VIII LAULUPIDU

VIII üldine Eesti laulupidu

30. juuni – 2. juuli 1923 Tallinnas

8-laulupiduLaulupeo organiseerijaks sai 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Tõsisem ettevalmistus hakkas juba 2 aastat enne peo toimumist, kui Eesti jagati 70 piirkonnaks, kus üldjuhid ja instruktorid eelproove korraldasid.

Puhkpilliorkestrite kavas oli saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming selles valdkonnas puudus. Koorirepertuaar koostati ainult eesti heliloojate teostest, ainukeseks erandiks oli Kansalliskuoro laulupeole tuleku puhul soome helilooja K. E. Genetzi “Suomen valta”. Lisaks soomlastele oli Tallinnas veel külaliskoor Ungarist. Eelmistel laulupidudel lauldud laule oli kavas vähe – Johannes Kappeli “Ma teretan sind, hommik” (sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald) ja “Võõrsil” (sõnad Ado Piirikivi), Friedrich Säbelmanni “Palve/Helde Isa taeva seest” (sõnad Peeter Ruubel) ja Miina Härma “Enne ja nüüd” (sõnad eeposest “Kalevipoeg”). Repertuaari kiire vaheldumine annab tunnistust korraldajate uuendusmeelsusest ja uue repertuaari suhtelisest rohkusest.

Loomulikult kõlas laulupeol juba esimesest üldlaulupeost kavas olnud Fredrik Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mis nüüd oli saanud 5 aastat tagasi loodud Eesti vabariigi hümniks.

Esimest korda kõlas laulupeol Mihkel Lüdigi “Koit” (sõnad Friedrich Kuhlbars). Järgmisel korral kõlas “Koit” laulupeol 1969. aasta juubelilaulupeol. Alates laulupidude sajandast juubelist lauldakse seda alati laulupeo traditsioonilise alguslauluna, aga 1923. aastal kõlas see hoopis II kontserdi kõige viimase lauluna.

Pidu algas 30. juunil rongkäiguga Balti jaama juurest Kadriorgu Rohelisele aasale, kus toimus laulupeo I kontsert. Selleks tarbeks oli Kadrioru staadionile arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatud puittribüün, mis sobis nii laulupeoks kui spordivõistluste vaatamiseks. Rongkäigu ajal tervitati riigikogu ja valitsuse liikmeid ning tähtsamaid väliskülalisi. Laulupeoplatsil avas peo riigivanema Juhan Kukke kõne, II kontserdil pidas kõne Eesti Lauljate Liidu esimees Jaan Linnamägi. Viimase päeva kontserdil esinesid sõjaväeorkestrid, Estonia Muusikaosakonna segakoor ja ühendkoor, esitati eelmiste päevade parimaid laule.

Laulupeo ajal andsid eraldi kontserte mitmed Eesti koorid ning külalised Soomest ja Ungarist. Ettekandele tuli 2 suurvormi – Georg Friedrich Händeli oratoorium “Messias” ja Wolfgang Amadeus Mozarti “Reekviem”. Estonias etendati oopereid Giuseppe Verdi “Aida” ja “Rigoletto” ning Gioachino Rossini “Sevilla habemeajaja”. Draamateater esitas vabaõhulavastusena Sophoklese “Kuningas Oidipuse”, Oscar Wilde’i “Salome” ning Rabindranath Tagore draama “Ohver”. Lauljad Aino Tamm ja Tenni Vironi andsid kontserte.

Laulupeo puhul oli Eestisse sõitnud arvukalt külalisi ja välisajakirjanikke Lätist, Soomest, Itaaliast, Taanist, Inglismaalt, Rootsist ja Poolast. Et Eestis käik ajakirjanikele veelgi parema mulje jätaks, koostati neile Eestit tutvustav eriprogramm.

Laulupeost võttis osa 386 kollektiivi 10 562 laulja ja mängijaga. Pidu läks igati korda ning Eesti Lauljate Liit otsustas hakata iga viie aasta järel suurpidusid korraldama.

PEO AJAKAVA

Laupäeval, 30. juunil
kell 17 laulupeo I kontsert Kadriorus Rohelisel aasal

Pühapäeval, 1. juulil
kell 16 laulupeo II kontsert Kadriorus Rohelisel aasal

Esmaspäeval, 2. juulil
kell 12 III kontsert Kadriorus Rohelisel aasal

LAULUPEO JUHID

Ühendatud laulukooride juhid Konstantin Türnpu, Anton Kasemets, Juhan Simm
Ühendatud pasunakooride juht Eduard Knude
Ühendatud sõjaväe pasunakooride juht Georg Reder

LAULUPEO KAVA

I kontsert

AVAMISKÕNE

SEGAKOOR

HÜMN – MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM
Muusika Fredrik Pacius
Sõnad Johann Voldemar Jannsen

VALVUR, KAS JU MÖÖDAS ÖÖ
Muusika Konstantin Türnpuu
Sõnad Piiblist

TÄNU JA KIITUS
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Anton Suurkask

KODUTALUST LAHKUMINE
Muusika Konstantin Türnpuu
Sõnad Martin Lipp

VAHTIJAD
Muusika Aleksander Läte
Sõnad Eduard Wöhrmann

KUKKU
Muusika Adolf Vedro
Rahvaluule

ISAMAA MÄLESTUS
Muusika Karl August Hermann

PASUNAKOOR

MARSCH
Muusika A. Seld

GAVOTT
Muusika L. Jessel

ROMANS
Muusika C. Kahnt

MEESKOOR

MA TERETAN SIND, HOMMIK
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald

VÄIKSELE ISAMAALE
Muusika Karl August Hermann
Sõnad Andres Kurrikoff

SEE ON EESTI LAUL
Muusika Artur Kapp

SEGAKOOR

NOORUSE UNENÄGU
Muusika Miina Hermann
Sõnad Gustav Suits

PISARAD
Muusika Johannes Aavik
Sõnad Ado Reinwald

ENNE JA NÜÜD
Muusika Miina Hermann
Eeposest “Kalevipoeg”

II kontsert

PASUNAKOOR

AVAMÄNG
Muusika O. Nicolai

ÜHENDATUD SEGAKOORID

EKS TEIE TEA
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad Piiblist

PALVE
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Peeter Ruubel

KAUNIMAD LAULUD
Muusika Friedrich Saebelmann
Sõnad Peeter Ruubel

SOUMEN VALTA
Muusika Emil Genetz

VÕÕRSIL
Muusika Johannes Kappel
Sõnad Ado Piirikivi

MEIE ERR
Muusika Cyrillus Kreek
Rahvaluule

LAULU MÕJU
Muusika Mart Saar
Rahvaluule

PASUNAKOOR

GAVOTT
Muusika Joh. Semfke

MARSCH
Muusika M. Oseheit

MEESKOOR

OMA SAAR
Muusika Juhan Simm
Sõnad Gustav Suits

NÄÄNIA KREUZWALDI MÄLESTUSEKS
Muusika Rudolf Tobias
Sõnad “Lembitust”

MEESTE LAUL
Muusika Miina Hermann
Sõnad Jakob Liiv

SEGAKOOR

MIS NEED OHJAD
Muusika Mart Saar
Rahvaluule

KARJASE LAUL
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Ado Reinwald

KOIT
Muusika Mihkel Lüdig
Sõnad Friedrich Kuhlbars

III kontsert

SÕJAVÄE PASUNAKOORID

KATKENDID SÜIDIST “SIGURD JORSALFAR”
Muusika Edvard Grieg

SÜIT “PEER GYNT I”
Muusika Edvard Grieg

AVAMÄNG – “ISAMAA”
Muusika G. Bizet

VALS BALL – “LILLEDE TANTS”
Muusika L. Delibes

TÕRVIKUTE TANTS NR 1
Muusika G. Meyerbeer

AVAMÄNG – “LENDAV HOLLANDLANE”
Muusika Richard Wagner

UNGARI RAPSOODIA NR. 1
Muusika Ferenc Liszt

TULJAK
Muusika Miina Hermann
Seadnud Raimund Kull

KULDRANNAKE
Muusika Aleksander Läte
Seade Raimund Kull

MARSS OOPERIST “PROHVET”
Muusika G. Meyerbeer

ÜKSIKUTE LAULUKOORIDE KONTSERT

ÜHENDATUD KOORIDE KONTSERT

I ja II kontserdil ettekantud paladest