XIV ÜLDTANTSUPIDU (1990)

29. juuni-1. juuli 1990 Tallinnas

1990Kuigi Eesti vabariik ei olnud veel taastatud, oli 1990. aastal peetud pidu paljuski erinev eelnevatel kümnenditel peetud pidudest. Laulu- ja tantsupeo repertuaari valikut ei piiranud enam nõukogude ideoloogia, peo sümboolika oli rõhutatult sini-must-valge. Lauljate käes olid küll laulikud, millel kiri “ENSV 1990. aasta üldlaulupidu”, kuid laulupeo toimumise ajaks võeti taas kasutusele üldlaulupidude nummerdus – toimus XXI üldlaulupidu. Tantsupidude ajalugu hakati senise 1947. aastal peetud rahvakunstiõhtu asemel lugema 1934. aasta I Eest Mängudest – seega sai üldtantsupeo järjenumbriks XIV.

Ühine laulu- ja tantsupeotuli süüdati 24. juunil Tartu raekojaplatsil, kus see sai tugevust kõigi maakondade tuledest, mis olid Tartusse selleks tarbeks kokku toodud. Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel jõudis tuli 28. juuni õhtuks Tallinna raekotta, et järgmisel päeval veelg eredamalt loitma lüüa. Alates 1990. aastast sai traditsiooniks süüdata üldlaulupidude tuli Tartus.

PEO AJAKAVA

Reedel, 29. juunil
kell 20 tantsupeo I etendus Kalevi keskstaadionil

Laupäeval, 30. juunil
kell 16 laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul
kell 16 tantsupeo II etendus Kalevi keskstaadionil
kell 20 tantsupeo III etendus Kalevi keskstaadionil

Pühapäeval, 1. juulil
kell 11 tantsupeo IV etendus Kalevi keskstaadionil
kell 14 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul

Laulupeo aujuhid Gustav Ernesaks, Richard Ritsing, Roman Toi
Laulupeo kunstiline juht Ants Üleoja
Tantsupeo aujuht Alfred Raadik
Tantsupeo Heino Aassalu

Korraldaja Eesti Üldlaulupeo Direktsioon


1990-tpViimast korda tantsupeo pealavastajaks olnud Heino Aassalu usaldas tegeliku lavastamise üldjuhtidele Lille-Astra Arrastele, Ülo Luhtile ja Mait Agule. Tulemuseks oli tantsupidu, mis sidus osavalt ühte traditsioonid ja laulva revolutsiooni sündmuste meeleolu.

Tantsupeo alguses leelotas viimast korda Laine Mesikäpp, kes oli laulu- ja tantsupidudel leelotanud alates 1947. aastast. Valge hobusega ratsaniku käes tantsustaadionile jõudnud tule süütas tantsupeo aujuht Alfred Raadik, kes oli Ullo Toomi õpilase ja abilisena olnud seotud ka 1930. aastate rahvatantsuliikumisega, mis uuenenud üldtantsupidude järgnevust silmas pidades oli märgilise tähendusega. Alates 1990. aasta tantsupeost loetakse üldtantsupidude järgnevust alates I Eesti Mängudest, kus rahvatantsu üldjuhiks oli Ullo Toomi.

Pärast avatseremooniat oli esimeseks tantsuks Helju Mikkeli “Päike, maa ja meri” (muusika Veljo Tormis, sõnad Mart Raud). “Järgnesid kolm eraldi pealkirjaga osa: “Meil on täna pidu”, “On kallis iga kätepaar” ja “Mu isamaa armas”. Esimeses olid enamik folkloorsete tantsude seaded. Teine ja kolmas osa kandsid ajakohast taasärkamisaja isamaalist vaimu ja kulmineerusid Mait Agu kolme tantsuga: “Tants Põhjamaast”, “Oma õnne sepad” ja “Mu isamaa armas”,” kirjutatakse raamatus “75 aastat Eesti tantsupidusid”. Nõukogude ideoloogia loosungite asemel moodustasid sinistes jakkides, mustades ja valgetes kuubedes mehed tantsustaadionil võimsa trikoloori. Tantsupeo lõpetas traditsiooniliselt Anna Raudkatsi “Tuljak”.

Tantsupeol osales 8874 tantsijat. Esimest korda osalesid peol väliseesti rühmad Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt ja Rootsist ning üks paar kaugest Austraaliast. Tantsupidu oli pealtvaatajate hulgas populaarne – etendusi ja peaproove vaatas kokku 90 000 inimest.

TANTSUPEO JUHID

Aujuht Alfred Raadik
Tantsupeo pealavastaja-kunstiline juht Heino Aassalu
Üldjuht-korraldaja Juris Žigurs
Üldjuht-lavastajad Lille-Astra Arraste, Ülo Luht, Mait Agu
Üldjuht-muusikajuht Els Roode
Tantsuansamblite/A-rühmade üldjuht Maie Orav
Segarühmade/B-rühmade üldjuht Angela Arraste
Noorte segarühmade/C-rühmade üldjuht Ilma Adamson
Veteranide segarühmade/D-rühmade üldjuhid Naima Ebrok, Erika Põlendik
Naisrühmade üldjuht Kersti Ulmas
Lasterühmade üldjuht Niina Raadik
Külalisrühmade üldjuht Ljubov Poljakova
Liikusrühmade üldjuht Riina Randlepp
Rahvamuusikaorkestrite üldjuht Uno Veenre

TANTSUPEO KAVA

A-, B-, C-, D-SEGARÜHMAD, NAISRÜHMAD, LIIKUMISRÜHMAD

PROLOOG – PÄIKE, MAA JA MERI
Karjasarvesignaal, peotule süütamine, peoliste tulek ja avatseremoonia
Muusika Veljo Tormis
Sõnad Mart Raud
Esitavad Laine Mesikäpp, sarvepuhujad, üldjuhid ja tantsijad

PÄIKE, MAA JA MERI
Muusika Veljo Tormis
Sõnad Mart Raud
Koreograafia Helju Mikkel
Lavastus Lille-Astra Arraste

I OSA- MEIL ON TÄNA PIDU

A-, B-, C-, D- ja väliseestlaste rühmad
JOOKSUPOLKA
Eesti rahvatants variantidega
Lavastus Lille-Astra Arraste

C- ja väliseestlaste rühmad
KOSJATANTS
Eesti rahvamuusika ja -tants
Seade Ullo Toomi
Lavastus Ilma Adamson

C-, B- ja väliseestlaste rühmad
SAVIKUA VENELÄNE
Eesti rahvatants variantidega
Lavastus Ilma Adamson, Angela Arraste

B-rühmad
RUHNU SÜIT
Ruhnu rahvatantsud
Seade Kristjan Torop
Lavastus Angela Arraste

Lasterühmad
ÜKS-KAKS-KOLM…
Eesti rahvatantsud
Seade Heino Aassalu
Lavastus Niina Raadik

KES AIAS, KES AIAS?
Laulumäng
Seade, lavastus Niina Raadik

A-rühmad
KUUSALU SÜIT
Eesti rahvatantsud
Seade Salme ja Ott Valgemäe
Lavastus Maie Orav

Ühendatud rahvamuusikaorkestrid
PANGEM PILLID PÕRAMA
Muusika Uno Veenre
Dirigendid Uno Veenre ja Erich Loit

D-rühmad
JÕELÄHTME TANTSUD – PAIGALEJÄÄMISE POLKA
Eesti rahvatantsud
Seade Maie Orav
Lavastus Urve Kilk

REILENDER
Eesti tants
Seade Ülo Luht
Lavastus Naima Ebrok ja Erika Põlendik

B-rühmade mehed
KARUTANTS JA RAHVAMÄNGUD
Eesti rahvatants ja -mängud
Seade Kalev Järvela
Lavastus Angela Arraste

Naisrühmad
LEPALIND
Muusika Riho Päts
Koreograafia A. Kaasik
Lavastus Kersti Ulmas

NAISTE PÄEV
Muusika Andres Loigom
Sõnad Henn-Kaarel Hellat
Koreograafia Kaia Karjatse, Anne Lepik
Lavastaja Kersti Ulmas

Ansambel Kapell
MA VAATAN PAADIST KIIKRIGA…
Rahvalik laul

 

II OSA – ON KALLIS IGA KÄTEPAAR

A-rühmad
SEPPADE TANTS
Muusika Eugen Kapp
Koreograafia Helmi Tohvelmann
Lavastus Maie Orav

A-, nais- ja liikumisrühmad
KULDLÕNG
Muusika E. Oja
Sõnad rahvaluule
Koreograafia Mait Agu
Lavastus Riina Randlepp

Riia 2. keskkooli tantsuansambel Daugavina
JAUTRAIS PARIS-DVIELU DEJA
Läti rahvamuusika
Seade G. Ordelovskis
Koreograafia läti rahvatants, M. Lasman
Lavastus Gunars Strods

Leedu rahvatantsijate koondrühm
ASTUONYTIS-PAROVEJOS SUKTINE
Leedu rahvamuusika
Seade J. Švedas, V. Aleksandravicius
Koreograafia J. Lingis, T. Kalibataite
Lavastus Laima Kisieliene

Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna A-koondrühm
Leningradi, Pihkva, Velikije Luki külalisrühmad
TANTS VÖÖDEGA
Muusika N. Mišukov
Koreograafia ja lavastus L. Poljakova

Soome Noorsooliidu Lõuna-Häme osakonna koondrühm
LIINAPOLSKA
Soome rahvamuusika
Koreograafia ja lavastus H. Jukarainen, H. Nipul

Väliseesti rühmad
RAABIKU
Eesti rahvatants
Lavastus Toomas Metsala

 

III OSA – MU ISAMAA ARMAS

B-rühmad
TANTS PÕHJAMAAST
Muusika Ülo Vinter
Koreograafia ja lavastus Mait Agu

B-rühmad mehed
OMA ÕNNE SEPAD
Muusika Uno ja Tõnu Naissoo
Sõnad Paul-Eerik Rummo
Koreograafia ja lavastus Mait Agu

B-rühmad
MU ISAMAA ARMAS
Rahvalik muusika
Seade ja lavastus Mait Agu

A-, B-, C-, D- ja väliseesti rühmad
TULJAK
Muusika Raimond Kull, Miina Härma
Tekst Friedrich Karlson
Koreograafia Anna Raudkats
Lavastus Ülo Luht