XII LAULUPIDU

Eesti NSV XII üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu

27.-29. juuni 1947 Tallinnas

1947II maailmasõda jättis laulu- ja tantsupidude toimumise vahele tavapärasemast suurema vahe. 1943. aastal prooviti Saksa okupatsiooni tingimustes taastada Lauljate Liitu ja korraldada “XII tänu-üldlaulupidu”, aga see ei õnnestunud. 1945. aastal andis Eesti NSV rahvakomissaaride nõukogu ja Eestimaa Kommunistlikku Partei keskkomitee välja määruse laulupeo korraldamiseks 1947. aastal.

1946. aasta suvel peeti lauluväljakul eelpidu, kus esinesid koorid ja rahvatantsijad. Otsus pidada samal ajal laulupeokontserdist eraldi rahvakunstiõhtu sündis õige napilt enne pidu – 1946. aasta detsembris.

Suursündmusega prooviti näidata nõukogude režiimi sõbralikkust rahvuskultuuri suhtes ja sobitada see Nõukogude Liidu ametliku teesiga “sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Just vormi rõhutati selle peo puhul iseäranis – hoolimata sõjajärgsest kaupade puudusest pöörati suurt tähelepanu lauljate ja tantsijate riietamisele rahvarõivastesse ning hoolitseti selle eest, et rongkäik ja peoplats oleks ideoloogiale kohaselt kaunistatud. Nii laulu- kui tantsupeo repertuaaris leidus veel hulgaliselt eelmistel pidudel esitatud laule ja tantse, kuid seda kritiseeriti ning tehti ettepanekuid järgmistel pidude repertuaari laiendamiseks ja “parandamiseks”.

PEO AJAKAVA

Reedel, 27. juunil
kell 19.30 rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil

Laupäeval, 28. juunil
kell 15 rongkäik
laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul

Pühapäeval, 29. juunil
laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul
Vabaõhulavastus “Lembitu” Juhan Sütiste näidendi “Ristikoerad” ainetel (lavastaja Leo Kalmet, Draamateater)

XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll
Tantsupeo üldjuht August Saukas 


Laulupeo repertuaari uute lauludega täiendamiseks kuulutati välja helitööde võistlus. Auhinnati Riho Pätsi, Gustav Ernesaksa, Liidia Austeri ja Mihkel Lüdigi laule. Esikoht määrati Edgar Arro laulule “Õnn”, millele oli sõnad kirjutanud noor luuletaja Ellen Hiiob (Niit). Laul rääkis sellest, et õnn on igaühe enda teha, kolmandas salmis lauldi:

Õnn on inimese käterammus.
Raskusteski kätkeb õnne eos.
Õnn on mõistuse ja kindla sammu,
Töö ja rõõmu katkematu seos.

Ideoloogilistel kaalutlustel pidi laulupeolisi olema kindlasti rohkem kui varasematel pidudel. Selleks osales peol senisest rohkem naislauljaid ja kutsuti osalema lastekoorid, kes olid varasemalt laulnud vaid 1910. aasta laulupeol. Ametlikuks esinejate arvuks saadi 703 kollektiivi ja 25 760 lauljat-mängijat. Ka kuulajate arv pidi olema võimalikult suursugune, mõned ajalehed väitsid, et laulupeol käis koguni 275 000 inimest, mis on selge liialdus.

Laulupeol kõlasid mitmed juba varem tuntud koorilaulud – näiteks Karl August Hermanni “Oh laula ja hõiska” või Miina Härma “Tuljak”. Samas olid kavasse ilmunud mitmed ideoloogilised teosed, neist üks ajastule iseloomulikumaid oli avalauluna sega-, mees- ja naiskooride esitatud Vano Muradeli laul “Raudtahtel Stalin juhtis meid”. Esimest korda lauldi laulupeol Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, mis oli loodud Lydia Koidula sõnadele. 1944. aastal kirjutatud laulu laulsid segakoorid Tuudur Vettiku juhatamisel. Kuno Areng meenutab: “See oli täiesti tavaline laul, keskmine aplaus, ilusti lauldi ära ja asi sellega lõppes. Aga kui siis mindi koju ja hakati vaatama, mis sõnad seal on /—/ See laul hakkas väga kasvama. 1950. aastal see laul juba keelati kui natsionalistlik või nõukogude korra vaenulik lugu.”

LAULUPEO JUHID

Ühendatud segakooride juht Tuudur Vettik
Ühendatud meeskooride juht Gustav Ernesaks
Ühendatud naiskooride juht Alfred Karindi
Ühendatud lastekooride juht Riho Päts
Ühendatud puhkpilliorkestrite juht Leopold Vigla
XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll

LAULUPEO KAVA

I kontsert

AVASÕNA – XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll

ÜHENDKOOR

NSV LIIDU HÜMN
Muusika Aleksandr Aleksandrov
Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan
Tõlge Vladimir Beekman

PEOKÕNE – EK(b)P Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm

EESTI NSV HÜMN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Semper

SEGA-, NAIS- JA MEESKOOR

RAUDTAHTEL STALIN JUHTIS MEID
Muusika Vano Muradeli

SEGAKOOR

OH LAULA JA HÕISKA
Muusika Karl August Hermann
Dirigent Tuudur Vettik

NÕUKOGUDE EESTILE
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Tuudur Vettik

ÜHTE LAULU TAHAKS LAULDA
Muusika Riho Päts
Dirigent Tuudur Vettik

LAUL, HELISE
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik

MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Lydia Koidula
Dirigent Tuudur Vettik

LASTEKOOR

NOORUSJÕUD
Muusika Hugo Lepnurm
Dirigent Riho Päts

TIHASE MÄNG
Muusika Mart Saar
Dirigent Riho Päts

KÜLVAJATE LAUL
Muusika Riho Päts
Dirigent Riho Päts

KEVADE MARSS
Muusika Karl August Hermann
Dirigent Riho Päts

MEESKOOR

IHKASIME IKKEST LAHTI
Muusika Mart Saar
Dirigent Gustav Ernesaks

TAGASI TULLES
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Gustav Ernesaks

SIND EI UNUSTAND MA ÄRA
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Gustav Ernesaks

MU SÜDA
Muusika A. Kapp
Dirigent Gustav Ernesaks

REHEPEKS
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Gustav Ernesaks

MULL’ LAPSEPÕLVES RÄÄKIS
Muusika Konstantin Türnpu
Dirigent Gustav Ernesaks

PUHKPILLIORKESTER

KALEVITE KANTS
Muusika P. Veebel ja Rein Ploom
Dirigent Leopold Vigla

VÕIDUPIDU
Muusika E. Brauer
Dirigent Leopold Vigla

KALURITE TANTS
Muusika E. Liives
Dirigent Leopold Vigla

PIONEERIDE MARSS
Muusika R. Ploom
Dirigent Leopold Vigla

NAISKOOR

EI SAA MITTE VAIKI OLLA
Muusika Miina Härma
Dirigent Alfred Karindi

KODUMAA KEVAD
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Alfred Karindi

LÄHEME SUURELE PEOLE
Muusika Riho Päts
Dirigent Alfred Karindi

NOOR KEVADE
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Alfred Karindi

MIDRILINNU MÄNG
Muusika Adolf Vedro
Dirigent Alfred Karindi

ÄRGE UNUSTAGE LAULU
Muusika Enn Võrk
Dirigent Alfred Karindi

SEGAKOOR

SÄÄL NÜÜD KASVAB
Muusika Mihkel Lüdig
Dirigent Tuudur Vettik

NOORTE LAUL
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik

KANGAKUDUMISE LAUL
Muusika Ed. Oja
Dirigent Tuudur Vettik

PULMALAUL
Muusika Riho Päts
Dirigent Tuudur Vettik

KAERA-JAAN
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik

TULJAK
Muusika Miina Härma
Dirigent Tuudur Vettik

II kontsert

SEGAKOOR JA MEESKOOR

LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte

SEGAKOOR

MEIE PÄEVAD
Muusika Liidia Auster
Dirigent Tuudur Vettik

VIISAASTAKU VÕIT
Muusika Eugen Kapp
Dirigent Tuudur Vettik

VESKI-TIIU
Ukraina rahvaviis
Dirigent Tuudur Vettik

MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Tuudur Vettik

OH LAULA JA HÕISKA
Muusika Karl August Hermann
Dirigent Tuudur Vettik

LASTEKOOR

LAULIKU LAPSEPÕLI
Muusika Miina Härma
Dirigent Riho Päts

TIHASE MÄNG
Muusika Mart Saar
Dirigent Riho Päts

HIIR HÜPPAS
Muusika Mart Saar
Dirigent Riho Päts

MARUPOLKA
Muusika Riho Päts
Dirigent Riho Päts

MEESKOOR

ÕNN
Muusika Edgar Arro
Dirigent Gustav Ernesaks

JÕUDU TÖÖLE
Muusika Riho Päts
Dirigent Gustav Ernesaks

LAUL MERELE
Muusika A. V. Aleksandrov
Dirigent Gustav Ernesaks

JAAN LÄEB JAANITULELE
Muusika Riho Päts
Dirigent Gustav Ernesaks

JÜRIÖÖ MARSS
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Gustav Ernesaks

PUHKPILLIORKESTER

POLKA
Muusika Cyrillus Kreek
Dirigent Leopold Vigla

PIDU LÕPB
Muusika Cyrillus Kreek
Dirigent Leopold Vigla

KODUMAA MARSS
Muusika Raimond Kull
Dirigent Leopold Vigla

NAISKOOR

KODUMAA KEVAD
Muusika Alfred Karindi
Dirigent Alfred Karindi

TANTSIDES
Muusika M. Saar
Dirigent Alfred Karindi

NOOR KEVADE
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Alfred Karindi

HEINALISTE LAUL
Muusika Gustav Ernesaks
Dirigent Alfred Karindi

LEPALIND
Muusika Riho Päts
Dirigent Alfred Karindi

ÄRGE UNUSTAGE LAULU
Muusika Enn Võrk
Dirigent Alfred Karindi

SEGAKOOR

SÄÄL NÜÜD KASVAB
Muusika Mihkel Lüdig
Dirigent Tuudur Vettik

NOORTE LAUL
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik

KANGAKUDUMISE LAUL
Muusika Ed. Oja
Dirigent Tuudur Vettik

PULMALAUL
Muusika Riho Päts
Dirigent Tuudur Vettik

KAERA-JAAN
Muusika Tuudur Vettik
Dirigent Tuudur Vettik

TULJAK
Muusika Miina Härma
Dirigent Tuudur Vettik

LÕPPKÕNE – XII üldlaulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll