XII LAULUPIDU

Eesti NSV XII üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu

27.-29. juuni 1947 Tallinnas

1947II maailmasõda jättis laulu- ja tantsupidude toimumise vahele tavapärasemast suurema vahe. 1943. aastal prooviti Saksa okupatsiooni tingimustes taastada Lauljate Liitu ja korraldada “XII tänu-üldlaulupidu”, aga see ei õnnestunud. 1945. aastal andis Eesti NSV rahvakomissaaride nõukogu ja Eestimaa Kommunistlikku Partei keskkomitee välja määruse laulupeo korraldamiseks 1947. aastal. 1946. aasta suvel peeti lauluväljakul eelpidu, kus esinesid koorid ja rahvatantsijad. Otsus pidada samal ajal laulupeokontserdist eraldi rahvakunstiõhtu sündis õige napilt enne pidu – 1946. aasta detsembris. Suursündmusega prooviti näidata nõukogude režiimi sõbralikkust rahvuskultuuri suhtes ja sobitada see Nõukogude Liidu ametliku teesiga “sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Just vormi rõhutati selle peo puhul iseäranis – hoolimata sõjajärgsest kaupade puudusest pöörati suurt tähelepanu lauljate ja tantsijate riietamisele rahvarõivastesse ning hoolitseti selle eest, et rongkäik ja peoplats oleks ideoloogiale kohaselt kaunistatud. Nii laulu- kui tantsupeo repertuaaris leidus veel hulgaliselt eelmistel pidudel esitatud laule ja tantse, kuid seda kritiseeriti ning tehti ettepanekuid järgmistel pidude repertuaari laiendamiseks ja “parandamiseks”.

PEO AJAKAVA

Reedel, 27. juunil kell 19.30 rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil Laupäeval, 28. juunil kell 15 rongkäik laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul Pühapäeval, 29. juunil laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul Vabaõhulavastus “Lembitu” Juhan Sütiste näidendi “Ristikoerad” ainetel (lavastaja Leo Kalmet, Draamateater) XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll Tantsupeo üldjuht August Saukas 
Laulupeo repertuaari uute lauludega täiendamiseks kuulutati välja helitööde võistlus. Auhinnati Riho Pätsi, Gustav Ernesaksa, Liidia Austeri ja Mihkel Lüdigi laule. Esikoht määrati Edgar Arro laulule “Õnn”, millele oli sõnad kirjutanud noor luuletaja Ellen Hiiob (Niit). Laul rääkis sellest, et õnn on igaühe enda teha, kolmandas salmis lauldi: Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, Töö ja rõõmu katkematu seos. Ideoloogilistel kaalutlustel pidi laulupeolisi olema kindlasti rohkem kui varasematel pidudel. Selleks osales peol senisest rohkem naislauljaid ja kutsuti osalema lastekoorid, kes olid varasemalt laulnud vaid 1910. aasta laulupeol. Ametlikuks esinejate arvuks saadi 703 kollektiivi ja 25 760 lauljat-mängijat. Ka kuulajate arv pidi olema võimalikult suursugune, mõned ajalehed väitsid, et laulupeol käis koguni 275 000 inimest, mis on selge liialdus. Laulupeol kõlasid mitmed juba varem tuntud koorilaulud – näiteks Karl August Hermanni “Oh laula ja hõiska” või Miina Härma “Tuljak”. Samas olid kavasse ilmunud mitmed ideoloogilised teosed, neist üks ajastule iseloomulikumaid oli avalauluna sega-, mees- ja naiskooride esitatud Vano Muradeli laul “Raudtahtel Stalin juhtis meid”. Esimest korda lauldi laulupeol Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, mis oli loodud Lydia Koidula sõnadele. 1944. aastal kirjutatud laulu laulsid segakoorid Tuudur Vettiku juhatamisel. Kuno Areng meenutab: “See oli täiesti tavaline laul, keskmine aplaus, ilusti lauldi ära ja asi sellega lõppes. Aga kui siis mindi koju ja hakati vaatama, mis sõnad seal on /—/ See laul hakkas väga kasvama. 1950. aastal see laul juba keelati kui natsionalistlik või nõukogude korra vaenulik lugu.”

LAULUPEO JUHID

Ühendatud segakooride juht Tuudur Vettik Ühendatud meeskooride juht Gustav Ernesaks Ühendatud naiskooride juht Alfred Karindi Ühendatud lastekooride juht Riho Päts Ühendatud puhkpilliorkestrite juht Leopold Vigla XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll

LAULUPEO KAVA

I kontsert

AVASÕNA – XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll

ÜHENDKOOR

NSV LIIDU HÜMN Muusika Aleksandr Aleksandrov Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan Tõlge Vladimir Beekman PEOKÕNE – EK(b)P Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm EESTI NSV HÜMN Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Johannes Semper

SEGA-, NAIS- JA MEESKOOR

RAUDTAHTEL STALIN JUHTIS MEID Muusika Vano Muradeli

SEGAKOOR

OH LAULA JA HÕISKA Muusika Karl August Hermann Dirigent Tuudur Vettik NÕUKOGUDE EESTILE Muusika Eugen Kapp Dirigent Tuudur Vettik ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA Muusika Riho Päts Dirigent Tuudur Vettik LAUL, HELISE Muusika Tuudur Vettik Dirigent Tuudur Vettik MU ISAMAA ON MINU ARM Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Lydia Koidula Dirigent Tuudur Vettik

LASTEKOOR

NOORUSJÕUD Muusika Hugo Lepnurm Dirigent Riho Päts TIHASE MÄNG Muusika Mart Saar Dirigent Riho Päts KÜLVAJATE LAUL Muusika Riho Päts Dirigent Riho Päts KEVADE MARSS Muusika Karl August Hermann Dirigent Riho Päts

MEESKOOR

IHKASIME IKKEST LAHTI Muusika Mart Saar Dirigent Gustav Ernesaks TAGASI TULLES Muusika Alfred Karindi Dirigent Gustav Ernesaks SIND EI UNUSTAND MA ÄRA Muusika Eugen Kapp Dirigent Gustav Ernesaks MU SÜDA Muusika A. Kapp Dirigent Gustav Ernesaks REHEPEKS Muusika Alfred Karindi Dirigent Gustav Ernesaks MULL’ LAPSEPÕLVES RÄÄKIS Muusika Konstantin Türnpu Dirigent Gustav Ernesaks

PUHKPILLIORKESTER

KALEVITE KANTS Muusika P. Veebel ja Rein Ploom Dirigent Leopold Vigla VÕIDUPIDU Muusika E. Brauer Dirigent Leopold Vigla KALURITE TANTS Muusika E. Liives Dirigent Leopold Vigla PIONEERIDE MARSS Muusika R. Ploom Dirigent Leopold Vigla

NAISKOOR

EI SAA MITTE VAIKI OLLA Muusika Miina Härma Dirigent Alfred Karindi KODUMAA KEVAD Muusika Alfred Karindi Dirigent Alfred Karindi LÄHEME SUURELE PEOLE Muusika Riho Päts Dirigent Alfred Karindi NOOR KEVADE Muusika Gustav Ernesaks Dirigent Alfred Karindi MIDRILINNU MÄNG Muusika Adolf Vedro Dirigent Alfred Karindi ÄRGE UNUSTAGE LAULU Muusika Enn Võrk Dirigent Alfred Karindi

SEGAKOOR

SÄÄL NÜÜD KASVAB Muusika Mihkel Lüdig Dirigent Tuudur Vettik NOORTE LAUL Muusika Tuudur Vettik Dirigent Tuudur Vettik KANGAKUDUMISE LAUL Muusika Ed. Oja Dirigent Tuudur Vettik PULMALAUL Muusika Riho Päts Dirigent Tuudur Vettik KAERA-JAAN Muusika Tuudur Vettik Dirigent Tuudur Vettik TULJAK Muusika Miina Härma Dirigent Tuudur Vettik

II kontsert

SEGAKOOR JA MEESKOOR

LAUL RÕÕMULE Muusika Aleksander Läte

SEGAKOOR

MEIE PÄEVAD Muusika Liidia Auster Dirigent Tuudur Vettik VIISAASTAKU VÕIT Muusika Eugen Kapp Dirigent Tuudur Vettik VESKI-TIIU Ukraina rahvaviis Dirigent Tuudur Vettik MU ISAMAA ON MINU ARM Muusika Gustav Ernesaks Dirigent Tuudur Vettik OH LAULA JA HÕISKA Muusika Karl August Hermann Dirigent Tuudur Vettik

LASTEKOOR

LAULIKU LAPSEPÕLI Muusika Miina Härma Dirigent Riho Päts TIHASE MÄNG Muusika Mart Saar Dirigent Riho Päts HIIR HÜPPAS Muusika Mart Saar Dirigent Riho Päts MARUPOLKA Muusika Riho Päts Dirigent Riho Päts

MEESKOOR

ÕNN Muusika Edgar Arro Dirigent Gustav Ernesaks JÕUDU TÖÖLE Muusika Riho Päts Dirigent Gustav Ernesaks LAUL MERELE Muusika A. V. Aleksandrov Dirigent Gustav Ernesaks JAAN LÄEB JAANITULELE Muusika Riho Päts Dirigent Gustav Ernesaks JÜRIÖÖ MARSS Muusika Gustav Ernesaks Dirigent Gustav Ernesaks

PUHKPILLIORKESTER

POLKA Muusika Cyrillus Kreek Dirigent Leopold Vigla PIDU LÕPB Muusika Cyrillus Kreek Dirigent Leopold Vigla KODUMAA MARSS Muusika Raimond Kull Dirigent Leopold Vigla

NAISKOOR

KODUMAA KEVAD Muusika Alfred Karindi Dirigent Alfred Karindi TANTSIDES Muusika M. Saar Dirigent Alfred Karindi NOOR KEVADE Muusika Gustav Ernesaks Dirigent Alfred Karindi HEINALISTE LAUL Muusika Gustav Ernesaks Dirigent Alfred Karindi LEPALIND Muusika Riho Päts Dirigent Alfred Karindi ÄRGE UNUSTAGE LAULU Muusika Enn Võrk Dirigent Alfred Karindi

SEGAKOOR

SÄÄL NÜÜD KASVAB Muusika Mihkel Lüdig Dirigent Tuudur Vettik NOORTE LAUL Muusika Tuudur Vettik Dirigent Tuudur Vettik KANGAKUDUMISE LAUL Muusika Ed. Oja Dirigent Tuudur Vettik PULMALAUL Muusika Riho Päts Dirigent Tuudur Vettik KAERA-JAAN Muusika Tuudur Vettik Dirigent Tuudur Vettik TULJAK Muusika Miina Härma Dirigent Tuudur Vettik LÕPPKÕNE – XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll