IV LAULUPIDU (1891)

Aeg: 15.-17. juuni 1891

Asukoht: Tartu - Eesti Kirjameeste Seltsi aed Jaama tänaval

Korraldaja: Eesti Kirjameeste Selts

Algupärane nimetus: Neljas üleüldine ja teine tänu- laulupidu

 4-laulupiduPeo korraldajaks oli Eesti Kirjameeste Selts, kes peole eelneval aastal saatis Liivimaa kubernerile kirja, kus küsiti luba Aleksander III kümnenda valitsusaasta tähistamiseks laulupidu korraldada. Luba saadi rekordiliselt kiiresti – 3 kuuga.

Algasid ettevalmistused. Peopresidendiks valiti esimest korda eestlane – Johann Köler. Muusikatoimkond koosnes põhiliselt eesti päritolu heliloojatest. Eesti heliloomingu jõudsat arengut on näha ka laulupeo repertuaari vaadates – umbes pooled laulud 27 kõlanud teosest on eesti heliloojatelt. Lisaks meeskooridele ja puhkpilliorkestritele võtsid neljandast üldlaulupeost esmakordselt osa ka segakoorid ja keelpilliorkestrid.

Kuna peol esines rohkem erinevaid koosseise, oli senisest enam ka üldjuhte. Puhkpilliorkestrite ees seisis traditsiooniliselt David Otto Wirkhaus, keelpilliorkestreid aga juhatas tema vend Joosep Heinrich Wirkhaus. Sega- ja ühendkoore juhatas Karl August Hermann, meeskooride ees seisis Robert Julius Erlemann ning Aleksander Lätel oli austav ülesanne juhatada enda kirjutatud laule.

Laulupidu toimus Eesti Kirjameeste Seltsi aias, esimest korda oldi peopaigas, mis polnud sakslastelt peo pidamiseks “laenatud” ning rajatud oli kõlakoda, mis toetas lauljate etteastet akustiliselt.

Esimesel päeval olid proovid, jumalateenistused õigeusu ja luteri kirikutes. Järgnes rongkäik, mille ajal avaldati raekojaplatsil keisrile truudust. Sellele järgnes vaimulik kontsert, peopäeva lõpetasid Tallinna Lootuse seltsi näitlejad, kes etendasid A. Hamanni “Möldripapa haigust” ja “Juku isanda sünnipäeva”. Teine päev algas äratusmängudega, jätkus proovidega ja rongkäiguga, mille käigus tervitati peopresidenti Johann Kölerit. Hugo Treffner esines Toomeorus kõnega laulujumal Vanemuisest. Järgnes ilmalik kontsert ja õhtul pidusöök. Nii kontserditel kui pidusöögil olid tähtsal kohal kõned, mida pidasid Johann Köler, Karl August Hermann, Hugo Treffner, Ado Grenzstein ja teised. Lootuse seltsi näitlejad etendasid taas A. Hammani näidendeid, sel korral “Kes on süüdlane” ja “Kaks kosilast”.

Viimasel päeval oli võistulaulmine ja -mängimine, millest võtsid osa 6 meeskoori, 12 segakoori ja 3 puhkpilliorkestrit. Peo lõpul lauldi dirigentidele, korraldajatele ja heliloojatele “Ta elagu!”, seejärel Fredrik Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

Laulupeost võttis osa 170 koori ja orkestrit kokku 2700 esinejaga. Umbes pool osavõtjatest ehk 1400 lauljat olid segakooridest, tänu millele esines peol sama palju inimesi kui kolmel varasemal peol kokku.

PEO AJAKAVA

Laupäeval, 15. juunil
kell 5.30 mängukooride proov
kell 7.30 laulukooride proov
kell 10 tänujumalateenistus õigeusu kirikutes
kell 11 tänujumalateenistus luteriusu kirikutes
kell 13 rongkäik
kell 16 vaimulik kontsert

Pühapäeval, 16. juunil
kell 8 mängukooride proov
kell 10 laulukooride proov
kell 15 rongkäik
kell 16 ilmalik kontsert

Esmaspäeval, 17. juunil
võistulaul ja -mäng

LAULUPEO JUHID

Peopresident Johann Köler
Muusikatoimkonna liikmed Friedrich August Saebelmann, Karl August Hermann, Robert Julius Erlemann, Aleksander Läte, Martin Vares ja A. Daniel.
Puhkpilliorkestrite üldjuht David Otto Wirkhaus
Keelpilliorkestrite üldjuht Joosep Heinrich Wirkhaus
Sega- ja ühendkooride üldjuht Karl August Hermann
Meeskooride üldjuht Robert Julius Erlemann
Dirigent Aleksander Läte

LAULUPEO KAVA

Vaimulik kontsert

I

ÜHENDKOOR

WÕTA NÜÜD ISSANDAT
Koraal

SEGAKOOR

OH TÕUSE LAUL
Muusika David Otto Wirkhaus

MEESKOOR

TÕSTKE SILMAD
Muusika Johann Philipp Kirnberger

WAGADUSE PÜHAL TIIWAL
Muusika Wolfgang Amadeus Mozart

SEGAKOOR

ÜLE MAAILMADE
Muusika Karl August Hermann

PUHKPILLIORKESTER

KÕIK TAEWAD LAULWAD
Muusika Ludwig van Beethoven

II

KEELPILLIORKESTER

ALLEGRO VIVACE
Muusika Volkmar

MEESKOOR

HELDE ISA TAEWA SEEST
Muusika Friedrich August Saebelmann

ME JUMAL ON ME WARJUPAIK
Muusika B. Klein

SEGAKOOR

TA ON
Muusika Joseph Haydn

KÕNED KOLMELE ALEKSANDRILE I, II JA III

SEGA- JA MEESKOOR

WÄRAWAD SÄRAWAD
Muusika Aleksander Läte

PUHKPILLIORKESTER

PRIESTER-CHOR
Muusika Wolfgang Amadeus Mozart

III

MEESKOOR

ISSANDALE
Muusika A. Zvyssig

MU LAUL
Muusika Franz Peter Schubert

PÜHA, PÜHA
Muusika Dmitri Bortnjanski

SEGAKOOR

ISSAND, KUIS KÕRGE
Muusika August Mühling

JUMAL WARJUPAIK
Muusika O. Lorenz

PUHKPILLIORKESTER

HYMNUS
Muusika A. Wirk

Ilmalik kontsert

I

ORKESTER

PIDU MARSS
Muusika Eduard Kiesler

MEESKOOR

ENNE JA NÜÜD
Muusika Miina Hermann

KEWADE LAUL
Muusika A. Jurjan

SEGAKOOR

KANDKE KOJU TERWISED
Muusika Aleksander Eduard Thomson

ERIMEESKOOR

WAAT’ RAHVA ARW
Muusika Karl August Hermann

ORKESTER

FINALE
Muusika Carl Maria von Weber

II

ORKESTER

JUBELI MARSS
Muusika Eduard Kiesler

MEESKOOR

KUS KÄISID SA?
Eesti rahvalaul

TUULEKESED TUHIST
Eesti rahvalaul

SEGAKOOR

PULMALAUL
Muusika Eesti rahvalaul, Aleksander Eduard Thomson ja Karl August Hermann

KÕNE

SEGAKOOR

KIITUS KEISRILE
Muusika Mihhail Ivanovitš Glinka

SEGA- JA MEESKOOR

LAUL RÕÕMULE
Muusika Aleksander Läte

ORKESTER

LAPSE UNENÄGU
Muusika Vincenzo Bellini

III

ORKESTER

LUCIA LAMMEROOR
Muusika Gaetano Donizetti

MEESKOOR

KOJU
Soome rahvalaul

RANNAMEES
Eesti rahvalaul

KANNEL
Muusika Aleksander Eduard Thomson

KÕNE

ORKESTER

SOLDATENCHOR
Muusika Zantz

SEGAKOOR

METSA KAJA
Muusika E. Printz

ÕHTU ÕHUD
Muusika Johannes Kappel

ORKESTER

MÄLESTUSE MARSS
Muusika Eduard Kiesler