IV TANTSUPIDU

Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu

21.-23. juuli 1950 Tallinnas

19501950. aastal toimunud laulu- ja tantsupidu on kõigist pidudest kõige süngem ning ideologiseeritum. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.

Loomulikult ei pääsenud sellest ka laulu- ja tantsupidude traditsioon ja selle juhid. Eriti pingeliseks muutus olukord pärast 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumit, millega vahetati senised parteijuhid Moskvale meelepärasematega. Pleenumi järel vahetati osaliselt välja ka laulu- ja tantsupidude korraldustoimkond. Ullo Toomi asemel määrati üldlavastajaks Juhan Raude; arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik.

Ideoloogilisi parandusi tehti pärast VIII pleenumit ka laulupeo sümboolikas ja nimes. “Kodanliku igandina” kaotati laulupidudele tavaks saanud nummerdus ning muudeti märgikavandit. Uuel tegelasmärgil oli lisaks Pika Hermanni tornile ka Kremli torn, keskel olev muusika sümbol muudeti väiksemaks.

PEO AJAKAVA

Reedel, 21. juulil
kell 18 rahvakunstiõhtu Tallinna Lauluväljakul

Laupäeval, 22. juulil
kell 15 rongkäik
laulupeo I kontsert Tallinna Lauluväljakul

Pühapäeval, 23. juulil
kell 15 laulupeo II kontsert Tallinna Lauluväljakul

Ühendkooride üldjuht Gustav Ernesaks
Rahvakunstiõhtu üldjuht Aleksander Viner
Rahvatantsude üldjuht Ullo Toomi


Pärast 1950. aasta märtsipleenumi vahetati senine peo üldjuht Ullo Toomi ideoloogiliselt sobivamate, aga kogenematute juhtide vastu. Enneolematult uhke peo korraldamiseks otsustati kaasata peole kõik, kes soovi avaldasid – Tallinnasse saabus 2500 ebaühtlase tasemega tantsijat.

Rahvakunstiõhtu pidi toimuma lauluväljaku ette rajatud 7000m² alal. Esimene proovipäev oli täielik fiasko. Uueks pealavastajaks määratud Aleksander Viner tegi otsuse rahvakunstiõhtu tantsijate halva ettevalmistuse tõttu ära jätta. Sama päeva hilisõhtul otsustati Ullo Toomi, kes esimest proovi oli pealt vaadanud, peo juhiks tagasi kutsuda.

Järgmisel päeval valiti saabunud tantsijatest välja 1800, kes mahtusid ettevalmistatud tantsuplatsile tantsima. Hoolimata luhtaläinud proovipäevast suudeti kontserdil väljakule moodustada isegi esimesi keerulisemaid mustreid.

Pärast Tallinna valiksegakooride esituses kõlanud Gustav Ernesaksa “Laulu Stalinile” kuulutasid karjasarved peo avatuks, rahvatantsijad tulid väljakule, lauldi Nõukogude Liidu ja Eesti NSV hümne, leelotas Laine Mesikäpp. Järgnesid rahvatantsurühmade etteasted, mis vaheldusid koori- ja soololauludega, jõu- ja osavusmängude ning rahvamuusikute esinemised. Lisaks folkloorsetele tantsudele hakkas enam ilmuma kavasse autoritantse. Esimest korda esitati tantsupeo ühes blokis teiste rahvaste tantse – kavas oli vene, karjalasoome, läti, leedu ja ukraina tantsud. Hoolimata sellest, et eelmise tantsupeo järel kritiseeriti “Tuljakut”, oli see tants ikkagi jäänud rahvakunstiõhtut lõpetavaks tantsuks.

TANTSUPEO JUHID

Rahvakunstiõhtu üldjuht Aleksander Viner
Rahvatantsude üldjuht Ullo Toomi
Rahvatantsujuhid Juhan Raude ja Ott Valgemäe
Rahvamuusika üldjuht Leo Tauts
Rahvapilliorkestrite juhid Johannes Zeiger, Eik Toivi ja Voldemar Saviauk
Valikkooride juhid Gustav Ernesaks, Jüri Variste ja Ado Velmet

TANTSUPEO KAVA

TALLINNA ÜHENDATUD VALIKKOORID

LAUL STALINILE
Muusika, dirigent Gustav Ernesaks

5 KARJASARVE PUHUJAT

KARJAPASUNATE PEOKUTSE

RAHVATANTSIJATE TULEK VÄLJAKULE

Saade valikpuhkpilliorkestrid

AVASÕNA

NSV LIIDU HÜMN
Muusika Aleksandr Aleksandrov
Sõnad Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan
Tõlge Vladimir Beekman

EESTI NSV HÜMN
Muusika Gustav Ernesaks
Sõnad Johannes Semper

LAINE MESIKÄPP – KUTSE PEOLE

RAHVATANTSURÜHMAD

VÄNDRA POLKA
Eesti rahvatants
Saade Tallinna ühendatud valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester

KALAMIES
Eesti rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester

HÜPPETANTS
Eesti rahvatants
Koreograafia Anna Raudkats
Saade rahvapillide koonorkester

ETTEKANDEID VANADELT RAHVAPILLIDELT

P. SILD – TORUPILLIL
A. URITAMM – PARMUPILLIL
A. VENNOLA – LEHEPILLIL

RAHVATANTSURÜHMAD

PILLERKAARE POLKA
Koreograafia R. Rood
Saade rahvapillide koondorkester

INGLISKA
Eesti rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester

TALLINNA VALIKSEGAKOORID

ORUS VOOLAMAS JÕEKE KIIRE
Vene rahvalaul

RAHVATANTSURÜHMAD

VENE RINGTANTS
Vene rahvatants
Koreograafia T. Ustinova
Saade akordionide orkester

NIIDIRULL
Karja-Soome rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester

TALLINNA VALIKSEGAKOORID

LÕIKUSELAUL
Muusika Gustav Ernesaks

PULMALAUL
Tšuvaši rahvalaul

RAHVATANTSURÜHMAD

ATŠKUPS
Läti rahvatans
Saade rahvapillide koondorkester

VALIKNAISKOORID

TÖÖKAS KAASA
Ukraina rahvalaul

VALIKRAHVATANTSURÜHMAD

HOPAK
Ukraina rahvatants
Saade akordionide orkestri saatel

VALIKNAISKOORID

LEEDUMAA
Muusika A. Andrulis

VALIKRAHVATANTSURÜHMAD

VESKI
Leedu rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester

TALLINNA VALIKNAISKOORID

KUI MA OLIN VÄIKSEKENE
Eesti rahvalaul

TALLINNA VALIKMEESKOORID

VOKIRATAS
Eesti rahvalaul
Koreograafia E. Oja

VALIKRAHVATANTSURÜHMAD

LINA
Koreograafia Helju Mikkel
Saade rahvapillide koondorkester

EESTI NSV RAADIOINFORMATSIOONIKOMITEE RAHVAPILLIORKESTER

ESTONIA OOPERISOLIST JENNI SIIMON

ILUTEGIJA
Muusika V. Kapp

RAHVAPILLIDE KOONDORKESTER

SIMUNA PILLILUGU

RAHVATANTSURÜHMAD

OIGE JA VASEMBA
Eesti rahvatants
Saade Tallinna valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester

JOOKSUPOLKA
Eesti rahvatants
Saade rahvapillide koondorkester

MEESTANTSURÜHMAD

SINDLILÕIKAMINE
Saade rahvapillide koondorkester

ESTONIA OOPERISOLIST AARO PÄRN

SEPA LAUL
Muusika Gustav Ernesaks (ooperist “Pühajärv”)

MEESTANTSURÜHMAD

JÕU- JA OSAVUSMÄNGUD

TALLINNA VALIKMEESKOORID

TEMESI KALDAL
Ungari rahvalaul

HEI HOOGU
Vene rahvalaul
Koreograafia A. Svešnikov

RAHVATANTSURÜHMAD

JÄMAJA LABAJALG
Eesti rahvatants
Saade Tallinna valiksegakoorid ja rahvapillide koondorkester

KOSJATANTS
Koreograafia Ullo Toomi
Saade rahvapillide koondorkester

TULJAK
Eesti rahvatants
Koreograafia Anna Raudkats
Saade Tallinna ühendatud valikkoorid, rahvapillide koondorkester ja puhkpilliorkester

LÕPPSÕNA