koreograafia Mall Järvela, Kristiina Kapper Lavastus Linda Pihu, Erika Põlendik

D-SEGARÜHMAD

MADLI VALSID Muusika Madli ja Jüri Sõster Koreograafia Maie Orav Lavastus Erika Põlendik

LASTE VÕIMLEMISRÜHMAD

SIPELGAD Muusika Meie Mees Koreograafia ja lavastus Urve Keskküla

VI-VIII KLASSI SEGARÜHMAD

MARSS Eesti rahvaviis Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks Koreograafia Kalev Järvela, Sille Kapper Lavastus Sille Kapper TULE METSA Muusika Rein Rannap Sõnad Ott Arder Koreograafia Maido Saar Lavastus Sille Kapper NÕIANEITSI Eesti rahvaviis Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks Koreograafia Maido Saar Lavastus Sille Kapper

NAISRÜHMAD

UNT AEA TAGA Eesti rahvaviis Koreograafia Maie Orav Lavastus Helle-Mare Kõmmus NEIOKÕSÕ NOORÕKÕSÕ Muusika Kirile Loo, eesti rahvalaul Koreograafia Karmen Ong Lavastus Helle-Mare Kõmmus

NOORTE VÕIMLEMISRÜHMAD

MINE METSA… Eesti rahvaviis Seade Camille Koreograafia ja lavastus Ingrid Virks

VENE RÜHMAD

ILUSAD NOORIKUD Vene rahvaviis Koreograafia ja lavastus Svetlana Brusnigina

LÄTI RÜHMAD

MEREVAIGUMAAL Rahvaviis Seade Raimonds Pauls Koreograafia, lavastus Janis Purvinš

C-SEGARÜHMAD

PIHLAPUU Muusika Urmas Alender Seade Alo Mattiisen Sõnad Viivi Luik Koreograafia ja lavastus Maido Saar LEHELABAJALG Rahvaviis Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks Koreograafia ja lavastus Maido Saar

DAAMIDE VÕIMLEMISRÜHMAD

METS ELAB Muusika Gian Piero Reverberi, Gustav Holst Koreograafia ja lavastus Riina Voolpriit

B-SEGARÜHMAD

VANAVIISI VALSS Muusika rootsi rahvaviis Koreograafia Ene Jakobson Lavastus Kadri Tiis MARUPOLKA Eesti rahvaviis Seade Kristjan Priks Koreograafia Salme ja Ott Valgemäe Lavastus Kadri Tiis

KÕIKIDE RÜHMALIIKIDE MEHED

SÜIT MEESTE TANTSUDEST Eesti rahvamuusika Koreograafia, lavastus Maie Orav

A-SEGARÜHMAD

INGLISKA-MATLOTT Eesti rahvaviis Seade Toomas Torop, Ott Kaasik, Ürjo Jaama ja Kristjan Priks Koreograafia Kalev Järvela Lavastus Angela Arraste KUI MIND PULMA KUTSUTI Muusika Gustav Ernesaks Koreograafia Rene Nõmmik Lavastus Angela Arraste

A, B, C, D, N JA VI-VIII KLASSI RÜHMAD

RUHNU SÜIT Eesti rahvaviis Seade Jaan Sommer Koreograafia Kristjan Torop Lavastus Kalev Järvela LAS JÄÄDA ÜKSKI METS Muusika Andres Valkonen Sõnad Leelo Tungal Koreograafia ja lavastus Kalev Järvela

KÕIK TANTSIJAD

TULJAK ja TERVE VALD Muusika Raimond Kull, Miina Härma Sõnad Friedrich Karlson Koreograafia Anna Raudkats Lavastus Kalev Järvela TÄNUMARSS

TANTSUPEO JUHID

Tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela Muusika üldjuht Toomas Torop A-rühmade üldjuht Angela Arraste B-rühmade üldjuht Kadri Tiis C-rühmade üldjuht Maido Saar D-rühmade üldjuht Erika Põlendik Naisrühmade üldjuht Helle-Mare Kõmmus II-III klassi rühmade üldjuht Linda Pihu VI-VIII klassi rühmade üldjuht Sille Kapper Võimlemisrühmade üldjuht Ingrid Virks Üldjuht-korraldaja Juris Žigurs Pealavastaja assistendid Katrin Peegel, Elo Unt, Jaanus Randmaa Üldjuht-korraldaja assistent Mart Saar Üldjuhtide assistendid Märt Agu, Külli Roosna, Karina Saarma (A-segarühmad); Henn Tiivel, Anti Einaste, Taisi Suits (B-segarühmad); Aveli Asper, Margus Toomla, Hele Pomerants (C-segarühmad); Rein Kippar, Alli Põrk ja Andre Laine (D-segarühmad); Kristiina Vessar, Karmen Ong, Madli Teller (naisrühmad); Ivi Lehtmets, Kersti Ulmas, Argo Liik (II-III klassi segarühmad); Marget Indov, Jaan Ulst ja Ülle Feršel (VI-VIII klassi segarühmad); Urve Keskküla ja Riina Voolpriit (võimlemisrühmad) Lavastajad Maie Orav, Riina Voolpriit, Urve Keskküla Tantsupeo kunstnik Andrus Jõhvik Lavastuse vahetekstide autor Hendrik Relve