IV TANTSUPIDU

Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu

21.-23. juuli 1950 Tallinnas

19501950. aastal toimunud laulu- ja tantsupidu on kõigist pidudest kõige süngem ning ideologiseeritum. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.

Loomulikult ei pääsenud sellest ka laulu- ja tantsupidude traditsioon ja selle juhid. Eriti pingeliseks muutus olukord pärast 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumit, millega vahetati senised parteijuhid Moskvale meelepärasematega. Pleenumi järel vahetati osaliselt välja ka laulu- ja tantsupidude korraldustoimkond. Ullo Toomi asemel määrati üldlavastajaks Juhan Raude; arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik.

Ideoloogilisi parandusi tehti pärast VIII pleenumit ka laulupeo sümboolikas ja nimes. “Kodanliku igandina” kaotati laulupidudele tavaks saanud nummerdus ning muudeti märgikavandit. Uuel tegelasmärgil oli lisaks Pika Hermanni tornile ka Kremli torn, keskel olev muusika sümbol muudeti väiksemaks.

PEO AJAKAVA

Reedel, 21. juulil kell 18 rahvakunstiõhtu Tallinna Lauluväljakul Laupäeval, 22. juulil kell 15 rongkäik laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul Pühapäeval, 23. juulil kell 15 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul Ühendkooride üldjuht Gustav Ernesaks Rahvakunstiõhtu üldjuht Aleksander Viner Rahvatantsude üldjuht Ullo Toomi

Pärast 1950. aasta märtsipleenumi vahetati senine peo üldjuht Ullo Toomi ideoloogiliselt sobivamate, aga kogenematute juhtide vastu. Enneolematult uhke peo korraldamiseks otsustati kaasata peole kõik, kes soovi avaldasid – Tallinnasse saabus 2500 ebaühtlase tasemega tantsijat.

Rahvakunstiõhtu pidi toimuma lauluväljaku ette rajatud 7000m² alal. Esimene proovipäev oli täielik fiasko. Uueks pealavastajaks määratud Aleksander Viner tegi otsuse rahvakunstiõhtu tantsijate halva ettevalmistuse tõttu ära jätta. Sama päeva hilisõhtul otsustati Ullo Toomi, kes esimest proovi oli pealt vaadanud, peo juhiks tagasi kutsuda.

Järgmisel päeval valiti saabunud tantsijatest välja 1800, kes mahtusid ettevalmistatud tantsuplatsile tantsima. Hoolimata luhtaläinud proovipäevast suudeti kontserdil väljakule moodustada isegi esimesi keerulisemaid mustreid.

Pärast Tallinna valiksegakooride esituses kõlanud Gustav Ernesaksa “Laulu Stalinile” kuulutasid karjasarved peo avatuks, rahvatantsijad tulid väljakule, lauldi Nõukogude Liidu ja Eesti NSV hümne, leelotas Laine Mesikäpp. Järgnesid rahvatantsurühmade etteasted, mis vaheldusid koori- ja soololauludega, jõu- ja osavusmängude ning rahvamuusikute esinemised. Lisaks folkloorsetele tantsudele hakkas enam ilmuma kavasse autoritantse. Esimest korda esitati tantsupeo ühes blokis teiste rahvaste tantse – kavas oli vene, karjalasoome, läti, leedu ja ukraina tantsud. Hoolimata sellest, et eelmise tantsupeo järel kritiseeriti “Tuljakut”, oli see tants ikkagi jäänud rahvakunstiõhtut lõpetavaks tantsuks.

TANTSUPEO JUHID

Rahvakunstiõhtu üldjuht Aleksander Viner Rahvatantsude üldjuht Ullo Toomi Rahvatantsujuhid Juhan Raude ja Ott Valgemäe Rahvamuusika üldjuht Leo Tauts Rahvapilliorkestrite juhid Johannes Zeiger, Eik Toivi ja Voldemar Saviauk Valikkooride juhid Gustav Ernesaks, Jüri Variste ja Ado Velmet

TANTSUPEO KAVA

TALLINNA ÜHENDATUD VALIKKOORID

LAUL STALINILE Muusika, dirigent Gustav Ernesaks

5 KARJASARVE PUHUJAT

KARJAPASUNATE PEOKUTSE

RAHVATANTSIJATE TULEK VÄLJAKULE

Saade valikpuhkpilliorkestrid AVASÕNA NSV LIIDU HÜMN Muusika Aleksandr Aleksandrov Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan Tõlge Vladimir Beekman EESTI NSV HÜMN Muusika Gustav Ernesaks Sõnad Johannes Semper

LAINE MESIKÄPP – KUTSE PEOLE

RAHVATANTSURÜHMAD

VÄNDRA POLKA Eesti rahvatants Saade Tallinna ühendatud valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester KALAMIES Eesti rahvatants Saade rahvapillide koondorkester HÜPPETANTS Eesti rahvatants Koreograafia Anna Raudkats Saade rahvapillide koonorkester

ETTEKANDEID VANADELT RAHVAPILLIDELT

P. SILD – TORUPILLIL A. URITAMM – PARMUPILLIL A. VENNOLA – LEHEPILLIL

RAHVATANTSURÜHMAD

PILLERKAARE POLKA Koreograafia R. Rood Saade rahvapillide koondorkester INGLISKA Eesti rahvatants Saade rahvapillide koondorkester

TALLINNA VALIKSEGAKOORID

ORUS VOOLAMAS JÕEKE KIIRE Vene rahvalaul

RAHVATANTSURÜHMAD

VENE RINGTANTS Vene rahvatants Koreograafia T. Ustinova Saade akordionide orkester NIIDIRULL Karja-Soome rahvatants Saade rahvapillide koondorkester

TALLINNA VALIKSEGAKOORID

LÕIKUSELAUL Muusika Gustav Ernesaks PULMALAUL Tšuvaši rahvalaul

RAHVATANTSURÜHMAD

ATŠKUPS Läti rahvatans Saade rahvapillide koondorkester

VALIKNAISKOORID

TÖÖKAS KAASA Ukraina rahvalaul

VALIKRAHVATANTSURÜHMAD

HOPAK Ukraina rahvatants Saade akordionide orkestri saatel

VALIKNAISKOORID

LEEDUMAA Muusika A. Andrulis

VALIKRAHVATANTSURÜHMAD

VESKI Leedu rahvatants Saade rahvapillide koondorkester

TALLINNA VALIKNAISKOORID

KUI MA OLIN VÄIKSEKENE Eesti rahvalaul

TALLINNA VALIKMEESKOORID

VOKIRATAS Eesti rahvalaul Koreograafia E. Oja

VALIKRAHVATANTSURÜHMAD

LINA Koreograafia Helju Mikkel Saade rahvapillide koondorkester

EESTI NSV RAADIOINFORMATSIOONIKOMITEE RAHVAPILLIORKESTER

ESTONIA OOPERISOLIST JENNI SIIMON

ILUTEGIJA Muusika V. Kapp

RAHVAPILLIDE KOONDORKESTER

SIMUNA PILLILUGU

RAHVATANTSURÜHMAD

OIGE JA VASEMBA Eesti rahvatants Saade Tallinna valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester JOOKSUPOLKA Eesti rahvatants Saade rahvapillide koondorkester

MEESTANTSURÜHMAD

SINDLILÕIKAMINE Saade rahvapillide koondorkester

ESTONIA OOPERISOLIST AARO PÄRN

SEPA LAUL Muusika Gustav Ernesaks (ooperist “Pühajärv”)

MEESTANTSURÜHMAD

JÕU- JA OSAVUSMÄNGUD

TALLINNA VALIKMEESKOORID

TEMESI KALDAL Ungari rahvalaul HEI HOOGU Vene rahvalaul Koreograafia A. Svešnikov

RAHVATANTSURÜHMAD

JÄMAJA LABAJALG Eesti rahvatants Saade Tallinna valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester KOSJATANTS Koreograafia Ullo Toomi Saade rahvapillide koondorkester TULJAK Eesti rahvatants Koreograafia Anna Raudkats Saade Tallinna ühendatud valikkoorid, rahvapillide koondorkester ja puhkpilliorkester LÕPPSÕNA