VIII LAULUPIDU

VIII üldine Eesti laulupidu

30. juuni – 2. juuli 1923 Tallinnas

8-laulupiduLaulupeo organiseerijaks sai 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Tõsisem ettevalmistus hakkas juba 2 aastat enne peo toimumist, kui Eesti jagati 70 piirkonnaks, kus üldjuhid ja instruktorid eelproove korraldasid.

Puhkpilliorkestrite kavas oli saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming selles valdkonnas puudus. Koorirepertuaar koostati ainult eesti heliloojate teostest, ainukeseks erandiks oli Kansalliskuoro laulupeole tuleku puhul soome helilooja K. E. Genetzi “Suomen valta”. Lisaks soomlastele oli Tallinnas veel külaliskoor Ungarist. Eelmistel laulupidudel lauldud laule oli kavas vähe – Johannes Kappeli “Ma teretan sind, hommik” (sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald) ja “Võõrsil” (sõnad Ado Piirikivi), Friedrich Säbelmanni “Palve/Helde Isa taeva seest” (sõnad Peeter Ruubel) ja Miina Härma “Enne ja nüüd” (sõnad eeposest “Kalevipoeg”). Repertuaari kiire vaheldumine annab tunnistust korraldajate uuendusmeelsusest ja uue repertuaari suhtelisest rohkusest.

Loomulikult kõlas laulupeol juba esimesest üldlaulupeost kavas olnud Fredrik Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mis nüüd oli saanud 5 aastat tagasi loodud Eesti vabariigi hümniks.

Esimest korda kõlas laulupeol Mihkel Lüdigi “Koit” (sõnad Friedrich Kuhlbars). Järgmisel korral kõlas “Koit” laulupeol 1969. aasta juubelilaulupeol. Alates laulupidude sajandast juubelist lauldakse seda alati laulupeo traditsioonilise alguslauluna, aga 1923. aastal kõlas see hoopis II kontserdi kõige viimase lauluna.

Pidu algas 30. juunil rongkäiguga Balti jaama juurest Kadriorgu Rohelisele aasale, kus toimus laulupeo I kontsert. Selleks tarbeks oli Kadrioru staadionile arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatud puittribüün, mis sobis nii laulupeoks kui spordivõistluste vaatamiseks. Rongkäigu ajal tervitati riigikogu ja valitsuse liikmeid ning tähtsamaid väliskülalisi. Laulupeoplatsil avas peo riigivanema Juhan Kukke kõne, II kontserdil pidas kõne Eesti Lauljate Liidu esimees Jaan Linnamägi. Viimase päeva kontserdil esinesid sõjaväeorkestrid, Estonia Muusikaosakonna segakoor ja ühendkoor, esitati eelmiste päevade parimaid laule.

Laulupeo ajal andsid eraldi kontserte mitmed Eesti koorid ning külalised Soomest ja Ungarist. Ettekandele tuli 2 suurvormi – Georg Friedrich Händeli oratoorium “Messias” ja Wolfgang Amadeus Mozarti “Reekviem”. Estonias etendati oopereid Giuseppe Verdi “Aida” ja “Rigoletto” ning Gioachino Rossini “Sevilla habemeajaja”. Draamateater esitas vabaõhulavastusena Sophoklese “Kuningas Oidipuse”, Oscar Wilde’i “Salome” ning Rabindranath Tagore draama “Ohver”. Lauljad Aino Tamm ja Tenni Vironi andsid kontserte.

Laulupeo puhul oli Eestisse sõitnud arvukalt külalisi ja välisajakirjanikke Lätist, Soomest, Itaaliast, Taanist, Inglismaalt, Rootsist ja Poolast. Et Eestis käik ajakirjanikele veelgi parema mulje jätaks, koostati neile Eestit tutvustav eriprogramm.

Laulupeost võttis osa 386 kollektiivi 10 562 laulja ja mängijaga. Pidu läks igati korda ning Eesti Lauljate Liit otsustas hakata iga viie aasta järel suurpidusid korraldama.

PEO AJAKAVA

Laupäeval, 30. juunil kell 17 laulupeo I kontsert Kadriorus Rohelisel aasal Pühapäeval, 1. juulil kell 16 laulupeo II kontsert Kadriorus Rohelisel aasal Esmaspäeval, 2. juulil kell 12 III kontsert Kadriorus Rohelisel aasal

LAULUPEO JUHID

Ühendatud laulukooride juhid Konstantin Türnpu, Anton Kasemets, Juhan Simm Ühendatud pasunakooride juht Eduard Knude Ühendatud sõjaväe pasunakooride juht Georg Reder

LAULUPEO KAVA

I kontsert

AVAMISKÕNE

SEGAKOOR

HÜMN – MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM Muusika Fredrik Pacius Sõnad Johann Voldemar Jannsen VALVUR, KAS JU MÖÖDAS ÖÖ Muusika Konstantin Türnpuu Sõnad Piiblist TÄNU JA KIITUS Muusika Aleksander Läte Sõnad Anton Suurkask KODUTALUST LAHKUMINE Muusika Konstantin Türnpuu Sõnad Martin Lipp VAHTIJAD Muusika Aleksander Läte Sõnad Eduard Wöhrmann KUKKU Muusika Adolf Vedro Rahvaluule ISAMAA MÄLESTUS Muusika Karl August Hermann

PASUNAKOOR

MARSCH Muusika A. Seld GAVOTT Muusika L. Jessel ROMANS Muusika C. Kahnt

MEESKOOR

MA TERETAN SIND, HOMMIK Muusika Johannes Kappel Sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald VÄIKSELE ISAMAALE Muusika Karl August Hermann Sõnad Andres Kurrikoff SEE ON EESTI LAUL Muusika Artur Kapp

SEGAKOOR

NOORUSE UNENÄGU Muusika Miina Hermann Sõnad Gustav Suits PISARAD Muusika Johannes Aavik Sõnad Ado Reinwald ENNE JA NÜÜD Muusika Miina Hermann Eeposest “Kalevipoeg”

II kontsert

PASUNAKOOR

AVAMÄNG Muusika O. Nicolai ÜHENDATUD SEGAKOORID EKS TEIE TEA Muusika Rudolf Tobias Sõnad Piiblist PALVE Muusika Friedrich Saebelmann Sõnad Peeter Ruubel KAUNIMAD LAULUD Muusika Friedrich Saebelmann Sõnad Peeter Ruubel SOUMEN VALTA Muusika Emil Genetz VÕÕRSIL Muusika Johannes Kappel Sõnad Ado Piirikivi MEIE ERR Muusika Cyrillus Kreek Rahvaluule LAULU MÕJU Muusika Mart Saar Rahvaluule

PASUNAKOOR

GAVOTT Muusika Joh. Semfke MARSCH Muusika M. Oseheit

MEESKOOR

OMA SAAR Muusika Juhan Simm Sõnad Gustav Suits NÄÄNIA KREUZWALDI MÄLESTUSEKS Muusika Rudolf Tobias Sõnad “Lembitust” MEESTE LAUL Muusika Miina Hermann Sõnad Jakob Liiv

SEGAKOOR

MIS NEED OHJAD Muusika Mart Saar Rahvaluule KARJASE LAUL Muusika Mihkel Lüdig Sõnad Ado Reinwald KOIT Muusika Mihkel Lüdig Sõnad Friedrich Kuhlbars

III kontsert

SÕJAVÄE PASUNAKOORID

KATKENDID SÜIDIST “SIGURD JORSALFAR” Muusika Edvard Grieg SÜIT “PEER GYNT I” Muusika Edvard Grieg AVAMÄNG – “ISAMAA” Muusika G. Bizet VALS BALL – “LILLEDE TANTS” Muusika L. Delibes TÕRVIKUTE TANTS NR 1 Muusika G. Meyerbeer AVAMÄNG – “LENDAV HOLLANDLANE” Muusika Richard Wagner UNGARI RAPSOODIA NR. 1 Muusika Ferenc Liszt TULJAK Muusika Miina Hermann Seadnud Raimund Kull KULDRANNAKE Muusika Aleksander Läte Seade Raimund Kull MARSS OOPERIST “PROHVET” Muusika G. Meyerbeer

ÜKSIKUTE LAULUKOORIDE KONTSERT

ÜHENDATUD KOORIDE KONTSERT

I ja II kontserdil ettekantud paladest