I TANTSUPIDU

I Eesti mängud

15.-17. juuni 1934 Tallinnas

Eellugu

Tantsupidude eelkäijaid võib näha 20. sajandi teisel kümnendil, kui populaarseks sai seltsipidudel pealtvaatajatele esinemine. “Eesti talurahva pärimuslik kombestik oli muutunud moderniseerunud ühiskultuuri sümboolseks elemendiks ning kujunes 20. sajandile iseloomulikuks esituskunstiks, tõukudes linnastumise mõjutustest ning rahvapärimuse romantiseeritud väärtustamisest,” kirjutab kultuuriteadlane Kristin Kuutma raamatus “75 aastat Eesti tantsupidusid”.

Nii rahvatantsude kirjapanemisel kui tantsupidude korraldamisel oli olulisel kohal Põhjamaade eeskuju, mille vahendamisel on tähtis roll Helsingis võimlemisõpetajaks õppinud Anna Raudkatsil. 1920. aastatel kujunes rahvatantsuliikumise peamiseks edendajaks Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus, mille tantsurühm 1925. aastal Rootsis esines. Reisil nähtust inspireerituna asuti korraldama omakultuuriõhtut, mis toimus 1926. aastal.

I Eesti Mängud

I Eesti Mängudel peetud võimlemispidu loetakse esimeseks üldtantsupeoks, sest sel oli 3 tähtsamat tantsupidudele omast joont – tantsurühmi esines üle Eesti, esineti rahvarõivastes ja tantsijatest moodustati väljakule mustreid.
I Eest Mängude või I Üleriiklike võimlemis- ja spordimängude raames toimusid kergejõustiku-, rattasõidu-, jalgpalli-, ja pesapalli-, ja tennisevõistlused; esinesid võimlejad ja tantsijad. Kultuuriprogrammis oli ka Henrik Visnapuu näidendi “Killamäel” etendumine ja kehakultuuriteemaline näitus.
Võimlejad ja umbes 1500 rahvatantsijad esitasid oma kava kahel korra – esimesel korral 16. juuni õhtul pärast kergejõustikuvõistlusi ning teisel korral järgmise päeva pidustuste raames. Pühapäeval, 17. juunil kell 11 algas rongkäik, millele järgnes suur võimlemispidu pealtvaatajaid täis Kadrioru staadionil. Esinesid nais- ja meesvõimlejad, seejärel rahvatantsijad viiulikoori saatel.
Maaleht polnud rahvatantsijate esinemisele kiidusõnade lausumisega kitsi: “Pilvitu sinitaeva all sammus staadionile arvukas rahvariietes tantsijate pere. Rohelisel murul oli kirevates rahvariietes tegelaste esinemine vaatepildiks, mille nägemiseks vähe võimalust. Staadionil kujundasid rahvatantsijad neli ringi. Nende ettekandeid kviteeris tugevam aplaus, kui see võimlejatele osaks sai. Eriti “Tuljak” saavutas sellise menu, et aplaus katkeda ei tahtnud.
Sellest ettekandest sattusid vaimustusse ka staadionitribüünil asetvõtnud külalised Lätist. Kõik lätlased hüüdsid üheskoos “Elagu Eesti!” See kutsus esile publikumi hoogsa kiiduavalduste tormi. Lõpp-tantsu “Tuljakut” tuli korrata. Ühtlasi oli rahvatantsijate esinemine mõjuvamaks propagandaks rahvatantsudele.”

PEO AJAKAVA

Pühapäeval, 17. juunil
kell 8.30 hommikukontserdid Patkuli trepil, Kaarli puiesteel, Viruvärava mäel ja raekoja platsil
kell 11 Soome-Eesti tennisemaavõistlus
kell 11 suure piduliku rongkäigu algus
kell 12 võimlejate defilee riigivanemale ja diplomaatilisele korpusele Kadrioru lossi ees
kell 14.30 võimlejate väljamarss Kadrioru staadionile
kell 15 kontsert Kadrioru staadionil
kell 15 Soome-Eesti tennisemaavõistlus
kell 20 õhtusöök väliskülalistele Eesti Spordi Keskliidult

I EESTI MÄNGUDE RAHVATANTSU- JA VÕIMLEMISJUHID

Võimlemise ja rahvatantsijate üldjuht Ernst Idla
Rahvatantsu üldjuht Ulrich Taumi (Ullo Toomi)
Võimlemisettekannete üldjuhid Elmar Lepp, Erna Käppa
Muusika üldjuht Paul Karp

KONTSERDI KAVA

HÄRRA RIIGIVANEMA KONSTANTIN PÄTSI KÕNE

TERVITUSED

NAISVÕIMLEJATE ESINEMINE

HARJUTUSI TÜTARLASTELE
Muusikaseade L. Idla
Koreograafia Ernst Idla

HARJUTUSI NAISTELE
Muusikaseade L. Idla
Koreograafia Ernst Idla

MEESVÕIMLEJATE ESINEMINE

HARJUTUSI POEGLASTELE
Muusikaseade L. Idla
Koreograafia Ernst Idla

HARJUTUSI MEESTELE
Muusikaseade L. Idla
Koreograafia Ernst Idla

VÄLISKÜLALISTE ESINEMINE

RAHVATANTSIJATE ESINEMISRÜHMADE ESINEMINE

TÜSKA POLKA
Eesti rahvamuusika ja -tants
Saade viiulikoor

LABAJALG
Eesti rahvamuusika ja -tants
Saade viiulikoor

TULJAK
Muusika Miina Hermann, Raimond Kulli
Sõnad Friedrich Karlson
Koreograafia Anna Raudkats
Saade viiulikoor

LÕPPSÕNA