Facebook
“Hinge” ja “hingamise” ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded.
Otsides hingeldades õiget kohta. Hoiavad ootuses hinge kinni. Hõiskavad kogu hingest. Siis kohtuvad ühe rahva hinged. See on hingematvalt ilus.
Ühes hingamine võib muuta ajalugu. Resonantsiks koondunud hingevõnked on purustanud rauda ja riigikordi. Aga see pole üheshingamise ainus mõte. Sel peol saame kokku nendega, kes laulsid ja tantsisid enne meid. Ja kaasaegsetega, kelle hing argises võidujooksus märkamata jääb. Ühes hingamises pole vahet, kas oled näoga kuulajate või esinejate poole või asud hoopis kusagil mujal. Kui hingad ühes, on Su hing kohal.
See terve rahva hingetõmme tuleb jälle.
PEO AJAKAVA
Neljapäev, 2. juuli 2009
kell 15 pillipidu Raekoja platsil
kell 22.30 TuleTulemine Admiraliteedi Basseinis
laulu- ja tantsupeo avamine
Reede, 3.juuli 2009
kell 19 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil
Laupäev, 4.juuli 2009
kell 11 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil
kell 14 laulu- ja tantsupeo rongkäik
kell 19 laulupeo I kontsert Lauluväljakul
Pühapäev, 5.juuli 2009
kell 11 tantsupeo III etendus Kalevi staadionil
kell 14 laulupeo II kontsert Lauluväljakul
Napp kuu enne laulu- ja tantsupeo algust tähistasid lauljad ja tantsijad ühiselt Otepääl 125 aasta möödumist esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kinkis sel puhul 1367 sinimustvalget kandelippu igale peost osavõtvale kollektiivile, mis kaunistasid peo rongkäiku ja kontserte.
Laulupeotuli süüdati traditsiooniliselt Tartus I üldlaulupeo mälestuskivi juures ning tantsupeotuli Kihnu saarel. Pärnus jätkas ühendatud peotuli teekonda Tallinnasse. Esmakordselt laulu- ja tantsupidude ajaloos kulges TuleTulemise teekond mööda Eestimaa veeteid ajaloolistel puulaevadel. Laulupeotuli liikus isegi Tartust Pärnusse mööda veeteed viikingipaadi, kalepurjeka ja haabjatega Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi ja naiskoori Emajõe Laulikud koostöös. Peatuti Kärknas, Ulilas, Rannu-Jõesuus, Soontagas, Pikasillas, Valmas, Tänassilmas, Vana-Võidus, Viljandis, Tohvris, Karuskosel, Tori-Jõesuus, Reiul. Pärnust edasi möödus pidude ühine tuli ELT SA, Eesti Kooriühingu ja ERRS-i korraldamisel meritsi Tallinna jahtaga “Ruhnu karu”, tehes peatusi Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus. Pidu avati 2. juuli õhtul, kui tuli jõudis Admiraliteedi basseini. Kokku oli tuleteekonna pikkus 920 kilomeetrit, sellest 380 km siseveeteedel ja 540 mereteedel.
Laulu- ja tantsupeol „ÜhesHingamine” osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga. Samuti osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsijaga, võimleja ja orkestrandiga.
Laulu- ja tantsupidu nautis suur hulk pealtvaatajaid – kokku ligi 153 900 inimest. Eesti Televisiooni vahendusel nautis iga ülekannet üle 100 000 inimese, pühapäevast laulupeo kontserti suisa 163 000 huvilist.
Laulupeo kunstiline juht Ants Soots
Tantsupeo ideekavandi autor ja aujuht Henn Tiivel
Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht
Korraldaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Vaata lisaks ERR arhiivist
- Laulupidu ÜhesHingamine avamine ja I kontsert (I päev)
- Laulupidu ÜhesHingamine (II päev)
- Sissehingamine – laulu- ja tantsupeo sünnilugu
XVIII tantsupeoga tähistati 75 aasta möödumist 1934. aastal toimunud I Eesti Mängudest, mida loetakse tantsupidude sünnitähtpäevaks.
Tantsupidu „Meri“ jutustas mererahva loo – mere ja Eestimaa sünnist, vanadest merekarudest ja noortest merekukkedest, rannarahva pidudest. Tantsijad tantsisid mere kutsest ja maailma avastamise seiklustest ning jutustasid nii nendest, kes jäävadki merele kui laevade koduranda jõudmisest. Tantse ühendasid suurepäraselt Jaan Tätte vahetekstid. 29 esitatud tantsust 18 olid loodud spetsiaalselt tolleks tantsupeoks.
Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht hüüdis kontserdi lõpus: „Tantsisime nii et hing väljas, aga elu sees! Kapten tänab meeskonda ja reisjaid. Oleme päral. Sügav, hingepõhja puudutav õnnetunne.“
Tantsupeo idee autor oli Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht.
TANTSUPEO KAVA
MERE JA EESTIMAA SÜND
ALGUMERI*/**
Muusika Tonio Tamra
Sõnad Lauri Õunapuu, kasutatud rahvalaulude motiive „Kased kasvamas“ (Vändra) ja „Veere, päike“ (Kodavere)
Koregraafia ja lavastus Riina Voolpriit, Ülo Luht, Kristjan Kurm
ESIVANEMATE AEGU…
N1- JA N2-NAISRÜHMAD
VOORTANTS, TARGA REHEALUNE*
Tantsuviisid Kolga rannast ja Muhu kihelkonnast
Seade Tiit Kikas
Rahvatantsude seade ja lavastus Maire Udras
ÜITS PAIGAKE*
Muusika Anu Taul
Sõnad Mare Osi
Koreograafia Ülle Feršel
Lavastus Maire Udras
VANAD MEREKARUD
D-SEGARÜHMAD
KALAMEES*
Tantsuviisid Kihnu ja Ruhnu saarelt ning Häädemeeste ja Mustjala kihelkonnast
Koreograafia Maie Orav
Lavastus Erika Põlendik
KALAMEHE JUTT*
Muusika Jaan Koha
Sõnad Astrid Pirn
Seade Tanel Aavakivi
Koreograafia Ülo Luht
Lavastus Erika Põlendik
NOORED MEREKUKED
7.-9. KLASSI SEGARÜHMAD
MEREMEHEHAKATISTE TANTS*
Rahvaviis
Koreograafia ja lavastus Maido Saar
RANNAPIIGA UNISTUS*
Muusika Anu Taul „Üü kõllane“
Sõnad Nikolai Baturin
Koregraafia ja lavastus Maido Saar
TURSAPOLKA*
Rahvaviis Jõelähtme kihelkonnast
Koregraafia ja lavastus Maido Saar
MERI JA MEHED
A-SEGARÜHMAD
KALUR JA MERI
Muusika Harri Otsa
Koreograafia Salme ja Ott Valgemäe
Lavastus Märt Agu
RANNARAHVA PIDU
B-SEGARÜHMAD
MEREMEESTE VALSS*
Rahvaviis Tartumaalt
Seade ansamblilt Virre
Seade Kalev Järvela
Lavastus Helle-Mare Kõmmus
KILLADI-KÕLLADI
Rahvaviis Hiiumaalt
Koreograafia Salme Valgemäe
Lavastus Helle-Mare Kõmmus
C-SEGARÜHMAD
TANTSUPEOLE*
Muusika ja sõnad Taavi Otsus
Seade ansamblilt Ska Faktor
Koreograafia Karmen Ong
Lavastus Linda Pihu
JA KUI MERRE LOOJUB PÄIKE…
RANNAVALSS*
Rahvalik viis „Paradiisiliblikas“
Seade ansamblilt Sannalise
Koregraafia Ene Jakobson
Lavastus Linda Pihu
TANTSUANSAMBEL SÕLEKE A-RÜHMAD
MINA JA SINA*
Muusika, seade Urmas Lattikas „Armastus jääb“
Lavastus Kristjan Kurm
MERE KUTSE
A- JA B-SEGARÜHMADE MEHED
MIS SEAL MEILE TEHTANEKSE*/**
Rahvamuusika
Seade Kristjan Priks, Tiit Kikas
Koreograafia ja lavastus Renee Nõmmik
B-SEGARÜHMAD
USALDA*
Muusika Arvo Pärt „Ukuaru valss“
Koreograafia Maie Orav
Lavastus Helle-Mare Kõmmus
A-SEGARÜHMAD
ARMASTUS JÄÄB…*/**
Muusika Urmas Lattikas
Sõnad Kairi Kroon
Koregraafia Ülo Luht
Lavastus Märt Agu
MAAILMA AVASTAMINE
A-SEGARÜHMADE MEHED
MERIMIES
Rahvalik laul „Sääl kaugel, kaugel merel“
Koregraafia Maido Saar
Lavastus Märt Agu
LÄTI TANTSURÜHMAD
DAUGAVA ÄÄRES
Muusika Elga Igenbergas
Sõnad Haris Suna
Koregraafia Haris Suna
Lavastus Rolands Juraševskis
SOOME TANTSURÜHMAD
VAIKSEL JA TORMISEL MEREL
Muusika Ano Alviola „Viismenuett“, „Jälkipolska“
Koregraafia ja lavastus Antti Savilampi
VENE TANTSURÜHMAD
AH, SENI SENI
Vene rahvamuusika
Seade Konstantin Arutjunov
Koregraafia ja lavastus Jekaterina Rasskazova
KULTUURIDE VIRVARR
Lavastus Renee Nõmmik
MERI ANNAB, MERI VÕTAB
VÕIMLEMISRÜHMAD
MERE TUJUD*/**
Muusika Tonio Tamra
Koregraafia Riina Voolpriit, Mare Paist
Lavastus Riina Voolpriit
LOOTUS
N2-NAISRÜHMAD
VIIRE TAKKA
Rahvaviis
Seade Tiit Kikas
Koregraafia Kai Leete
Lavastus Tiiu Pärnits
3.-4. KLASSIDE SEGARÜHMAD
ÜMBER KÜLA RINGI*
Rahvamuusika
Seade ansamblilt Sannalise
Eesti rahvatantsude „Raabiku“, „Ümber küla ringi“ ja „Näpupolka“ seade ja lavastus Marina Kuznetsova
MEREMEHE LAUL*
Muusika Hans Hindpere
Sõnad Olivia Saar
Seade Urmas Lattikas
Koregraafia Maido Saar ja Marina Kuznetsova
Lavastus Marina Kuznetsova
KÕIK LAEVAD JÕUAVAD KORD KODURANDA
TUULEVAIKSEL ÖÖL**
Muusika ja sõnad Jaan Tätte
Lavastus Ülo Luht
A-, B-, C- JA D-SEGARÜHMAD
TULJAK
Muusika Miina Härma, Raimond Kull
Sõnad Karl Ferdinand Karlson
Koreograafia Anna Raudkats
Lavastus Ülo Luht
KÕIK TANTSIJAD
MEREPIDU
Muusika ja sõnad Virve Köster
Koregraafia Helle-Mare Kõmmus ja Ülo Luht
Lavastus Ülo Luht
ALGUMERI
Muusika Tonio Tamra
Sõnad Lauri Õunapuu
Lavastus Ülo Luht
* XVIII tantsupeole loodud tants
** XVIII tantsupeole loodud muusika
TANTSUPEO JUHID
Tantsupeo ideekavandi autor ja aujuht Henn Tiivel
Tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht
3.-4. klassi segarühmade liigijuht Marina Kuznetsova
7.-9. klasside segarühmade liigijuht Maido Saar
Nooremate segarühmade liigijuht Helle-Mare Kõmmus
Noorte segarühmade liigijuht Linda Pihu
Tantsuansamblite liigijuht Märt Agu
Vanemate segarühmade liigijuht Erika Põlendik
Nooremate naisrühmade liigijuht Maire Udras
Kogemustega naisrühmade liigijuht Tiiu Pärnits
Võimlemisrühmade liigijuht Riina Voolpriit
Kunstilise juhi assistendid Kristjan Kurm, Kadri Tiis ja Renee Nõmmik
3.-4. klassi segarühmade assistendid Helena-Mariana Reimann, Ulla Helin ja Urve Kilk
7.-9. klassi segarühmade assistendid Aveli Asber, Hele Pomerants ja Margus Toomla
Nooremate segarühmade assistendid Kristiina Kapper, Kristiina Vessar ja Henn Tiivel
Noorte segarühmade assistendid Mall Järvela, Andi Einaste, Karin Soosalu
Tantsuansamblite assistendid Argo Liik, Karmen Ong ja Elo Unt
Vanemate segarühmade assistendid Jaan Ulst, Ivi Lehtmets ja Vaike Rajaste
Nooremate naisrühmade assistendid Andre Laine, Maie Pau ja Ülle Feršel
Kogemustega naisrühmade assistendid Virve Kurbel, Agne Kurikoff-Hermann ja Kaja Kivi
Võimlemisrühmade assistendid Ingrid Loo, Urve Keskküla ja Mare Paist
Pillipeo kunstiline juht Tarmo Kivisilla
Koondkoori liigijuht Tõnis Kõrvits
Viiulikoori liigijuht Juta Helilaid
Kandlekoori liigijuht Ella Maidre
Akordionikoori liigijuht Kristel Laas
Viiulikoori assistent Enrik Visla
Kandlekoori assistendid Laura Lindpere ja Pille Karras
Akordionikoori assistent Eero Paltsepp
Muusikajuht Toomas Lunge
Vahetekstide autor ja stsenarist Jaan Tätte
Kunstnik Liina Tepand