XIV ÜLDTANTSUPIDU (1990)

29. juuni-1. juuli 1990 Tallinnas

1990Kuigi Eesti vabariik ei olnud veel taastatud, oli 1990. aastal peetud pidu paljuski erinev eelnevatel kümnenditel peetud pidudest. Laulu- ja tantsupeo repertuaari valikut ei piiranud enam nõukogude ideoloogia, peo sümboolika oli rõhutatult sini-must-valge. Lauljate käes olid küll laulikud, millel kiri “ENSV 1990. aasta üldlaulupidu”, kuid laulupeo toimumise ajaks võeti taas kasutusele üldlaulupidude nummerdus – toimus XXI üldlaulupidu. Tantsupidude ajalugu hakati senise 1947. aastal peetud rahvakunstiõhtu asemel lugema 1934. aasta I Eest Mängudest – seega sai üldtantsupeo järjenumbriks XIV. Ühine laulu- ja tantsupeotuli süüdati 24. juunil Tartu raekojaplatsil, kus see sai tugevust kõigi maakondade tuledest, mis olid Tartusse selleks tarbeks kokku toodud. Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel jõudis tuli 28. juuni õhtuks Tallinna raekotta, et järgmisel päeval veelg eredamalt loitma lüüa. Alates 1990. aastast sai traditsiooniks süüdata üldlaulupidude tuli Tartus.

PEO AJAKAVA

Reedel, 29. juunil kell 20 tantsupeo I etendus Kalevi keskstaadionil Laupäeval, 30. juunil kell 16 laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul kell 16 tantsupeo II etendus Kalevi keskstaadionil kell 20 tantsupeo III etendus Kalevi keskstaadionil Pühapäeval, 1. juulil kell 11 tantsupeo IV etendus Kalevi keskstaadionil kell 14 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul Laulupeo aujuhid Gustav Ernesaks, Richard Ritsing, Roman Toi Laulupeo kunstiline juht Ants Üleoja Tantsupeo aujuht Alfred Raadik Tantsupeo Heino Aassalu Korraldaja Eesti Üldlaulupeo Direktsioon
1990-tpViimast korda tantsupeo pealavastajaks olnud Heino Aassalu usaldas tegeliku lavastamise üldjuhtidele Lille-Astra Arrastele, Ülo Luhtile ja Mait Agule. Tulemuseks oli tantsupidu, mis sidus osavalt ühte traditsioonid ja laulva revolutsiooni sündmuste meeleolu. Tantsupeo alguses leelotas viimast korda Laine Mesikäpp, kes oli laulu- ja tantsupidudel leelotanud alates 1947. aastast. Valge hobusega ratsaniku käes tantsustaadionile jõudnud tule süütas tantsupeo aujuht Alfred Raadik, kes oli Ullo Toomi õpilase ja abilisena olnud seotud ka 1930. aastate rahvatantsuliikumisega, mis uuenenud üldtantsupidude järgnevust silmas pidades oli märgilise tähendusega. Alates 1990. aasta tantsupeost loetakse üldtantsupidude järgnevust alates I Eesti Mängudest, kus rahvatantsu üldjuhiks oli Ullo Toomi. Pärast avatseremooniat oli esimeseks tantsuks Helju Mikkeli “Päike, maa ja meri” (muusika Veljo Tormis, sõnad Mart Raud). “Järgnesid kolm eraldi pealkirjaga osa: “Meil on täna pidu”, “On kallis iga kätepaar” ja “Mu isamaa armas”. Esimeses olid enamik folkloorsete tantsude seaded. Teine ja kolmas osa kandsid ajakohast taasärkamisaja isamaalist vaimu ja kulmineerusid Mait Agu kolme tantsuga: “Tants Põhjamaast”, “Oma õnne sepad” ja “Mu isamaa armas”,” kirjutatakse raamatus “75 aastat Eesti tantsupidusid”. Nõukogude ideoloogia loosungite asemel moodustasid sinistes jakkides, mustades ja valgetes kuubedes mehed tantsustaadionil võimsa trikoloori. Tantsupeo lõpetas traditsiooniliselt Anna Raudkatsi “Tuljak”. Tantsupeol osales 8874 tantsijat. Esimest korda osalesid peol väliseesti rühmad Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt ja Rootsist ning üks paar kaugest Austraaliast. Tantsupidu oli pealtvaatajate hulgas populaarne – etendusi ja peaproove vaatas kokku 90 000 inimest.

TANTSUPEO JUHID

Aujuht Alfred Raadik Tantsupeo pealavastaja-kunstiline juht Heino Aassalu Üldjuht-korraldaja Juris Žigurs Üldjuht-lavastajad Lille-Astra Arraste, Ülo Luht, Mait Agu Üldjuht-muusikajuht Els Roode Tantsuansamblite/A-rühmade üldjuht Maie Orav Segarühmade/B-rühmade üldjuht Angela Arraste Noorte segarühmade/C-rühmade üldjuht Ilma Adamson Veteranide segarühmade/D-rühmade üldjuhid Naima Ebrok, Erika Põlendik Naisrühmade üldjuht Kersti Ulmas Lasterühmade üldjuht Niina Raadik Külalisrühmade üldjuht Ljubov Poljakova Liikusrühmade üldjuht Riina Randlepp Rahvamuusikaorkestrite üldjuht Uno Veenre

TANTSUPEO KAVA

A-, B-, C-, D-SEGARÜHMAD, NAISRÜHMAD, LIIKUMISRÜHMAD

PROLOOG – PÄIKE, MAA JA MERI Karjasarvesignaal, peotule süütamine, peoliste tulek ja avatseremoonia Muusika Veljo Tormis Sõnad Mart Raud Esitavad Laine Mesikäpp, sarvepuhujad, üldjuhid ja tantsijad PÄIKE, MAA JA MERI Muusika Veljo Tormis Sõnad Mart Raud Koreograafia Helju Mikkel Lavastus Lille-Astra Arraste

I OSA- MEIL ON TÄNA PIDU

A-, B-, C-, D- ja väliseestlaste rühmad JOOKSUPOLKA Eesti rahvatants variantidega Lavastus Lille-Astra Arraste C- ja väliseestlaste rühmad KOSJATANTS Eesti rahvamuusika ja -tants Seade Ullo Toomi Lavastus Ilma Adamson C-, B- ja väliseestlaste rühmad SAVIKUA VENELÄNE Eesti rahvatants variantidega Lavastus Ilma Adamson, Angela Arraste B-rühmad RUHNU SÜIT Ruhnu rahvatantsud Seade Kristjan Torop Lavastus Angela Arraste Lasterühmad ÜKS-KAKS-KOLM… Eesti rahvatantsud Seade Heino Aassalu Lavastus Niina Raadik KES AIAS, KES AIAS? Laulumäng Seade, lavastus Niina Raadik A-rühmad KUUSALU SÜIT Eesti rahvatantsud Seade Salme ja Ott Valgemäe Lavastus Maie Orav Ühendatud rahvamuusikaorkestrid PANGEM PILLID PÕRAMA Muusika Uno Veenre Dirigendid Uno Veenre ja Erich Loit D-rühmad JÕELÄHTME TANTSUD – PAIGALEJÄÄMISE POLKA Eesti rahvatantsud Seade Maie Orav Lavastus Urve Kilk REILENDER Eesti tants Seade Ülo Luht Lavastus Naima Ebrok ja Erika Põlendik B-rühmade mehed KARUTANTS JA RAHVAMÄNGUD Eesti rahvatants ja -mängud Seade Kalev Järvela Lavastus Angela Arraste Naisrühmad LEPALIND Muusika Riho Päts Koreograafia A. Kaasik Lavastus Kersti Ulmas NAISTE PÄEV Muusika Andres Loigom Sõnad Henn-Kaarel Hellat Koreograafia Kaia Karjatse, Anne Lepik Lavastaja Kersti Ulmas Ansambel Kapell MA VAATAN PAADIST KIIKRIGA… Rahvalik laul  

II OSA – ON KALLIS IGA KÄTEPAAR

A-rühmad SEPPADE TANTS Muusika Eugen Kapp Koreograafia Helmi Tohvelmann Lavastus Maie Orav A-, nais- ja liikumisrühmad KULDLÕNG Muusika E. Oja Sõnad rahvaluule Koreograafia Mait Agu Lavastus Riina Randlepp Riia 2. keskkooli tantsuansambel Daugavina JAUTRAIS PARIS-DVIELU DEJA Läti rahvamuusika Seade G. Ordelovskis Koreograafia läti rahvatants, M. Lasman Lavastus Gunars Strods Leedu rahvatantsijate koondrühm ASTUONYTIS-PAROVEJOS SUKTINE Leedu rahvamuusika Seade J. Švedas, V. Aleksandravicius Koreograafia J. Lingis, T. Kalibataite Lavastus Laima Kisieliene Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna A-koondrühm Leningradi, Pihkva, Velikije Luki külalisrühmad TANTS VÖÖDEGA Muusika N. Mišukov Koreograafia ja lavastus L. Poljakova Soome Noorsooliidu Lõuna-Häme osakonna koondrühm LIINAPOLSKA Soome rahvamuusika Koreograafia ja lavastus H. Jukarainen, H. Nipul Väliseesti rühmad RAABIKU Eesti rahvatants Lavastus Toomas Metsala  

III OSA – MU ISAMAA ARMAS

B-rühmad TANTS PÕHJAMAAST Muusika Ülo Vinter Koreograafia ja lavastus Mait Agu B-rühmad mehed OMA ÕNNE SEPAD Muusika Uno ja Tõnu Naissoo Sõnad Paul-Eerik Rummo Koreograafia ja lavastus Mait Agu B-rühmad MU ISAMAA ARMAS Rahvalik muusika Seade ja lavastus Mait Agu A-, B-, C-, D- ja väliseesti rühmad TULJAK Muusika Raimond Kull, Miina Härma Tekst Friedrich Karlson Koreograafia Anna Raudkats Lavastus Ülo Luht